X Biotööstuskompleks

== Biotööstuskompleksalgselt biokompleks - Ülo Kask poolt pakutud terminit "Biokompleks" inglise keelse termini

"biorefinery" eestinduseks on Ahto Oja ja Marek Strandbergi poolt edasi arendatud terminiks 
Biotööstuskompleks, mis oma olemuselt vastab paremini Biorefinery sisule, kuna lihtsalt 
"biokompleks" võib viidata eelkõige kompleksile, mis on bioloogilist päritolu või koosneb 
bioloogilistest olenditest, kuid millel puudub tööstusliku kütusetoomise aspekt, mida aga 
annab edasi termin "Biotööstuskompleks", arutame, kui on teisi ettepanekuid? Rohemajanduses ==

Globaalsed, omavahel seotud muutused on kaasa toonud vajaduse korraldada ümber senist majandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks ehk lühidalt rohemajanduseks (green economy or bioeconomy). Sellise majandusviisi puhul kasutatakse puhtaid tehnoloogiaid ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO2-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. Üheks selliseks tehnoloogiaks on biokompleksid (biorefinery). Rohemajandus ja jätkusuutlik valitsemine olid ka Rio de Janeiros 20.–22. juunil 2012 toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (Rio+20) peateemad. Rohemajanduse jaoks on üks olulisematest strateegiadokumentidest ressursitõhusa Euroopa tegevuskava (Roadmap to a Resource Efficient Europe, Euroopa Komisjon 2011). Tegevuskava, mis on strateegia „Euroopa 2020“ (Euroopa Komisjon 2010) üks juht-algatustest (flagship initiatives), võtab kokku ressursitõhususe suunas liikumise vahe-eesmärgid aastaks 2020 ja visiooni aastaks 2050. Algatuse elluviimise eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu: lahutada majanduskasv ressursikasutuse kasvust ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. Euroopa Komisjoni soovitusi selle kava kohta vt ptk 4.2. „Eesti 2020“ eesmärke peaks muuhulgas aitama ellu viia „Eesti ettevõtluse kasvu-strateegia 2014–2020“, mille koostamist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustanud.

Mis on biotööstuskompleks (biorefinery)?

Biomassi töötlemise ettevõte ehk biotööstuskompleks (biorefinery; analoogia põhjal varasema ajaga - biokeemiakombinaat) on ettevõte, milles olevad seadmed ja tehnoloogilised protsessid võimaldavad biomassi muundada kütusteks (tahked, vedelad ja gaasilised biokütused), energiaks (soojus ja elekter) ning kemikaalideks (piimhape) ja materjalideks (kiududeks). Biotööstuskompleksi kontseptsioon on sarnane tänapäevaste nafta rafineerimise tehastega, milles valmistatakse mitmesuguseid kütuseid ja naftaprodukte keemiatööstusele. Tööstuslikke biotööstuskomplekse peetakse kohaliku biomassi põhise tööstusharu loomise kõige paljulubavamaks vahendiks. Biotööstuskompleksi eelis on see, et maksimeeritakse tooraine (biomass) kasutust ja väärindatakse lähtetooret võimalikult paljudeks produktideks, kasutades samas mitmeid erinevaid lähtematerjale parimal võimalikul viisil. Töötlusprotsesside heitsoojust on võimalik kasutada asulate või üksikehitiste soojusega varustamiseks. Vt allolevat joonist, kus esitatakse kolme erineval nn platformil töötavat biokompleksi: biokeemia, termokeemia ja mikroorganismide biotööstuskompleksid. Üldiseks sisendiks on biomass ja saadusteks kütused, kemikaalid ja materjalid ning kõigi platformide tehnoloogiliste protsesside pigem kõrvalsaadusteks on soojus ja elekter.

The Biorefinery concept Toodetavad kõrge rahalise väärtusega aga väikesemahulised kogused kemikaale (nt aminohapped, piimhape) annavad kasumi ja madalama rahalise väärtusega aga suure tootmismahuga produktid (nt biokütused) aitavad riikidel täita ELi ees võetud kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Biotööstuskompleksi põhikontseptsioon

Terminiga “biopõhised tooted” viidatakse kolmele erinevale toote kategooriale: biokütused (nt biodiislikütus ja bioetanool), bioenergia (nt soojus ja elekter) ja biokemikaalid ja –materjalid (nt merevaik- ja piimhapped, kiudained). Biotööstuskompleksides saadavateks produktideks võivad olla ka loomasöödad ja inimtoidu komponendid. Biotööstuskompleksid võimaldavad töödelda kõiki biomassi põhiseid lähteaineid (ka biojäätmeid) ja väärindada neid igaühte parimal võimalikul viisil maksimaalset väärtust omavateks lõpp-produktideks. Need ettevõtted on küllalt paindlikud ja võimaldavad väljastada laia valikut mitmesuguseid tooteid. Nende ettevõtete naabrusesse on mõistlik rajada teisi ettevõtteid, kes kasutavad biotööstuskompleksi tooteid edasiseks vääristamiseks (nt nanokiudude tootmine (nanotselluloos), loomasöötade ja toidulisandite tootmine, bioplasti tootmine jpm).

Biotööstuskompleksid Eestis

Eestis oleksid biotööstuskompleksidele sobivaks ressursiks puit, rohtne biomass ning olme, tööstuse ja põllumajanduse biojäätmed ja kõrvalsaadused. Välisriikidest saadud teabe kohaselt oleks nt puitbiomassi põhise biotööstuskompleksi majanduslikult tasuva bioetanooli toodangu maht 100 000 tonni aastas (sellist biotööstuskompleksi hakatakse 2013. aastal rajama Soomes). Eestis tuleks uurida väiksema mastaabiliste, kuid kallimaid lõpptooteid valmistatavate biotööstuskomplekside teostatavust ja nende majanduslikku tasuvust. Mõnes Euroopa riigis (Austria, Saksamaa) on ka rohtsel biomassil töötavaid katsekompleksse, kuid nende majanduslikku tasuvust on raske hinnata, sest need on rajatud mitmete projektide toel ja on pilootseadmetega varustatud. Toodavad näiteks aminohappeid, piimhapet jms. vt. ka Marek Strandbergi kommentaari arutelus

Ülo Kask 21.12.2012 TTÜ STI

Välised viited ja sõnaseletused