Erinevus lehekülje "Biomajandus" redaktsioonide vahel
Allikas: Energiatalgud
| (ei näidata 2 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | {{Avalik}}{| | + | {{Energiatehnoloogiad}} |
| + | {{Avalik}} | ||
| + | {| | ||
|-align="justify" valign="top" | |-align="justify" valign="top" | ||
| | | | ||
| − | |||
{| | {| | ||
| 15. rida: | 16. rida: | ||
=== Eesti biomajanduse analüüs === | === Eesti biomajanduse analüüs === | ||
| − | '''2015 suvel valmis analüüs biomajanduse olemusest ja peamistest väljakutsetest Eestis - [[Media:EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf|Eesti biomajanduse analüüs]]'''. | + | '''2015 suvel valmis analüüs [[Mõiste: Biomajandus| biomajanduse]] olemusest ja peamistest väljakutsetest Eestis - [[Media:EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf|Eesti biomajanduse analüüs]]'''. |
| 29. rida: | 30. rida: | ||
| − | '''[[Biomajandus|Biomajandust]]''' kui omavahel läbi ühise ressursikasutuse seotud majandustegevuste kogumit Eestis seni kompleksselt käsitletud pole. Kehtivates '''[[Mõiste:Valitsemissektor|valitsemissektori]]''' arengudokumentides ning koostatud uuringutes on hõlmatud vaid üksikud biomajanduse osised. Ühtse, väärtusahelate põhise, lähenemise puudumise ning valitsemissektori poolse suunamise killustatuse tõttu on '''[[Mõiste:biomass|biomassi]]''' kasutavate majandusvaldkondade poolt loodav lisandväärtus märkimisväärselt väiksem potentsiaalist. | + | '''[[Mõiste: Biomajandus|Biomajandust]]''' kui omavahel läbi ühise ressursikasutuse seotud majandustegevuste kogumit Eestis seni kompleksselt käsitletud pole ('''<xr id="Joon1"> joonis </xr>'''). Kehtivates '''[[Mõiste:Valitsemissektor|valitsemissektori]]''' arengudokumentides ning koostatud uuringutes on hõlmatud vaid üksikud biomajanduse osised. Ühtse, väärtusahelate põhise ('''<xr id="Joon2"> joonis </xr>'''), lähenemise puudumise ning valitsemissektori poolse suunamise killustatuse tõttu on '''[[Mõiste:biomass|biomassi]]''' kasutavate majandusvaldkondade poolt loodav '''[[Mõiste: Lisandväärtus| lisandväärtus]]''' märkimisväärselt väiksem potentsiaalist. |
| − | Biomajanduse edendamine pole maailmas uudne – aktiivselt on sellega näiteks tegelemas ka meie lähiriik, Soome. '''Soome biomajanduse strateegia näeb ette aastaks 2025 biomajanduse toodangu kasvu 4% aastas kasvades tänaselt 60 mlrd € 100 mlrd € aastal 2025 ja luues sektoris 100 000 uut töökohta''' (kompenseerides töökohtade vähenemist teistes sektorites). Sealjuures moodustaks puidutööstus (sh metsandus) ~50% biomajandusest. | + | Biomajanduse edendamine pole maailmas uudne – aktiivselt on sellega näiteks tegelemas ka meie lähiriik, Soome ('''<xr id="Joon6"> joonis </xr>'''). '''Soome biomajanduse strateegia näeb ette aastaks 2025 biomajanduse toodangu kasvu 4% aastas kasvades tänaselt 60 mlrd € 100 mlrd € aastal 2025 ja luues sektoris 100 000 uut töökohta''' (kompenseerides töökohtade vähenemist teistes sektorites). Sealjuures moodustaks puidutööstus (sh metsandus) ~50% biomajandusest. |
'''Olulisimad järeldused Eesti biomajanduse analüüsist on''': | '''Olulisimad järeldused Eesti biomajanduse analüüsist on''': | ||
| − | :1. '''Biomajanduse peamine väljakutse on biomajanduslike ressurssidest suurema lisandväärtuse loomine.''' Lisandväärtuse suurendamiseks on vaja leida vastus küsimustele '''„Millisena näeme Eesti biomajandust aastal 2050?“''' Vastuse leidmiseks tuleb biomajandusega seonduvaid võimalusi käsitleda '''väärtusahelapõhiselt'''. Käesolev analüüs pakub selleks võimalikud lahendused. | + | :1. '''Biomajanduse peamine väljakutse on biomajanduslike ressurssidest suurema lisandväärtuse loomine.''' '''[[Mõiste: Lisandväärtus| Lisandväärtuse]]''' suurendamiseks on vaja leida vastus küsimustele '''„Millisena näeme Eesti biomajandust aastal 2050?“''' Vastuse leidmiseks tuleb biomajandusega seonduvaid võimalusi käsitleda '''väärtusahelapõhiselt'''. Käesolev analüüs pakub selleks võimalikud lahendused. |
:2. '''Eesti biomajandusega seotud valdkondade lisandväärtuse potentsiaal on suur''', sest | :2. '''Eesti biomajandusega seotud valdkondade lisandväärtuse potentsiaal on suur''', sest | ||
| − | ::a. '''Biomajandusega seotud ettevõtetes Eestis on lisandväärtus töötaja kohta kaks kuni kolm korda madalam võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega.''' | + | ::a. '''Biomajandusega seotud ettevõtetes Eestis on lisandväärtus töötaja kohta (<xr id="Joon4"> joonis </xr>) kaks kuni kolm korda madalam võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega.''' |
| − | ::b. Aastal 2013 moodustas otseselt ning kaudselt '''biomajandusega seotud ettevõtete toodang 1/3 Eesti ettevõtete kogutoodangust (kokku ~11 mlrd €).''' | + | ::b. Aastal 2013 moodustas otseselt ning kaudselt '''biomajandusega seotud ettevõtete toodang (<xr id="Joon3"> joonis </xr>) 1/3 Eesti ettevõtete kogutoodangust (kokku ~11 mlrd €).''' |
| − | ::c. '''Kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast (300 000 – 350 000 ha) on väärtusloomest väljas või on alakasutatud'''. Ettevõtjad saavad nende maade põhitulu põllumajandustoetustest. | + | ::c. '''Kolmandik Eesti kasutuses olevast põllumajandusmaast (<xr id="Joon5"> joonis </xr>) (300 000 – 350 000 ha) on väärtusloomest väljas või on alakasutatud'''. Ettevõtjad saavad nende maade põhitulu põllumajandustoetustest. |
:3. Eesti arengut suunab 55 strateegilist dokumenti, millest 30 on seotud biomajandusega. Nimetatud strateegiadokumendid kehtivad valdavalt aastani 2020. Valitsemissektor sekkub biomajandusega seotud valdkondadesse aktiivselt läbi mitmesuguste toetusmeetmete ja seadusloome. '''Valdkonna jätkusuutilikuks arenguks ning konkurentsivõime edendamiseks on vajalik ettevõtlust sisuliselt kaasates luua valdkondi siduv pikaajalise vaatega arengudokument visiooniga aastani 2050.''' | :3. Eesti arengut suunab 55 strateegilist dokumenti, millest 30 on seotud biomajandusega. Nimetatud strateegiadokumendid kehtivad valdavalt aastani 2020. Valitsemissektor sekkub biomajandusega seotud valdkondadesse aktiivselt läbi mitmesuguste toetusmeetmete ja seadusloome. '''Valdkonna jätkusuutilikuks arenguks ning konkurentsivõime edendamiseks on vajalik ettevõtlust sisuliselt kaasates luua valdkondi siduv pikaajalise vaatega arengudokument visiooniga aastani 2050.''' | ||
| 66. rida: | 67. rida: | ||
'''[[Energiatalgud.ee: 27.03.2015 Biometaani tootmise väärtusahela analüüs|27. märtsil 2015 kell 15:00]]''' toimus Eesti Arengufondis '''[[Media:Vohu, V. Eesti Arengufond. Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena - väärtusahel ja rakendusettepanekud. 2015.pdf|biometaani tootmise väärtusahela analüüsi]]''' esitlemine. | '''[[Energiatalgud.ee: 27.03.2015 Biometaani tootmise väärtusahela analüüs|27. märtsil 2015 kell 15:00]]''' toimus Eesti Arengufondis '''[[Media:Vohu, V. Eesti Arengufond. Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena - väärtusahel ja rakendusettepanekud. 2015.pdf|biometaani tootmise väärtusahela analüüsi]]''' esitlemine. | ||
| − | Biometaani roll on nii maailmas kui ka Eestis muutumas: biomassist ja põllumajanduslikest jääkidest toodetud biometaani kasutatakse edukalt transpordisektori üleminekul taastuvatele energiaallikatele. Kuna biometaani näol on tegemist taastuvkütusega ja teda saab toota kohalikest ressurssidest, annab biometaani tootmine oma panuse ka Eesti sisemajanduse elavdamiseks, vähendades seeläbi fossiilsete kütuste importi. | + | '''[[Mõiste: Biometaan| Biometaani]]''' roll on nii maailmas kui ka Eestis muutumas: '''[[Mõiste: Biomass| biomassist]]''' ja põllumajanduslikest jääkidest toodetud biometaani kasutatakse edukalt transpordisektori üleminekul taastuvatele energiaallikatele. Kuna '''[[Mõiste: Biometaan| biometaani]]''' näol on tegemist taastuvkütusega ja teda saab toota kohalikest ressurssidest, annab biometaani tootmine oma panuse ka Eesti sisemajanduse elavdamiseks, vähendades seeläbi '''[[Mõiste: Fossiilkütus| fossiilsete]]''' '''[[Mõiste: Kütus| kütuste]]''' '''[[Mõiste: Import| importi]]'''. |
| − | Esitlemisele tulnud ettepanekud on osa rakenduslikust tegevusest Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava '''[[ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+|(ENMAK 2030+)]]''' koosseisus. Planeeritud tegevuste elluviimisega suurendatakse energiajulgeolekut, edendatakse majandust, parandatakse tööviljakust ning tõstetakse maakasutuse efektiivsust. | + | Esitlemisele tulnud ettepanekud on osa rakenduslikust tegevusest Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava '''[[ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+|(ENMAK 2030+)]]''' koosseisus. Planeeritud tegevuste elluviimisega suurendatakse '''[[Energiajulgeolek| energiajulgeolekut]]''', edendatakse majandust, parandatakse '''[[Mõiste: Tööviljakus| tööviljakust]]''' ning tõstetakse maakasutuse efektiivsust. |
| 86. rida: | 87. rida: | ||
== Biomajandus, rohemajandus, biotööstus == | == Biomajandus, rohemajandus, biotööstus == | ||
| − | Globaalsete, omavahel seotud muutustega on kaasnenud vajadus korraldada ümber senist majandustegevust, et muuta see vähese CO<sub>2</sub>-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks e. '''[[Mõiste:Rohemajandus|rohemajanduseks]]''' (''Green Economy'' või ''Bioeconomy''). Sellise majandusviisi puhul kasutatakse n.ö. "puhtaid tehnoloogiaid" ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO<sub>2</sub>-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. <ref> Kuldna, P.; Peterson, K.; Nõmmann, T. [[Media: Kuldna, P., Peterson, K., Nõmmann, T. Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest. 2012.pdf| Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest]]. Säästva Eesti Instituut, 2012.</ref>. | + | Globaalsete, omavahel seotud muutustega on kaasnenud vajadus korraldada ümber senist majandustegevust, et muuta see vähese CO<sub>2</sub>-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks e. '''[[Mõiste:Rohemajandus|rohemajanduseks]]''' (''Green Economy'' või ''Bioeconomy''). Sellise majandusviisi puhul kasutatakse n.ö. "puhtaid tehnoloogiaid" ja '''[[Mõiste: Taastuv loodusvara| taastuvaid loodusvarasid]]''', juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO<sub>2</sub>-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. <ref> Kuldna, P.; Peterson, K.; Nõmmann, T. [[Media: Kuldna, P., Peterson, K., Nõmmann, T. Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest. 2012.pdf| Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest]]. Säästva Eesti Instituut, 2012.</ref>. |
Üheks selliseks tehnoloogiaks on biotööstuskompleks (''Biorefinery''). | Üheks selliseks tehnoloogiaks on biotööstuskompleks (''Biorefinery''). | ||
| − | Biomassi töötlemise ettevõte ehk biotööstuskompleks (biorefinery; analoogia põhjal varasema ajaga - biokeemiakombinaat) on ettevõte, milles olevad seadmed ja tehnoloogilised protsessid võimaldavad biomassi muundada kütusteks (tahked, vedelad ja gaasilised biokütused), energiaks (soojus ja elekter) ning kemikaalideks (piimhape) ja materjalideks (kiududeks). | + | '''[[Mõiste: Biomass| Biomassi]]''' töötlemise '''[[Mõiste: Ettevõte| ettevõte]]''' ehk '''[[Mõiste: Biotööstuskompleks| biotööstuskompleks]]''' (biorefinery; analoogia põhjal varasema ajaga - biokeemiakombinaat) on ettevõte, milles olevad seadmed ja tehnoloogilised protsessid võimaldavad biomassi muundada kütusteks (tahked, vedelad ja gaasilised biokütused), '''[[Mõiste: Energia| energiaks]]''' ('''[[Mõiste: Soojus|soojus]]''' ja elekter) ning kemikaalideks (piimhape) ja materjalideks (kiududeks). |
| − | Biotööstuskompleksi '''kontseptsioon (<xr id="Biokompleks"> joonis </xr>) on sarnane tänapäevaste nafta rafineerimise tehastega''', milles valmistatakse mitmesuguseid kütuseid ja naftaprodukte keemiatööstusele. Tööstuslikke biotööstuskomplekse peetakse kohaliku biomassi põhise tööstusharu loomise kõige paljulubavamaks vahendiks. Biotööstuskompleksi '''eelis''' on see, et maksimeeritakse tooraine (biomass) kasutust ja väärindatakse lähtetooret võimalikult paljudeks produktideks, kasutades samas mitmeid erinevaid lähtematerjale parimal võimalikul viisil. Töötlusprotsesside heitsoojust on võimalik kasutada asulate või üksikehitiste soojusega varustamiseks. | + | Biotööstuskompleksi '''kontseptsioon (<xr id="Biokompleks"> joonis </xr>) on sarnane tänapäevaste nafta rafineerimise tehastega''', milles valmistatakse mitmesuguseid kütuseid ja naftaprodukte keemiatööstusele. Tööstuslikke biotööstuskomplekse peetakse kohaliku biomassi põhise tööstusharu loomise kõige paljulubavamaks vahendiks. Biotööstuskompleksi '''eelis''' on see, et maksimeeritakse tooraine (biomass) kasutust ja väärindatakse lähtetooret võimalikult paljudeks produktideks, kasutades samas mitmeid erinevaid lähtematerjale parimal võimalikul viisil. Töötlusprotsesside '''[[Mõiste: Heitsoojus| heitsoojust]]''' on võimalik kasutada asulate või üksikehitiste soojusega varustamiseks. |
| − | Biotööstuskomplekside üldiseks sisendiks on biomass ja saadusteks kütused, kemikaalid ja materjalid. Kõigi eelnimetatud platformide tehnoloogiliste protsesside kõrvalsaadusteks on soojus ja elekter. Toodetavad kõrge rahalise väärtusega aga väikesemahulised kogused kemikaale (nt aminohapped, piimhape) annavad kasumi ja madalama rahalise väärtusega aga suure tootmismahuga produktid (nt '''[[Mõiste:Biokütused|biokütused]]''') aitavad riikidel täita ELi ees võetud kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks ('''<xr id="Biotooted"> joonis </xr>'''). | + | Biotööstuskomplekside üldiseks sisendiks on '''[[Mõiste: Biomass| biomass]]''' ja saadusteks '''[[Mõiste: Kütus| kütused]]''', kemikaalid ja materjalid. Kõigi eelnimetatud platformide tehnoloogiliste protsesside kõrvalsaadusteks on soojus ja elekter. Toodetavad kõrge rahalise väärtusega aga väikesemahulised kogused kemikaale (nt aminohapped, piimhape) annavad kasumi ja madalama rahalise väärtusega aga suure tootmismahuga produktid (nt '''[[Mõiste:Biokütused|biokütused]]''') aitavad riikidel täita ELi ees võetud kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks ('''<xr id="Biotooted"> joonis </xr>'''). |
=== Biotööstuskompleksi põhikontseptsioon === | === Biotööstuskompleksi põhikontseptsioon === | ||
| 103. rida: | 104. rida: | ||
:c) '''biokemikaalid ja –materjalid''' (nt merevaik- ja piimhapped, kiudained). | :c) '''biokemikaalid ja –materjalid''' (nt merevaik- ja piimhapped, kiudained). | ||
| − | Biotööstuskompleksides saadavateks produktideks võivad olla ka loomasöödad ja inimtoidu komponendid. Biotööstuskompleksid võimaldavad töödelda kõiki biomassipõhiseid lähteaineid (ka '''[[Mõiste:Biolagunevad jäätmed|biojäätmeid]]''') ja '''väärindada''' neid parimal võimalikul viisil maksimaalset väärtust omavateks lõpp-produktideks. Need ettevõtted on küllalt paindlikud ja võimaldavad väljastada laias valikut mitmesuguseid tooteid. Biotööstuskomplekside naabrusesse on mõistlik rajada teisi ettevõtteid, kes kasutavad ettevõtte tooteid edasiseks väärindamiseks (nt nanokiudude tootmine (nanotselluloos), loomasöötade ja toidulisandite tootmine, bioplasti tootmine jpm).<ref name=BiorefFuture/> | + | '''[[Mõiste: Biotööstuskompleks| Biotööstuskompleksides]]''' saadavateks produktideks võivad olla ka loomasöödad ja inimtoidu komponendid. Biotööstuskompleksid võimaldavad töödelda kõiki biomassipõhiseid lähteaineid (ka '''[[Mõiste:Biolagunevad jäätmed|biojäätmeid]]''') ja '''väärindada''' neid parimal võimalikul viisil maksimaalset väärtust omavateks lõpp-produktideks. Need ettevõtted on küllalt paindlikud ja võimaldavad väljastada laias valikut mitmesuguseid tooteid. Biotööstuskomplekside naabrusesse on mõistlik rajada teisi ettevõtteid, kes kasutavad ettevõtte tooteid edasiseks väärindamiseks (nt nanokiudude tootmine (nanotselluloos), loomasöötade ja toidulisandite tootmine, bioplasti tootmine jpm).<ref name=BiorefFuture/> |
=== Biotööstuskompleksid Eestis === | === Biotööstuskompleksid Eestis === | ||
| − | Eestis oleksid biotööstuskompleksidele sobivaks ressursiks puit, '''[[Mõiste:Rohtne biomass|rohtne biomass]]''' ning '''[[Mõiste:Biolagunevad jäätmed|olme, tööstuse ja põllumajanduse biojäätmed]]''' ja kõrvalsaadused. Välisriikidest kogemuse kohaselt oleks nt puitbiomassi põhise biotööstuskompleksi majanduslikult tasuva bioetanooli toodangu maht '''100 000 tonni''' aastas (sellist biotööstuskompleksi hakatakse 2013. aastal rajama Soomes).<ref name=YK> Ülo Kask, TTÜ STI. ''(E-kiri 21.12.2012)''.</ref> | + | Eestis oleksid biotööstuskompleksidele sobivaks ressursiks '''[[Mõiste: Puit| puit]]''', '''[[Mõiste:Rohtne biomass|rohtne biomass]]''' ning '''[[Mõiste:Biolagunevad jäätmed|olme, tööstuse ja põllumajanduse biojäätmed]]''' ja kõrvalsaadused. Välisriikidest kogemuse kohaselt oleks nt puitbiomassi põhise biotööstuskompleksi majanduslikult tasuva '''[[Mõiste: Bioetanool| bioetanooli]]''' toodangu maht '''100 000 tonni''' aastas (sellist biotööstuskompleksi hakatakse 2013. aastal rajama Soomes).<ref name=YK> Ülo Kask, TTÜ STI. ''(E-kiri 21.12.2012)''.</ref> |
| − | Eestis tuleks uurida väiksema mastaabiliste, kuid kallimaid lõpptooteid valmistatavate biotööstuskomplekside teostatavust ja nende majanduslikku tasuvust. Mõnes Euroopa riigis (Austria, Saksamaa) on ka rohtsel biomassil töötavaid katsekompleksse, kuid nende majanduslikku tasuvust on raske hinnata, sest need on rajatud mitmete projektide toel ja on pilootseadmetega varustatud. Toodavad näiteks aminohappeid, piimhapet jms. <ref name=YK /> | + | Eestis tuleks uurida väiksema mastaabiliste, kuid kallimaid lõpptooteid valmistatavate '''[[Mõiste: Biotööstuskompleks| biotööstuskomplekside]]''' teostatavust ja nende majanduslikku tasuvust. Mõnes Euroopa riigis (Austria, Saksamaa) on ka '''[[Mõiste: Rohtne biomass| rohtsel biomassil]]''' töötavaid katsekompleksse, kuid nende majanduslikku tasuvust on raske hinnata, sest need on rajatud mitmete projektide toel ja on pilootseadmetega varustatud. Toodavad näiteks aminohappeid, piimhapet jms. <ref name=YK /> |
| 146. rida: | 147. rida: | ||
|- | |- | ||
| 2014 || Ettekanne || [[Media:TÜ. Sünteetiline bioloogia. 05.11.2014.pdf|Sünteetiline bioloogia]] | | 2014 || Ettekanne || [[Media:TÜ. Sünteetiline bioloogia. 05.11.2014.pdf|Sünteetiline bioloogia]] | ||
| − | |||
| − | |||
|- | |- | ||
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Vilu, R. Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus. 05.11.2014.pdf|Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus]] | | 2014 || Ettekanne || [[Media:Vilu, R. Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus. 05.11.2014.pdf|Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus]] | ||
| 160. rida: | 159. rida: | ||
|- | |- | ||
| 2014 || Ettekanne || [[Media: Värnik, R. Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis. 2014.pdf| Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis]] | | 2014 || Ettekanne || [[Media: Värnik, R. Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis. 2014.pdf| Rohemajandus ja selle tekkimise eelduseks olevad oskused Eestis]] | ||
| + | |- | ||
| + | | 2015 || Aastaraamat || [[Media: Eesti Statistika. Eesti statistika aastaraamat 2015. 2015.pdf| Eesti statistika aastaraamat 2015]] | ||
| + | |- | ||
| + | | 2013 || Lõpparuanne || [[Media: Tallinna Tehnikaülikool. Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012. 2013.pdf| Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012]] | ||
| + | |- | ||
| + | | 2014 || Ülevaade || [[Media: Švilponis, S. Puidubilanss - Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2013. 2014.pdf| Puidubilanss - Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2013]] | ||
|} | |} | ||
| 176. rida: | 181. rida: | ||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| − | |'''''<figure id=" | + | |'''''<figure id="Joon1"><small>Joonis 1. Lihtsustatud skeem biomajandusest Eestis. <ref name=Arengufond> Eesti Arengufond. [[Media: EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf| Eesti biomajanduse analüüs]]. 2015. ''(30.06.2015)''.</ref>'''''</figure> |
|- | |- | ||
|[[Pilt:Lihtsustatud skeem biomajandusest Eestis.jpg|pisi|450px|center]] | |[[Pilt:Lihtsustatud skeem biomajandusest Eestis.jpg|pisi|450px|center]] | ||
| 182. rida: | 187. rida: | ||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| − | |'''''<figure id=" | + | |'''''<figure id="Joon2"><small>Joonis 2. Biomajanduse kuues väärtusahelas loodavad tooted ja teenused (I-VI) ressursist |
turustamiseni (TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon). <ref name=Arengufond/> '''''</figure> | turustamiseni (TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon). <ref name=Arengufond/> '''''</figure> | ||
|- | |- | ||
| 189. rida: | 194. rida: | ||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| − | |'''''<figure id=" | + | |'''''<figure id="Joon6"><small>Joonis 3. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI#gid=1353506522 Eesti ja Soome primaarsektori (põllumajandus, metsandus, kalandus) lisandväärtuse võrdlus töötaja kohta aastate 2010-2014 keskmisena] <ref name=Arengufond> Eesti Arengufond. [[Media: EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf| Eesti biomajanduse analüüs]]. 2015. ''(01.07.2015)''.</ref>,<ref name=Aben> Aben, M. [[Media: Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed 150204.pdf| Makromajanduslikud väljakutsed]]. </ref>'''''</figure> |
|- | |- | ||
|{{#widget:Iframe | |{{#widget:Iframe | ||
| − | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid= | + | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid=1353506522&range=B8&output=html |
|width=500 | |width=500 | ||
| − | |height= | + | |height=390 |
|border=0 | |border=0 | ||
}} | }} | ||
| 200. rida: | 205. rida: | ||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| − | |'''''<figure id="Joon4"><small>Joonis 4. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI#gid=2059640998 Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel biomajanduse ettevõtetes ning biomajandusega seonduvate tegevusalade ettevõtetes | + | |'''''<figure id="Joon4"><small>Joonis 4. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI#gid=2059640998 Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel biomajanduse ettevõtetes ning biomajandusega seonduvate tegevusalade ettevõtetes 2014. aastal] <ref name=Arengufond> Eesti Arengufond. [[Media: EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf| Eesti biomajanduse analüüs]]. 2015. ''(01.07.2015)''.</ref>,<ref name=STAT/>'''''</figure> |
|- | |- | ||
|{{#widget:Iframe | |{{#widget:Iframe | ||
| − | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid= | + | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid=1330760547&range=B71&output=html |
|width=500 | |width=500 | ||
| − | |height= | + | |height=400 |
|border=0 | |border=0 | ||
}} | }} | ||
| 211. rida: | 216. rida: | ||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| − | |'''''<figure id=" | + | |'''''<figure id="Joon3"><small>Joonis 5. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI#gid=0 Biomajanduse ettevõtete ning biomajandusega seonduvate ettevõtete toodang 2006-2014] <ref name=Arengufond> Eesti Arengufond. [[Media: EAF. Eesti biomajanduse analüüs.pdf| Eesti biomajanduse analüüs]]. 2015. ''(01.07.2015)''.</ref>,<ref name=STAT> Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM008&ti=ETTEV%D5TETE+LISANDV%C4%C4RTUS+JA+TOOTLIKKUSN%C4ITAJAD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+T%D6%D6GA+H%D5IVATUD++ISIKUTE+ARVU+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/04Ettevetete_suhtarvud/02Aastastatistika/&lang=2 EM008: Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad tegevusala (EMTAK 2008) ja tööga hõivatud isikute arvu järgi]. ''(30.03.2016)''.</ref>'''''</figure> |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
|- | |- | ||
|{{#widget:Iframe | |{{#widget:Iframe | ||
| − | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid= | + | |url=https://docs.google.com/spreadsheet/pub?key=1zUoERUgdRDvwoQzP0VB6jKGwiNKDPc79Q94imdZLnhI&single=true&gid=0&range=B24&output=html |
|width=500 | |width=500 | ||
| − | |height= | + | |height=400 |
|border=0 | |border=0 | ||
}} | }} | ||
|} | |} | ||
| + | |||
| + | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| + | |'''''<figure id="Joon5"><small>Joonis 6. Eesti rohumaade kasutus (punane – kasutuses; roheline – alakasutatud). <ref name=Arengufond/> '''''</figure> | ||
| + | |- | ||
| + | |[[Pilt:Eesti rohumaade kasutus (punane – kasutuses; roheline – alakasutatud).JPG|pisi|450px|center]] | ||
| + | |} | ||
| + | |||
| + | |||
{| class="wikitable" style="width:510px;" | {| class="wikitable" style="width:510px;" | ||
| 246. rida: | 253. rida: | ||
<br /> | <br /> | ||
{{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | {{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | ||
| − | |||
Viimane redaktsioon: 30. märts 2016, kell 17:36
Viited
|
.JPG)
