X Päikese energeetiline ressurss

Eestis on "päikeseenergia energeetiline ressurss TE100 järgi:

Päikeseenergia energeetiline ressurss

Enamuse energiaallikate peale tuuma- ja termaalenergia lähteallikaks on päike. Keskmiselt on Eestis summaarse päikesekiirguse tase 1000kWh/m² aastas mis teeb kogu Eesti (45 tuhat km²) kohta kolossaalse 7400TWh energiat aastas. Elektrienergia tarbimine oli 2011 aasta 7,8 TWh. See on ilus algus aga selge on see, et me ei saa kogu Eestit paneelide ja kollektoritega katta. Küsimus on selles millised lähtekohad võtta aluseks reaalse energeetilise ressursi arvestamisel.

Päikese elekter Keskkonnateabe keskuse andmetel on ligikaudu 3462 km² rohumaast metsastunud ja metsastumas. Sellest 1/5...1/4 oleks ilmselt mõeldav kasutada PV jaamadeks. Elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Kui nüüd võtame arvesse ka maaala katvusteguri 50...60%, siis saame PV jaoks maksimaalselt 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelide tipuvõimsus oleks 60TW ja need toodaks aastas 52 TWh elektrit Sellise pindalaga paneelide tipuvõimsus oleks 600 MW.

Samas pole suvel selle toodanguga midagi peale hakata. Suvine baaskoormus on ca 450 MW. Tagurpidi arvutades on selle koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² mis on tehniliselt täiesti reaalne. Aastatoodanguks annaks see 390 GWh. Sellise süsteemi installeerimismaksumus jääks suurusjärku 500 M€ Talvel on sõltuvalt kaldenurgast vaja nn baaskoormuse katmiseks 200...500 km². Kuna talvine tipukoormus on aga 4...5 korda suurem, siis korruta see pindala veel omakorda 5-ga, saad 2500 km2. Mis on ilmselt mõttetu.

Soojakollektorid Eestis linnade ja asulate alune pindala kokku on ca 800 km2 so ca 1,8%. Tootmiseks kasutatava pinna osakaal sellest võiks hoonete katuste ja fassaadide näol olla eeldatavalt 1/10...1/8. See pind oleks mõistlik kasutada kollektoritega sooja tootmiseks. See on maksimaalselt 100 km². Et täpsemat numbrit saada oleks vaja teada kontorihoonete ja elamute katuste kogupinda. Praktiliselt jääks see siiski 1-2 km² kanti mis võimaldaks toota kuni 3000 TJ sooja aastas. (allikas, EPEA, Rein Pinn)

[[Pilt:Päikesekiirgus tallinnas 2007 2009.png|thumb|500px|none|Päikeseenergia Tallinnas, mõõdetud TTÜ laboris,[http://www.eas.ee/media/com_events/attachments/628/Andri%20Jagom%C3%A4gi%20%20Tarkv%C3%B5rgu%20konverents%2018.12.12..pdf#page=34 PV-paneelide T&A töö Eestis Andri Jagomägi, TTÜ Materjaliteaduse instituut], 2012]]

Varasem materjal

Äripäev kirjutas 07.03.2011: „Näiteks Saksamaal Berliinis on 1 kW päiksepaneelide tootlikkus aastas 829 kWh, Tallinnas aga 835 kWh. Tegelikkus osutus Jüris, Tallinna lähedal veel paremaks, ehk reaalselt oli ABB SOLAR tootlikkus ajavahemikul 09.11-09.12: 23'611 kWh aastas 25 kWp kohta või siis 944 kWh 1kWp kohta. Võrdluses Äripäevas toodud Berliini andmetega, on see 115 kWh parem kui Berliiis.

Kategooria:Vanad artiklid