Erinevus lehekülje "Elektrienergia hind" redaktsioonide vahel

Allikas: Energiatalgud
53. rida: 53. rida:
  
 
Elektrienergia hinda võib prognoosida mitmetel alustel. '''<xr id="ElEnHind_prog"> Joonisel </xr>''' on kajastatud neist kahte:
 
Elektrienergia hinda võib prognoosida mitmetel alustel. '''<xr id="ElEnHind_prog"> Joonisel </xr>''' on kajastatud neist kahte:
* Elektrienergia hind muutub seoses '''[[Mõiste:Tarbijahinnaindeks|tarbijahinnaindeksi]]''' (THI) muutumisega ('''NPS (2012 keskmine)''') <ref name=THI>[http://www.struktuurifondid.ee/abimaterjalid-tasuvusanaluusi-koostamiseks/ Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks]. ''(16.07.2013)''.</ref>.
+
* Elektrienergia hind muutub seoses '''[[Mõiste:SKP deflaator|SKP deflaatori]]''' muutumisega.
 
* Elektrienergia hind modelleeritakse lineaarprogrammeerimisel põhineva elektrituru optimeerimismudeliga '''Balmorel''', mis arvestab lisaks Eestis tootmisvõimsustesse tehtavate majanduslikult tasuvate investeeringutega veel ka investeeringutega meid ümbritsevate ning mõjutavate riikide elektrisüsteemidesse. '''[[ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+|Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava]]''' koostamisega seonduvalt modelleeriti elektri hinda 4 erineva stsenaariumi korral. '''Balmorel - Liberal scenario''' kirjeldab nn. baasstsenaariumi tulemusi. Täpsemalt on Balmorel mudeli kasutamise algeeldustest ning teiste stsenaariumite tulemustest võimalik lugeda artiklist '''[[Elektritootmise ENMAK stsenaariumid]]'''.
 
* Elektrienergia hind modelleeritakse lineaarprogrammeerimisel põhineva elektrituru optimeerimismudeliga '''Balmorel''', mis arvestab lisaks Eestis tootmisvõimsustesse tehtavate majanduslikult tasuvate investeeringutega veel ka investeeringutega meid ümbritsevate ning mõjutavate riikide elektrisüsteemidesse. '''[[ENMAK:Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+|Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava]]''' koostamisega seonduvalt modelleeriti elektri hinda 4 erineva stsenaariumi korral. '''Balmorel - Liberal scenario''' kirjeldab nn. baasstsenaariumi tulemusi. Täpsemalt on Balmorel mudeli kasutamise algeeldustest ning teiste stsenaariumite tulemustest võimalik lugeda artiklist '''[[Elektritootmise ENMAK stsenaariumid]]'''.
  
118. rida: 118. rida:
  
 
{| class="wikitable"
 
{| class="wikitable"
|<figure id="ElEnHind_prog"><small>'''''Joonis 4. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdGtpOTdXdHBRbGRmemJOOEF5WlJCU1E#gid=1 Elektrienergia hinna prognoos] (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal)<ref name=NPS />, <ref name=THI />, <ref name=ENMAK_ET>[[Elektritootmise ENMAK stsenaariumid]].</ref>'''''</figure>
+
|<figure id="ElEnHind_prog"><small>'''''Joonis 4. [https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0ApEhZuzxKPKgdGtpOTdXdHBRbGRmemJOOEF5WlJCU1E#gid=1 Elektrienergia hinna prognoos] (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal) (11.03.2015)<ref name=NPS />, <ref name=ENMAK_ET>[[Elektritootmise ENMAK stsenaariumid]].</ref>'''''</figure>
 
|-
 
|-
 
|{{#widget:Iframe
 
|{{#widget:Iframe

Redaktsioon: 11. märts 2015, kell 17:26

Energiaturud.pngElektrimajandus.png

Artikkel Elektrienergia maksumus kirjeldab eletrienergia kui kauba maksumust lõpptarbijale.

Peaartikkel: Elektri hind lõpptarbijale
Seotud artiklid: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Elektrimajanduse regulatiivne keskkond


Hind suletud elektriturul

Kuni 01.04.2010 oli elektrienergia hind (joonis 1) kõigi tarbijate jaoks fikseeritud. Alates eelnimetatud kuupäevast toimus Eesti elektrituru osaline avanemine ning suurtarbijad (aastane elektrienergia tarve ühes tarbimispunktis >2 GWh) said omale õiguse ning kohustuse valida endale elektrienergia müüja [1].

Hind avatud elektriturul

Alates 01.01.2013 ostavad kõik Eesti elektritarbijad elektrienergiat vabaturult [1].


Elektrienergia hind tarbijale kujuneb sealjuures börsihinna joonis 2 ning elektrimüüja kasumimarginaali koosmõjus.

Börsihind

Avatud elektriturul tuleb elektrienergiat käsitleda kaubana, mille maksumust ei reguleerita. Elektri hind kujuneb elektribörsil nõudluse ja pakkumise suhtena. Sealjuures tuleb arvestada, et elekter on kaup, mida tarbitakse samal ajahetkel kui see toodetakse. Elektri salvestamine suurtes kogustes ei ole praegu majanduslikult otstarbekas [2].


Elektrienergia hinda mõjutavad:

1) tarbimismahud (nõudlus);
2) ülekandevõimsus ja selle olemasolu;
3) investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse;
4) ilmastikuolud;
5) EL-i kliimapoliitika ja heitmekaubandus;
6) kütuste hinnad [2].


Eestis tegutsevaks elektribörsiks Nord Pool Spot AS (NPS). NPS elektribörs jaguneb kaheks:

1) päev-ette turg (Elspot) - elektrienergia hinnad ja kogused fikseeritakse järgmise päeva 24-ks tunniks;
2) päevasisene turg (Elbas) - võimaldab oma bilanssi täiendavalt tasakaalustada oma bilanssi, ostes (või müües) puudujääva (ülejääva) osa [3].

Tüüpkoormusgraafikud ja kauglugemine

Elektrienergia hinda arvestatakse vabaturul kauplemisperioodide kaupa. Kauplemisperioodiks on täistund [4].

Tunnipõhiselt muutuva börsihinna olemasolu tingib olukorra, kus tarbitud elektrienergia hinda hakkab tugevalt mõjutama tarbimise aeg. Mõõteseadmeid, mis võimaldavad kauplemisperioodi kaupa tarbitud elektrienergia kogust mõõta, nimetatakse kauglugemisseadmeteks. Väiketarbijatele (peakaitse alla 63 A) kauglugemisseadmeid enamikel juhtudel veel paigaldatud ei ole. Kauglugemisseadmeta mõõtepunktis tarbitud elektrienergia koguse teisendamine tunnipõhiseks tarbimiseks tüüpkoormusgraafiku alusel [5].

Jooniselt 3 on nähtav näide 2013. aasta juunikuise elektrienergia maksumuse kujunemisest väiketarbijale (aastane elektrienergia tarbimine 4000 kWh). Kui keskmise börsihinna (53,35 €/MWh) järgi oleks juunikuise arvestusliku elektritarbe (288 kWh) maksumuseks kujunenud 15,37 €, siis tüüpkoormusgraafikujärgseks hinnaks oleks kujunenud 15,78 €. Tüüpkoormusgraafikuna on kasutatud Elektrilevi AS võrgupiirkonna tüüpkoormusgraafikut 2013. aasta juunikuu jaoks[6].


Kauglugemisseadmete paigaldamine peab praegu kehtiva Võrgueeskirja järgi olema lõpetatud hiljemalt 01.01.2017.

Elektrienergia hind tulevikus

Seotud artiklid: Energia hinna prognoosi alused; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid


Elektrienergia hinda võib prognoosida mitmetel alustel. Joonisel 4 on kajastatud neist kahte:

  • Elektrienergia hind muutub seoses SKP deflaatori muutumisega.
  • Elektrienergia hind modelleeritakse lineaarprogrammeerimisel põhineva elektrituru optimeerimismudeliga Balmorel, mis arvestab lisaks Eestis tootmisvõimsustesse tehtavate majanduslikult tasuvate investeeringutega veel ka investeeringutega meid ümbritsevate ning mõjutavate riikide elektrisüsteemidesse. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisega seonduvalt modelleeriti elektri hinda 4 erineva stsenaariumi korral. Balmorel - Liberal scenario kirjeldab nn. baasstsenaariumi tulemusi. Täpsemalt on Balmorel mudeli kasutamise algeeldustest ning teiste stsenaariumite tulemustest võimalik lugeda artiklist Elektritootmise ENMAK stsenaariumid.

Täiendavat lugemist

Aasta Kategooria Pealkiri
2014 Ettekanne Elektri grupiostu head ja vead
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. An interim report
2014 Raport Subsidies and costs of EU energy. Lisa 1-3
2014 Raport Subsidies and costs of EU Energy. Lisa 4-5
RSS uudisvoog

Joonis 3. Tüüpkoormusgraafikujärgse elektrienergia hinna kujunemise näide, juuni 2014 (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal)[8], [9], [6]
Joonis 4. Elektrienergia hinna prognoos (hinnale lisandub elektrimüüjate marginaal) (11.03.2015)[8], [10]

Viited

  1. 1,0 1,1 Elering AS. Elektrituru avanemine. (15.07.2013).
  2. 2,0 2,1 Elering AS. Elektrihinna mõjurid. (15.07.2013).
  3. Elering AS. Elektrituru käsiraamat, Tallinn 2012.
  4. Riigi Teataja Võrgueeskiri. (16.07.2013).
  5. Riigi Teataja. Elektrituruseadus. (16.07.2013).
  6. 6,0 6,1 Elektrilevi AS. Tüüpkoormusgraafikud. (29.07.2013).
  7. Elektrilevi AS. Võrguteenuse hind. (15.07.2013).
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Nord Pool Spot AS Elspot prices. (09.02.2014)
  9. Allik, Alo; Uiga, Jaanus; Annuk, Andres. (2013). Wind & Photovoltaic Hybrid Energy System Design on the Basis of Standard Workload Graphs of Estonian Small Consumers. 13th International Symposium: Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering; Doctoral School of Energy and Geotechnology II (59 - 62). Elektriajam. (29.07.2013).
  10. Elektritootmise ENMAK stsenaariumid.


On Teil ettepanekuid, kuidas "ELEKTRIENERGIA HIND" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ELEKTRIENERGIA HIND" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.



Oma kommentaari sisestamiseks kirjutage tekst allolevasse kasti ("Start the discussion" asemele). Kommentaaridega arvestamiseks on vajalik, et lisate postituse tegemisel oma õige nime (kastis "name") ja e-maili aadressi (e-maili aadressi ei avalikustata). Kommentaari avaldamiseks klõpsake veel kastis "I'd rather post as a guest" ning seejärel paremal asuval noolekese pildil.

blog comments powered by Disqus


Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad