Biometaan 2010-2014

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 11. veebruar 2016, kell 19:00 kasutajalt Margus.altement (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Hüüumärk.jpg

KOOSTAMISEL

"See artikkel on hetkel koostamisel. Artikli praegune sisu võib lõpptulemusest erineda."

Artikkel Biometaan kirjeldab biometaani puudutavaid arenguid Eestis aastatel 2010-2014.


Peaartikkel: Eesti energiamajandus 2015;

Seotud artiklid: Energiatarbimine; Energiaressursid; Kütused; Elektrimajandus; Soojusmajandus; Varustuskindlus; Regulatsioonid; Energiatehnoloogiad; Energiaturud; ENMAK 2030+; Energiamajanduse keskkonnamõju; Biomajandus, Imporditavad gaaskütused; Gaasiturg


Kokkuvõte

  • Eesti biometaani ressurss võimaldab toota aastas kuni 450 miljonit normaalkuupmeetrit biometaani (85% 2014. aasta maagaasi tarbimisest).
  • Olemasolev maagaasi ja tanklavõrgu infrastruktuur toetab biometaani kasutuselevõttu transpordikütusena.
  • Biometaani kasutuselevõtt on ühiskonna jõukust suurendav vaid siis, kui biometaani tootmine ja tarbimine on efektiivselt korraldatud: arendatakse suuri tootmisüksusi (>5 miljonit Nm3/a), tarnimine toimub olemasoleva infrastruktuuri baasil (maagaasivõrk, vedelkütuste tanklad) ning kütuse asendus on suunatud peamiselt bensiini tarbivale turusegmendile (valdavalt kodumajapidamised lõpptarbijad).
  • Biometaani kasutuselevõtt eeldab pikaajalisi tegevustoetusi ja vastavat turukorraldust – investeeringutoetustega ei ole võimalik saavutada turutõkke ületamist.
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud määruse eelnõu „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused” näeb ette toetusi gaasitanklate arendamiseks, kuid rahaliste vahendite jaotuse osas puudub piisav põhjendatus. Meetme määrusest ei selgu, miks on tanklate arendamise osakaal vaid kolmandik meetme eelarvest ning miks on toetuste piirmäärade puhul lähtutud sisuliselt uute tanklate rajamise hindadest?
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud määruse eelnõu „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused” näeb ette biometaani kasutuselevõtu kompenseerimist ühistranspordis. Nimetatud tegevus on majanduslikult ebamõistlik, kuna kasutatakse ühekordseid vahendeid (ei ole võimalik saavutada pikaajalist, kestvat mõju). Ühistranspordis on kütuse asendamine suunatud diislikütuse asendamisele, mis ei ole majanduslikult otstarbekas, võrreldes bensiini asendusega.

Käesoleva kokkuvõtte aluseks on Eesti Arengufondi poolt 2015. aastal koostatud analüüs „Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena - väärtusahel ja rakendusettepanekud” ning nimetatud dokumendiga seotud alusuuringud. Analüüsi koostamisel on kasutatud infosisendeid järgmistelt organisatsioonidelt:

1. Alexela AS / Reola Gaas
2. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
3. Eesti Gaas AS
4. Eesti Maaülikool
5. GICON - Großmann Ingenieur Consult GmbH
6. Nelja Energia AS
7. Regio AS
8. Sadala Agro AS
9. Schmack Biogas Service GmbH (Viessmann Group)
10. Tallinna Tehnikaülikool

Hinnang biometaani tarbimise toetamise rakendamistegevustele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud määruse eelnõu „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused” (edaspidi „määrus”) on mitmes olulises punktis vastuolus Eesti Arengufondi poolt läbiviidud biometaani tootmise ja transpordisektoris kasutuselevõtu analüüsi järeldustega:

1. Määrus näeb ette biometaani kasutuse toetamist ühistranspordis. Kirjeldatud asendus toetab diislikütuse asendamist (ühistransport on valdavalt diislikütust kasutav transpordiliik) ning on seeläbi ebaefektiivne viis kütuseturu muutuse korraldamiseks. Diislikütuse asendamisele on suunatud 2/3 planeeritud meetmetest. Ebaselgeks jääb ressursi sellise jaotuse sisuline põhjus.
2. Määrus on suunatud uute tanklate rajamisele (tankimistaristu arendamisel lähtutakse ühe tankla maksumusest 1,3 mln €), mis ei ole efektiivne viis tanklataristu arendamiseks.
3. Määruse alusel makstavat toetust finantseeritakse ühekordsest allikast􀀑. Seega on kasutatavate vahendite efekt ühistranspordi toetamisel ühekordne ning ei toimi pikas perspektiivis. Pikaajalise mõjuga on tanklataristu toetamine, kuid kuna biometaani hinnaerinevuse kompenseerimist ei toimu eratarbijale, siis puudub eratarbijatel endiselt motivatsioon biometaani kasutamiseks.
4. Määruse käsitluse järgi toetatakse tanklataristu rajamist nii maagaasi kui biometaani tankimiseks, kuid ebaselgeks jääb, millisel viisil kütuseid eristatakse (kas kütuse eristamine toimub arvestuse alusel või eeldatakse füüsilist kahe kütuse eristamist).

Üldistusena:

1. Meetme määrus ja sellega seotud seletuskiri ei võimalda aru saada, kuidas on omavahel seotud eesmärk, vahendid ja oodatav tulemus, sest puudub piisava detailsusega taasesitatavas vormis alusanalüüs.
2. 􀂞Ühekordseid finantsvahendeid kasutatakse vaid osaliselt turutõkke ületamiseks (􀀋tanklataristu loomine). Enamikku finantsvahenditest kasutatakse turutõkke kompenseerimiseks (ühistranspordi toetamine). Arvestades vahendite ühekordset iseloomu ei ole võimalik neile tuginedes üles ehitada jätkusuutlikku kompenseerimismudelit 􀀋finantsvahendite ammendumisel taastub endine olukord).

Biometaani ressursist

Toetudes varasematele maakasutuse analüüsidele[1] ning rohtse biomassi tekke – tarbimise mudeli andmetele[2] on Eesti Arengufondi tellimusel koostatud TTÜ soojustehnika instituudi teaduri Ülo Kase poolt ressursi hinnang[3] rohtsest biomassist toodetavale biometaani kogusele: „Kui liita kokku rohumaadelt saadav, kõigist muudest allikatest saadav ja tänasel päeval juba kasutatav biogaasi kogus, saame tulemuseks 798 (mis biometaanina oleks kuni 450) miljonit normaalkuupmeetrit aastas.”

Täiendamisel

tabelis 1.

Ressursside kontsentratsioon - maagaasi magistraalvõrk

Täiendamisel

Kütusetanklate infrastruktuur

Täiendamisel

Biometaani väärtusahel

Täiendamisel

Biometaani kasutuselevõtu majandusmõju

Täiendamisel


RSS uudisvoog

Viited

  1. Vohu, V. Eesti Arengufond. Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine. Tallinn 2014
  2. Eesti Arengufond. Eesti Maaülikool. Rohtse biomassi kasutamine loomasöödaks – biomassi tekke ja tarbimise ruumiandmete mudel. Tallinn 2014
  3. Eesti Arengufond. Biogaas rohtsest biomassist ja biometaani ressurss. Tallinn 2014
  4. Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (22.12.2015)
  5. Rahandusministeerium, september 2015


Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2015 Aruanne Eesti energiamajandus 2015


Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.


On Teil ettepanekuid, kuidas "BIOMETAAN 2010-2014" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "BIOMETAAN 2010-2014" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad