Võrgukaod: kaugküte

Allikas: Energiatalgud

Soojusmajandus.pngEnergiatarbimine.png

Artikkel Võrgukaod: kaugküte täiendab artiklit Kaugküte. Kaod kaugküttetorustikes esinevad soojuskadudena. Konkurentsiameti käsitluses on kaugküttetorustike soojuskaod soojusettevõtja poolt kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) ja müüdud soojuse vahe võrku antud soojuse koguse suhtes väljendatuna protsentides.

Kaugküttega seonduv on Eestis reguleeritud:

a) Kaugkütteseadusega;
b) Konkurentsiseadusega;
c) Hädaolukorra seadusega.


Peaartikkel: Kaugküte
Seotud artiklid: Soojusmajandus; Soojusvarustus; Lokaalküte


Kaugküttevõrgu soojuskadu

Kaugküttevõrgu soojuskadu saab iseloomustada mitmete näitarvude abil:

a) toodetud soojushulga suhe müüdud soojuse kogusesse (%);
b) soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta (W/jm);
c) soojusläbikandetegur (W/(m•K))[1];
d) soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta aastase perioodi jooksul (MWh/jm).

Soojuskao suurust mõjutavateks teguriteks on muuhulgas[1]:

a) kahe keskkonna - torudes voolava kaugküttevee ja torusid ümbritseva keskkonna (õhk, pinnas) temperatuuride vahe;
b) eespool mainitud kahe keskkonna vaheliste kihtide summaarne soojustakistus (oleneb kihtide paksusest ja nende materjali soojusjuhtivusteguritest);
c) toru sisepinna ja isoleeritud toru välispinna konvektiivse soojusülekande tegurid.

Sealjuures on olulisimateks komponentideks isolatsioonimaterjali ja selle kattekihi soojustakistus ning takistus soojuse ülekandmisel toru välispinnalt ümbritsevasse keskkonda. Juhul, kui toru on paigutatud pinnasesse, on vaja arvestada ka pinnase soojustakistusega[1]. Tuleb arvestada, et märg pinnas on märksa parem soojusjuht kui kuiv pinnas.

Seadusandlik regulatsioon

Seotud artikkel: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond


Kõikides kaugkütte võrgupiirkondades tuleb alates 01.10.2010 kehtestatavad hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga[2].

Konkurentsiametiga kooskõlastatakse müüdava soojuse vastavalt Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetele. Metoodikas kajastatud hinna arvutamise metoodikas on esitatud torustike soojuskadudele tehnilised nõuded vastavalt MKM-i määrusele. Tehnilised nõuded soojuskadudele on järgmised [3]:

a) 2013. aastal mitte üle 19 %;
b) 2014. aastal mitte üle 18 %;
c) 2015. aastal mitte üle 17 %;
d) 2016. aastal mitte üle 16 %;
e) alates 2017. aastast mitte üle 15 %.

Seega sõltub soojuskadu Konkurentsiameti käsitluses soojuse tarbimistihedusest: mida kõrgem on tarbimistihedus, seda väiksem on protsentuaalne soojuskadu ja vastupidi. Reguleeritava soojuskao suurust mõjutab suuresti ka sooja tarbevee jaotamine suvel, kui protsentuaalne soojuskadu võib ulatuda isegi 80 %-ni[4], [1].

Kaugkütte soojuskaod Eestis

Soojuskadudele kaugküttevõrkudest on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %[5]. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %[6]

Kõige täpsemad andmed kaugküttevõrkude kohta on Konkurentsiametil, kellele soojusettevõtjad peavad piirhinna kooskõlastamiseks esitama täpsed andmed oma soojuse müügiga seonduva tegevuse kohta. Samas on nende andmete jagamine probleemne seoses ärisaladuse ning isikuandmete kaitsega. 2013. aasta II pooles valmis Konkurentsiameti analüüs riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades. Joonisel 1 ning Tabelis 1 antakse ülevaade eelnimetatud dokumendis kirjeldatud kaugkütte soojuskadudega seonduvast.

Tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas[4].

Joonisel 1 ning Tabelis 1 kajastatu kirjeldab soojuskadudega seonduvaid keskmisi väärtusi. Tuleb arvestada, et grupis:

a) müügimahuga <3 000 MWh/a oli 18 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,1...24,1 % ning 11 võrgupiirkonda, kus tegelik soojuskadu jäi vahemikku 27,4...35 %;
b) müügimahuga 3 001...6 000 MWh/a oli 5 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,9...22,6 % ning 2 võrgupiirkonda, kus tegelikud soojuskaod olid vastavalt 25,6 % ja 28,6 %;
c) müügimahuga 6 001...10 000 MWh/a oli üks võrgupiirkond, kus tegelik kadu ulatus 18,8 %-ni ja üks võrgupiirkond, kus tegelik soojuskadu torustikest oli 23,4 %.

Soojuskaod tulevikus

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Lokaalküte


Soojuskadude vähendamine

Soojuskao vähendamiseks kaugküttevõrgust saab kasutada mitmeid meetmeid:

1) torustike soojusisolatsiooni parendamine[1]:
a) olemasolevate torustike niiskunud ja katkise islotatsiooni asendamine uue, kuiva soojusisolatsiooniga,
b) soojustorustike kanalite veevabaks muutmine (drenaaž),
c) uute, eelisoleeritud torude paigaldamine,
2) kaugkütte soojusvõrkude läbimõõtude optimeerimine;
3) soojustorustike likvideerimine:
a) üleminek lokaalküttele asulates, kus kaugküte pole jätkusuutlik[7],
b) kõrgtemperatuursete soojussalvestite kasutamine[8].

Kindlasti tuleb kaugküttesüsteemi renoveerimisel arvestada võimaliku hoonete soojustamisest tuleneva soojustarbimise vähenemisega[7], [9].

Soojuskadude prognoos

2010. aastal valminud Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsuse-alases doktoritöös väideti, et potentsiaal soojuskadude vähendamiseks Eesti kaugkütte soojustorustikes on suhteliselt suur - pärast süsteemi optimeerimist ning soojustorustike renoveerimist oleks võimalik vähendada soojuskadusid 2...4 korda. Kaugküttesüsteemides, kus on senimaani kasutusel 4-torusüsteem (soe tarbevesi jõuab tarbijateni eraldi soojustorustiku abil) võivad soojuskaod väheneda isegi kuni 5...6 korda.[8]


Sealjuures tuleks arvestada, et soojutorustike ehitamine on sageli pikema tasuvusajaga kui nende planeeritav eluiga (30 a)[7].

Joonisel 2 on kirjeldatud võimalikku soojuskadude vähenemist kaugküttevõrkudest vastavalt Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava tarbeks koostatud soojusmajanduse arengustsenaariumitele. Tegemist on vaid mõne versiooniga võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on soojustorustike soojuskadude võimalikust vähenemisest räägitud Soojusmajanduse stsenaariumites ning uuringus Kaugkütte energiasääst.

RSS uudisvoog

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ingermann, K. Kaugkütte soojuskaod. (10.11.2013).
  2. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (06.10.2013).
  3. Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.
  5. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011.
  6. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (10.11.2013).
  7. 7,0 7,1 7,2 Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.
  8. 8,0 8,1 Eesti Arengufond. Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis, Tallinn 2012.
  9. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
  10. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Uuring Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs
2013 Teabematerjal Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2014 Ettekanne Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013
2013 Uuring Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013 Uuring Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013 Uuring Kaugkütte energiasääst
2013 Uuring Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014 Ettekanne Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused
2014 Ettekanne Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?
2012 Uuring Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2009 Uuring Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades
2011 Uuring Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel
2013 Analüüs Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013
2013 Aruanne Energia- ja veekasutuse aruanne 2013
2013 Ettekanne Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013 Ettekanne Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013 Ettekanne Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013 Ettekanne Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013 Ettekanne Teadmistepõhisest ehitusest
2008 Analüüs Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs
2008 Uuring Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring
2012 Magistritöö Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014 Aruanne Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs
2013 Aruanne Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014 Aruanne Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta
2015 Ettekanne Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015 Ettekanne Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015 Ettekanne Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015 Ettekanne ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015 Ettekanne Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015 Ettekanne Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?
2015 Ettekanne Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane
2015 Ettekanne Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale
2015 Ettekanne Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015 Ettekanne 2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele


Kontaktvõrgustik

Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


Light bulb.png Light bulb.png Light bulb.png - autor on teinud olulise panuse artikli valmimisse; autor panustab pidevalt artikli ajakohasena hoidmisel
Light bulb.png Light bulb.png - autor on pakkunud ühes või paaris artikli osas olulist sisendit; autor panustab aeg ajalt artikli ajakohastamisse
Light bulb.png - autor on panustanud mõne üksiku viitega või tähelepanekuga artikli valmimisse


On Teil ettepanekuid, kuidas "VÕRGUKAOD: KAUGKÜTE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "VÕRGUKAOD: KAUGKÜTE" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad