Energiatarbimist kirjeldavate graafikute lähteandmed on nähtavad Google Spreadsheet keskkonnas
Senine energiatarbimine
Senise teeniduse/avaliku sektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaasis:[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE023:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI] ja [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI]. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et graafikutel kuvatakse tarnitud energiat, mis tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.
Senine elektritarbimine
Senise teeniduse/avaliku sektori elektrienergia graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI].
Senine soojatarbimine
Senise teeniduse/avaliku sektori soojusenergia tarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaasis:[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE023:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI]
Energiatarbimise prognoos kuni 2050
Energia lõpptarbimise prognoos teenindussektoris (soojusenergia + elektrienergia)
Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas
Elektrienergia tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused
Käesoleva prognoosi koostamiseks jaotati elektrienergiatarbimine hoonete ruumidega seotud elektrienergiatarbeks ning olmeelektritarbeks (20% / 80%) vastavalt Energiatarbimise peaartiklis välja toodud loogikale ning Elektrilevi andmetele.
Elektritarbimise soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks on esiteks eeldatud, et aastaks 2050 on soojuspumpade sektoriülene elektrienergiatarve 1100GWh (teenindussektori osa sellest numbrist on arvutatud vastavalt 2010 aasta teenindussektori elektrienergiatarbe suhtele kogu elektrienergiatarbimisest) vastavalt ESPL toodud hinnangutele. Teiseks on eeldatud, et aastal 2050 on elektrikütte osakaal ruumide kütteks kuluvast elektrienergiast langenud 10%-ni (2010 aastal oli see 90%).
Selle valdkonna elektritarbimise (kogu elekter peale kütteks kuluva elektri) muutuse tõusunurk (näitab mis oleks prognoositav elektrienergia tarbimise muutus, kui SKP kasvad ühe ühiku võrra) SKP kasvu suhtes perioodil 2000-2010.a oli 0,44x.
On eeldatud, et tulevikus säilib seos teenindus-/avalikus sektoris elektritarbimise ja SKP vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega (EE stsenaarium), teenindus muutub vähem energiamahukamaks, seega SKP ja elektrienergiatarbimise vaheline suhe nõrgeneb.
Eeldusena kasutati Rahandusministeeriumi pikaajalist SKP kasvu prognoosi aastani 2050 (reaalkasv). |}
Aasta |
2000-2010 |
2010-2020 |
2020-2030 |
2030-2040 |
2040-2050 |
allikas |
---|---|---|---|---|---|---|
BAAS: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos |
0,44 x |
0,37 x |
0,30 x |
0,23 x |
0,16 x |
2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Töögrupp |
EE: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos |
0,44 x |
0,24 x |
0,04 x |
-0,16 x |
-0.36 x |
2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Töögrupp |
Elektrienergia tarbimise prognoos
Ülaltoodud eelduste rakendamine tarbimisprognoosi koostamisel annab järgneva tulemuse. Graafikul on eraldi välja toodud ka soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks kuluv elektrienergia.
Soojuse tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused
Olemasolevate hoonete soojatarbimise hindamiseks selles sektoris on kaks võimalust:
1) eeldada mingi konkreetse valimi pealt kütteenergiatarve m2 kohta (Energiateenus OÜ ->
150kWh/m2a)
2) teha väljavõte statistikaameti energiabilansist antud sektori sooja tarbimise kohta
(kaugküte + lokaalküte+elektriküte+soojuspumpade elektrikulu) ning jagada EHR-i andmetega
teenindus- ja avaliku sektori hoonete pinnaga (tulemuseks ca 312kWh/m2a)
Kahe erineva meetodi abil saadud tulemused erinevad üle 2x. See seab kahtluse alla eelkõige
Statistikaameti antud sektori andmed. Seoses aga sellega, et säilitada energiabilansist
tulenev koguenergiatarbimine, ei ole siinkohal võimalik ilma mõne muu sektori energiatarvet
suurendamata lihtsalt antud sektori energiatarvet vähendada 2x. Hetkel järgib seega antud mudel
Statistikaameti andmeid, kuni pole ettepanekut, kuidas kvaliteetsemaid andmeid kasutada.
Teenindussektori soojustarbimine jaotub omakorda lokaal- ja kaugkütte vahel. Olemasoleva elamufondi soojustarbimise kirjeldamiseks tuleb lokaal- ja kaugkütte osad omavahel liita. Käesoleva töö raames tehtud arvutused Statistikaameti (energiatarbimine teenindussektoris) ning EHR (teenindussektori netopind) allikate põhjal kajastavad tarnitud energiat (ilma koduste katelde ning küttekehade kasutegureid arvestamata) ning nii on 2010 elamufondi keskmine soojaenergiatarve 231 kWh/m2. Kui siia juurde arvestada veel kütteks kuluv elektrienergia, tuleb keskmine soojaenergiatarve 312 kWh/m2.
Soojatarbimise prognoosi juures eeldatud, et kõik kütused (peale diiselkütuse ja bensiini), mis teenindussektoris kasutatakse, muundatakse soojusenergiaks (lokaalküte). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Lisaks on tehtud järgnevad eeldused:
2008-2012 |
2020 |
2030 |
2040 |
2050 |
Allikas |
|
---|---|---|---|---|---|---|
Netopinna kasv |
2,6% |
1,2% |
1,0% |
0,80% |
0,70% |
arvutus (sõltub teistest eeldustest) |
Netopind (1000 m2) |
6949 |
7829 |
8649 |
9366 |
10042 |
2012: EHR väljavõte, arvutus |
Köetav pind / netopind |
90% |
90% |
90% |
90% |
90% |
MKM eeldus |
Köetav pind (1000 m2) |
6254 |
7046 |
7784 |
8429 |
9038 |
arvutus (sõltub teistest eeldustest) |
2010-2020 |
2020-2030 |
2030-2040 |
2040-2050 |
Allikas |
|
---|---|---|---|---|---|
Aastas kasutusest välja langev pind (2012. aasta suhtes) |
0,3% |
0,3% |
0,3% |
0,3% |
|
Aastas ehitatav elamupind (2010. aasta suhtes) |
1,5% |
1,3% |
1,1% |
1,0% |
2010-2020 |
2020-2030 |
2030-2040 |
2040-2050 |
Allikas |
|
---|---|---|---|---|---|
BAAS: Aastas rekonstrueeritava pinna osakaal (2012. aasta suhtes) |
1,0% |
1,0% |
1,0% |
1,0% |
|
EE: Aastas rekonstrueeritava pinna osakaal (2012. aasta suhtes) |
1,5% |
1,5% |
1,5% |
1,5% |
|
Olemasolevate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia) |
312 |
312 |
312 |
312 |
|
BAAS: Uute hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia) |
45 |
20 |
20 |
20 |
MKM: (arvutatud energiatõhususe miinimumnõuete järgi) |
EE: Uute hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia) |
45 |
20 |
17 |
15 |
MKM: (arvutatud energiatõhususe miinimumnõuete järgi) |
BAAS: Rekonstrueeritavate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia) |
90 |
80 |
70 |
60 |
|
EE: Rekonstrueeritavate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia) |
80 |
70 |
60 |
50 |
Soojuse tarbimise prognoos