Võrgukaod: elekter

Allikas: Energiatalgud

Elektrimajandus.pngEnergiatarbimine.png

Artikkel Võrgukaod käsitleb elektrienergia edastamisega seonduvaid kadusid.

Võrgukaod saab jagada kahte ossa: ülekandevõrgu (põhivõrgu) kaod, mida haldab Elering AS ja jaotusvõrgu kaod, mille suurim haldaja on Elektrilevi OÜ. [1]


Peaartikkel: Energiatarbimine
Seotud artiklid: Varustuskindlus; Elektri hind lõpptarbijale; Elektrivõrk


Senised võrgukaod

Eestis on üks põhivõrguteenust teostav ettevõte Elering AS, kes on ka süsteemihaldur ning 37 jaotusvõrguteenust pakkuvat ettevõtjat. Viimase 10 aasta jooksul on võrgukaod jäänud umbes 10% juurde brutotootmisest , kusjuures põhivõrgukaod moodustavad brutotootmisest ligikaudu 3%. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad tehnilised kaod ja kommertskaod. Ajaloolised võrgukadude andmed on koondatud tabelisse 1[1]. Detailsem kadude jagunemine põhi- ja jaotusvõrgu vahel on olnud võimalik välja tuua alates 2009. aastast. Võrgukadude osakaal brutotootmisest on esitatud joonisel 1.

Põhivõrk

Põhivõrku kuuluvaid ülekandeliine (110 kV-330 kV) on 2015.a. seisuga kokku 5339 km [2]. Põhivõrgus ulatuvad võimsuskaod ligikaudu 80 MW-ni, kusjuures 30-40 MW sellest kogusest läheb koroonakadude arvele[3]. Põhivõrgu kadude jagunemine erinevate põhivõrgu osade vahel on toodud joonisel 2.

Jaotusvõrk

Jaotusvõrkudele kuuluvaid madal- ja keskpingeliine on Eestis kokku ligi 65 500 km[2]. Eestis tegutsevate suurimate jaotusvõrgu haldajate turuosad on[2] :

Eelnimetatud nelja jaotusvõrguettevõtja turuosa moodustab kokku 94,1 %.

Joonisel 1 nähtav võrgukadude suurenemine 1990-ndate esimesel poolel tulenes peamiselt kommertskadudest jaotusvõrkudes, sest elektrienergia arvestamine oli kohati ebatäpne ning esines vargusi. Tänu elektrienergia arveldussüsteemi korrastamisele ja täiustamisele pöördus 1995 aastast võrgukadude muutumiskõver langusele [3].

Elektrivõrgu kadude prognoos 2050

Kadude prognoosimine mõistliku täpsusega on väga keeruline, et mitte öelda mõttetu tegevus, kuna seda mõjutavad paljud tegurid. Kadude koondprognoos koos elektritarbimise prognoosiga on toodud joonisel 3. Põhivõrgu ja jaotusvõrgu kadude vahel saab eristada kolme põhilist erisust mida tuleb kadude prognoosimisel arvestada ning ühtlasi annab see ülevaate põhivõrgu kadude jagunemisest tüübiti:

1. Kui jaotusvõrkudes on energia sisenemise ja väljumise punktid aasta-aastalt praktiliselt konstantsed, siis põhivõrgus võivad need muutuda drastiliselt. Näiteks kui suur osa Eestis tarbitavast elektrist siseneb põhivõrku Narvast, siis tuleb seda transportida üle kogu Eesti, mis toob kaasa täiendavaid kadusid. Kui aga suur osa elektrist siseneb võrku Estlink 1 kaudu, mis ühendub Harku alajaama, siis see hoopis vähendab kadusid, kuna Tallinn on kõige suurem koormussõlm võrgus.
2. Põhivõrgu kadusid mõjutab elektri transiit läbi Eesti, mis on kodumaise tarbimisega üsnagi samas suurusjärgus. Näiteks aastal 2011 väljus põhivõrgust siseriiki 7,3 TWh, kuid Eestist välja 5,1 TWh. Jällegi on oluline selle energiavoo suund. Kui suur osa sellest läheb Estlingi kaudu Soome suunas, siis see suurendab oluliselt kadusid (kadudel on ruutsõltuvus läbivast energiavoost), vastupidises suunas aga vähendab. Jaotusvõrkudes transiiti ei esine.
3. Põhivõrgus esinevad koroonakaod, mida jaotusvõrkudes pole. Nende ulatus sõltub suures osas ilmast, eelkõige õhuniiskusest.


Põhivõrgus on koroonakadude tõttu kadude suurus energiatarbimisest vähem sõltuv kui jaotusvõrgus, selle tõttu on põhivõrgu kadude prognoos esitatud energiaühikutes (GWh/a). Jaotusvõrgu kadude prognoos on esitatud osakaaluna tarbitud elektrienergiast (%), kuna jaotusvõrgus on kaod otsesemas seoses edastatud energia hulgaga.

Põhivõrgu kadude prognoos

Põhivõrgu kadude vähenemist tulevikus ei ole ette näha, kuna ülekandevõrk töötab nüüdseks juba suhteliselt optimaalsel tasemel. Pigem on oodata kadude suurenemist, kuna põhivõrgu bilanssi lisanduvad välisühendused Soomega (Estlink 1 ja Estlink 2), mille tehnilistest kadudest pool tuleb Eesti põhivõrgu bilanssi. Lisaks mõjutab kadude suurust ka elektri eksport ja transiit läbi sisevõrgu. Võrgukadude prognoos põhivõrgus on esitatud joonisel 4.

Kuna põhivõrgus tekkivad kaod sõltuvad suuresti transiidist ja ekspordist, tuleks täpsete numbrite saamiseks saada algandmeid turumodelleerimisest, mille alusel oleks võimalik täpsemalt hinnata transiidist ja ekspordist tekkivate kadude suurust.

Jaotusvõrgu kadude prognoos

Jaotusvõrgu kaod tulevikus pigem vähenevad, kuna jaotusvõrku uuendatakse ja viiakse üle kaabelliinidele, mis vähendab rikkekadusid[4]. Samuti võib mõningal määral kadusid vähendada hajutatud elektritootmise areng. Võrgukadude prognoos jaotusvõrgus on esitatud joonisel 5.


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Tarbimise juhtimise võimalused Eestis
2014 Ettekanne Energiaandmete jagamise platvormi "Estfeed"
2014 Ettekanne Miks vajame tarkvõrgu rakenduskava
2014 Ettekanne How to operate virtual power plant
2014 Ettekanne New forms of Flexibility in Markets
2010 Arengukava Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018
2013 Statistika Electric power transmission and distribution losses (% of output)
2003 Uuring Overview of the Potential for Undergrounding the Electricity Networks in Europe
2012 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2011
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2012
2014 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Uuring Tarbimise juhtimine. Suurtarbijate koormusgraafikute salvestamine ning analüüs tarbimise juhtimise rakendamise võimaluste tuvastamiseks
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. An interim report
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3
2014 Raport Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5
2014 Ettekanne Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut
2014 Ettekanne Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis
2014 Ettekanne Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele
2014 Ettekanne Eesti põlevkivienergeetika tulevik
2014 Ettekanne Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs
2014 Aruanne Tootmispiisavuse aruanne 2014
2015 Uuring Tarbimise juhtimine elektrisüsteemi paindlikkuse tagajana
RSS uudisvoog


Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Elering, Elektrienergia tarbimine ja tootmine Eestis
  2. 2,0 2,1 2,2 Konkurentsiamet, Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2011
  3. 3,0 3,1 Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Elektritarbimine Aastatel 2005-2015, 2004.
  4. Mere, T., Tõnissaar, A., Elektrilevi, Kindlama võrguteenuse suunal: elektrivõrgu uuendamisest ja rikete likvideerimisest, 2012


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "VÕRGUKAOD: ELEKTER" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "VÕRGUKAOD: ELEKTER" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad