Erinevus lehekülje "Biomajandus" redaktsioonide vahel

Allikas: Energiatalgud
67. rida: 67. rida:
 
|-
 
|-
 
! Aasta !! Kategooria !! Pealkiri
 
! Aasta !! Kategooria !! Pealkiri
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Noot, A. Biomajanduse mõiste, valdkonnad ja ulatus 150204.pdf|Biomajanduse mõiste, valdkonnad ja ulatus]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Sunabacka, S. Sustainable growth from bioeconomy.pdf|Sunabacka, S. Sustainable growth from bioeconomy]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed 150204.pdf|Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Vohu, V. Biomajanduse arengukava - ressursid 150204.pdf|Biomajanduse arengukava - ressursid]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Kuivjõgi, K. Biomajanduse strateegia. Inimkapital ja tehnoloogiad 150204.pdf|Biomajanduse strateegia. Inimkapital ja tehnoloogiad]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media:Lentso, A. Tarbimine - toit, sööt, puit 150204.pdf|Lentso, A. Tarbimine - toit, sööt, puit]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Tuulik, V. Ravimuda kasutamise potentsiaalist. 2015.pdf| Ravimuda kasutamise potentsiaalist]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Trónd, G. Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades. 2015.pdf|  Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Baron, P.C. Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates. 2015.pdf| Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: NordShell. Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine. 2015.pdf| Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine]]
 +
|-
 +
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Sakkeus, J., Lassur, S. Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades. 2015.pdf| Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades]]
 
|-
 
|-
 
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Loog, M. Sünteetiline bioloogia The next big thing. 05.11.2014.pdf|Sünteetiline bioloogia. The next big thing]]
 
| 2014 || Ettekanne || [[Media:Loog, M. Sünteetiline bioloogia The next big thing. 05.11.2014.pdf|Sünteetiline bioloogia. The next big thing]]
87. rida: 109. rida:
 
|-
 
|-
 
| 2012 || Ettekanne || [[Media: Hepner, H. Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest. 2012.pdf| Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest]]
 
| 2012 || Ettekanne || [[Media: Hepner, H. Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest. 2012.pdf| Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest]]
|-
 
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Tuulik, V. Ravimuda kasutamise potentsiaalist. 2015.pdf| Ravimuda kasutamise potentsiaalist]]
 
|-
 
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Trónd, G. Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades. 2015.pdf|  Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades]]
 
|-
 
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Baron, P.C. Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates. 2015.pdf| Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates]]
 
|-
 
| 2015 || Ettekanne || [[Media: NordShell. Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine. 2015.pdf| Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine]]
 
|-
 
| 2015 || Ettekanne || [[Media: Sakkeus, J., Lassur, S. Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades. 2015.pdf| Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades]]
 
 
|}
 
|}
  

Redaktsioon: 4. veebruar 2015, kell 11:05

04.02.2015 kell 10.00–17.00 toimus Biomajanduse strateegia avaseminar. Seminari eesmärgiks oli kaasata valdkondade asjatundjad biomajanduse strateegia väljatöötamisse. Täpsem info Põllumajandusministeeriumi kodulehelt ning energiatalgud.ee veebilehelt.

Hüüumärk.jpg

TÖÖVERSIOON

"Tegu on artikli tööversiooniga. Artikli sisu võib muutuda."

Biomajandus on taastuvaid loodusvarasid tõhusalt kasutav majandamisviis toidu, energia, toodete ja teenuste tootmiseks.

Mõistega biomajandus kirjeldatakse biomassi tootmist ja muutmist peamiselt toidu-, tervise- ja kiutoodeteks ning energiaks. Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid, kuid peamiselt põhineb see valdkond just põllumajanduse, kalanduse ja metsandusega seotud tööstusel, mis toodab, majandab või muul moel kasutab bioloogilisi ressursse (sh toidu tootmine).


Seotud artiklid: Energiatehnoloogiad, Biogaas, Vedelad biokütused

Biomajanduse edendamine Eestis

2014. aasta II pooles valmis Põllumajandusministeeriumi poolt ettepanek Vabariigi Valitsusele koostada uus valdkonna arengukava Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030, mille põhieesmärgiks on luua biomajanduse valdkondi siduv strateegiline raamistik, mis aitab inimeste heaolu kasvu nimel muuta biomassi tootmise ja kasutamise võimalikult efektiivseks ja samas keskkonnasäästlikuks, väärindades seeläbi maksimaalselt olemasolevat maa- ja veeressurssi.


Strateegia eelnõu ettepanekuga on võimalik tutvuda siin.


04.02.2015 kell 10.00–17.00 toimus Biomajanduse strateegia avaseminar. Seminari eesmärgiks oli kaasata valdkondade asjatundjad biomajanduse strateegia väljatöötamisse. Seminari ettekanded ning täpsem info on leitavad Põllumajandusministeeriumi kodulehelt ning energiatalgud.ee veebilehelt.


Valdkondlikud sündmused


Biomajandus, rohemajandus, biotööstus

Globaalsete, omavahel seotud muutustega on kaasnenud vajadus korraldada ümber senist majandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks e. rohemajanduseks (Green Economy või Bioeconomy). Sellise majandusviisi puhul kasutatakse n.ö. "puhtaid tehnoloogiaid" ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO2-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega.[1].

Üheks selliseks tehnoloogiaks on biotööstuskompleks (Biorefinery).

Biomassi töötlemise ettevõte ehk biotööstuskompleks (biorefinery; analoogia põhjal varasema ajaga - biokeemiakombinaat) on ettevõte, milles olevad seadmed ja tehnoloogilised protsessid võimaldavad biomassi muundada kütusteks (tahked, vedelad ja gaasilised biokütused), energiaks (soojus ja elekter) ning kemikaalideks (piimhape) ja materjalideks (kiududeks).

Biotööstuskompleksi kontseptsioon (joonis 1) on sarnane tänapäevaste nafta rafineerimise tehastega, milles valmistatakse mitmesuguseid kütuseid ja naftaprodukte keemiatööstusele. Tööstuslikke biotööstuskomplekse peetakse kohaliku biomassi põhise tööstusharu loomise kõige paljulubavamaks vahendiks. Biotööstuskompleksi eelis on see, et maksimeeritakse tooraine (biomass) kasutust ja väärindatakse lähtetooret võimalikult paljudeks produktideks, kasutades samas mitmeid erinevaid lähtematerjale parimal võimalikul viisil. Töötlusprotsesside heitsoojust on võimalik kasutada asulate või üksikehitiste soojusega varustamiseks.

Biotööstuskomplekside üldiseks sisendiks on biomass ja saadusteks kütused, kemikaalid ja materjalid. Kõigi eelnimetatud platformide tehnoloogiliste protsesside kõrvalsaadusteks on soojus ja elekter. Toodetavad kõrge rahalise väärtusega aga väikesemahulised kogused kemikaale (nt aminohapped, piimhape) annavad kasumi ja madalama rahalise väärtusega aga suure tootmismahuga produktid (nt biokütused) aitavad riikidel täita ELi ees võetud kohustusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks (joonis 2).

Biotööstuskompleksi põhikontseptsioon

Terminiga biopõhised tooted viidatakse kolmele erinevale toote kategooriale[2]:

a) biokütused (nt biodiislikütus ja bioetanool);
b) bioenergia (nt soojus ja elekter);
c) biokemikaalid ja –materjalid (nt merevaik- ja piimhapped, kiudained).

Biotööstuskompleksides saadavateks produktideks võivad olla ka loomasöödad ja inimtoidu komponendid. Biotööstuskompleksid võimaldavad töödelda kõiki biomassipõhiseid lähteaineid (ka biojäätmeid) ja väärindada neid parimal võimalikul viisil maksimaalset väärtust omavateks lõpp-produktideks. Need ettevõtted on küllalt paindlikud ja võimaldavad väljastada laias valikut mitmesuguseid tooteid. Biotööstuskomplekside naabrusesse on mõistlik rajada teisi ettevõtteid, kes kasutavad ettevõtte tooteid edasiseks väärindamiseks (nt nanokiudude tootmine (nanotselluloos), loomasöötade ja toidulisandite tootmine, bioplasti tootmine jpm).[2]

Biotööstuskompleksid Eestis

Eestis oleksid biotööstuskompleksidele sobivaks ressursiks puit, rohtne biomass ning olme, tööstuse ja põllumajanduse biojäätmed ja kõrvalsaadused. Välisriikidest kogemuse kohaselt oleks nt puitbiomassi põhise biotööstuskompleksi majanduslikult tasuva bioetanooli toodangu maht 100 000 tonni aastas (sellist biotööstuskompleksi hakatakse 2013. aastal rajama Soomes).[3]

Eestis tuleks uurida väiksema mastaabiliste, kuid kallimaid lõpptooteid valmistatavate biotööstuskomplekside teostatavust ja nende majanduslikku tasuvust. Mõnes Euroopa riigis (Austria, Saksamaa) on ka rohtsel biomassil töötavaid katsekompleksse, kuid nende majanduslikku tasuvust on raske hinnata, sest need on rajatud mitmete projektide toel ja on pilootseadmetega varustatud. Toodavad näiteks aminohappeid, piimhapet jms. [3]


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Ettekanne Biomajanduse mõiste, valdkonnad ja ulatus
2015 Ettekanne Sunabacka, S. Sustainable growth from bioeconomy
2015 Ettekanne Aben, M. Makromajanduslikud väljakutsed
2015 Ettekanne Biomajanduse arengukava - ressursid
2015 Ettekanne Biomajanduse strateegia. Inimkapital ja tehnoloogiad
2015 Ettekanne Lentso, A. Tarbimine - toit, sööt, puit
2015 Ettekanne Ravimuda kasutamise potentsiaalist
2015 Ettekanne Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades
2015 Ettekanne Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates
2015 Ettekanne Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine
2015 Ettekanne Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades
2014 Ettekanne Sünteetiline bioloogia. The next big thing
2014 Ettekanne Biomajanduse ja sünteetilise bioloogia võimalused
2014 Ettekanne Taimed ja sünteetiline bioloogia
2014 Ettekanne Sünteetiline bioloogia
2014 Ettekanne QMCF and Synthetic Biology
2014 Ettekanne Sünteemibioloogia, sünteetiline bioloogia - elamise jätkusuutlikkus
2012 Ettekanne Global usage perspectives of biomass
2012 Ettekanne Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
- Aruanne Biomassi väärindamine: ärivõimalus tööstusele ja maapiirkondadele
2012 Ettekanne Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest
Joonis 1. Kolmel erineval "platformil" töötav biokompleks: biokeemia, termokeemia ja mikroorganismide biotööstuskompleks[2]
Biorefinery concept.jpg
Joonis 2. Biotooted: turuhind ja -maht[4]
Biotooted.jpg

Viited

  1. Kuldna, P.; Peterson, K.; Nõmmann, T. Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest. Säästva Eesti Instituut, 2012.
  2. 2,0 2,1 2,2 The Future of Industrial Biorefineries. 2010. (03.09.2013).
  3. 3,0 3,1 Ülo Kask, TTÜ STI. (E-kiri 21.12.2012).
  4. Biomassi väärindamine: ärivõimalus tööstusele ja maapiirkondadele. 2012.


On Teil ettepanekuid, kuidas "BIOMAJANDUS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "BIOMAJANDUS" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.



Oma kommentaari sisestamiseks kirjutage tekst allolevasse kasti ("Start the discussion" asemele). Kommentaaridega arvestamiseks on vajalik, et lisate postituse tegemisel oma õige nime (kastis "name") ja e-maili aadressi (e-maili aadressi ei avalikustata). Kommentaari avaldamiseks klõpsake veel kastis "I'd rather post as a guest" ning seejärel paremal asuval noolekese pildil.

blog comments powered by Disqus


Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad