X Energiatarbimine teenindussektoris

Energiatarbimist kirjeldavate graafikute lähteandmed on nähtavad Google Spreadsheet keskkonnas

Senine energiatarbimine

Senise teeniduse/avaliku sektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaasis:[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE023:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI] ja [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI]. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et graafikutel kuvatakse tarnitud energiat, mis tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.

Senine elektritarbimine

Senise teeniduse/avaliku sektori elektrienergia graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE024&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI%2C+TERAD%DEAULI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE024:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI].

Senine soojatarbimine

Senise teeniduse/avaliku sektori soojusenergia tarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaasis:[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE023:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI]

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Energia lõpptarbimise prognoos teenindussektoris (soojusenergia + elektrienergia)

Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas

Elektrienergia tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Käesoleva prognoosi koostamiseks jaotati elektrienergiatarbimine hoonete ruumidega seotud elektrienergiatarbeks ning olmeelektritarbeks (20% / 80%) vastavalt Energiatarbimise peaartiklis välja toodud loogikale ning Elektrilevi andmetele.

Elektritarbimise soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks on esiteks eeldatud, et aastaks 2050 on soojuspumpade sektoriülene elektrienergiatarve 1100GWh (teenindussektori osa sellest numbrist on arvutatud vastavalt 2010 aasta teenindussektori elektrienergiatarbe suhtele kogu elektrienergiatarbimisest) vastavalt ESPL toodud hinnangutele. Teiseks on eeldatud, et aastal 2050 on elektrikütte osakaal ruumide kütteks kuluvast elektrienergiast langenud 10%-ni (2010 aastal oli see 90%).

Selle valdkonna elektritarbimise (kogu elekter peale kütteks kuluva elektri) muutuse tõusunurk (näitab mis oleks prognoositav elektrienergia tarbimise muutus, kui SKP kasvad ühe ühiku võrra) SKP kasvu suhtes perioodil 2000-2010.a oli 0,44x.

On eeldatud, et tulevikus säilib seos teenindus-/avalikus sektoris elektritarbimise ja SKP vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega (EE stsenaarium), teenindus muutub vähem energiamahukamaks, seega SKP ja elektrienergiatarbimise vaheline suhe nõrgeneb.

Eeldusena kasutati Rahandusministeeriumi pikaajalist SKP kasvu prognoosi aastani 2050 (reaalkasv). |}

Elektrienergia tarbimise eeldused teenindussektoris

Aasta

2000-2010

2010-2020

2020-2030

2030-2040

2040-2050

allikas

BAAS: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos

0,44 x

0,37 x

0,30 x

0,23 x

0,16 x

2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Töögrupp

EE: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos

0,44 x

0,24 x

0,04 x

-0,16 x

-0.36 x

2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Töögrupp

Elektrienergia tarbimise prognoos

Ülaltoodud eelduste rakendamine tarbimisprognoosi koostamisel annab järgneva tulemuse. Graafikul on eraldi välja toodud ka soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks kuluv elektrienergia.

Soojuse tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Olemasolevate hoonete soojatarbimise hindamiseks selles sektoris on kaks võimalust:
1) eeldada mingi konkreetse valimi pealt kütteenergiatarve m2 kohta (Energiateenus OÜ ->
150kWh/m2a)
2) teha väljavõte statistikaameti energiabilansist antud sektori sooja tarbimise kohta
(kaugküte + lokaalküte+elektriküte+soojuspumpade elektrikulu) ning jagada EHR-i andmetega
teenindus- ja avaliku sektori hoonete pinnaga (tulemuseks ca 312kWh/m2a)
Kahe erineva meetodi abil saadud tulemused erinevad üle 2x. See seab kahtluse alla eelkõige
Statistikaameti antud sektori andmed. Seoses aga sellega, et säilitada energiabilansist
tulenev koguenergiatarbimine, ei ole siinkohal võimalik ilma mõne muu sektori energiatarvet
suurendamata lihtsalt antud sektori energiatarvet vähendada 2x. Hetkel järgib seega antud mudel 
Statistikaameti andmeid, kuni pole ettepanekut, kuidas kvaliteetsemaid andmeid kasutada.

Teenindussektori soojustarbimine jaotub omakorda lokaal- ja kaugkütte vahel. Olemasoleva elamufondi soojustarbimise kirjeldamiseks tuleb lokaal- ja kaugkütte osad omavahel liita. Käesoleva töö raames tehtud arvutused Statistikaameti (energiatarbimine teenindussektoris) ning EHR (teenindussektori netopind) allikate põhjal kajastavad tarnitud energiat (ilma koduste katelde ning küttekehade kasutegureid arvestamata) ning nii on 2010 elamufondi keskmine soojaenergiatarve 231 kWh/m2. Kui siia juurde arvestada veel kütteks kuluv elektrienergia, tuleb keskmine soojaenergiatarve 312 kWh/m2.

Soojatarbimise prognoosi juures eeldatud, et kõik kütused (peale diiselkütuse ja bensiini), mis teenindussektoris kasutatakse, muundatakse soojusenergiaks (lokaalküte). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Lisaks on tehtud järgnevad eeldused:

Soojustarbimisprognoosi eeldused teenindussektori puhul

2008-2012

2020

2030

2040

2050

Allikas

Netopinna kasv

2,6%

1,2%

1,0%

0,80%

0,70%

arvutus (sõltub teistest eeldustest)

Netopind (1000 m2)

6949

7829

8649

9366

10042

2012: EHR väljavõte, arvutus

Köetav pind / netopind

90%

90%

90%

90%

90%

MKM eeldus

Köetav pind (1000 m2)

6254

7046

7784

8429

9038

arvutus (sõltub teistest eeldustest)

Soojustarbimisprognoosi eeldused teenindussektori puhul

2010-2020

2020-2030

2030-2040

2040-2050

Allikas

Aastas kasutusest välja langev pind (2012. aasta suhtes)

0,3%

0,3%

0,3%

0,3%

Sitra uuring Soome andmetel

Aastas ehitatav elamupind (2010. aasta suhtes)

1,5%

1,3%

1,1%

1,0%

Töögrupp

Soojustarbimisprognoos teenindussektori hoonete puhul

2010-2020

2020-2030

2030-2040

2040-2050

Allikas

BAAS: Aastas rekonstrueeritava pinna osakaal (2012. aasta suhtes)

1,0%

1,0%

1,0%

1,0%

Töögrupp

EE: Aastas rekonstrueeritava pinna osakaal (2012. aasta suhtes)

1,5%

1,5%

1,5%

1,5%

Töögrupp

Olemasolevate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia)

312

312

312

312

Stat amet ja EHR põhjal arvutus

BAAS: Uute hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia)

45

20

20

20

MKM: (arvutatud energiatõhususe miinimumnõuete järgi)

EE: Uute hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia)

45

20

17

15

MKM: (arvutatud energiatõhususe miinimumnõuete järgi)

BAAS: Rekonstrueeritavate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia)

90

80

70

60

Töögrupp

EE: Rekonstrueeritavate hoonete kütteenergiatarve - teenindussektori hooned (kWh/m2) (tarnitud energia)

80

70

60

50

Töögrupp

Soojuse tarbimise prognoos