Erinevus lehekülje "Energiatarbimine tööstussektoris" redaktsioonide vahel
P (Text replacement - "{{kommentaarid}}" to "") |
|||
212. rida: | 212. rida: | ||
{{teemahaldur|MARGUS|ALTEMENT|margus.altement@arengufond.ee}} | {{teemahaldur|MARGUS|ALTEMENT|margus.altement@arengufond.ee}} | ||
− |
Redaktsioon: 3. juuli 2015, kell 15:16
Energia lõpptarbimine (käesoleva artikli kontekstis energiatarbimine) iseloomustab tööstuses, kalanduses ja põllumajanduses tarbitavate kütuste, soojuse ning elektri aastaseid koguseid. Artiklis antakse ülevaade Eesti tööstussektori energiatarbimise lähiajaloost ning kajastatakse tulevikku ulatuvaid energiatarbimise prognoose.
Artikkel energiatarbimine tööstussektoris täiendab artiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis. Peaartikkel: Energiatarbimine
SisukordTööstussektori senine energiatarbimineJoonisel 1 on visualiseeritud Euroopa riikide võrdlus, kus on aluseks võetud tööstussektoris toodetud lisandväärtus ühe tööstussektoris tarbitud MWh kohta. Joonisel 1 kuvatud andmete arvväärtusi riikide lõikes saab näha joonisel 2 [1][2]. Eesti senise tööstussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Tööstussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad tööstusettevõtete arvust, nende suurusest ja tootmise energiamahukusest. Tööstussektori energiatarbimise alla arvestatakse kõiki tootmistegevusega seotud tegevusi, ehk ka põllumajandus- ja kalandussektoris tarbitavat energiat. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata selle elektrienergia mahtu, mis muundatakse soojuseks (täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid ekspertgrupi hinnangul on see 20 %[3]) Tööstussektori senine energiatarbimine on esitatud joonisel 3. Senine elektritarbimineSeotud artiklid: Elektrienergia hind, Elektri hind lõpptarbijale
Jooniselt 4 on näha, et tööstussektori elektritarbimises kajastub ilmekalt 1990-1995 aastatel toimunud energiatarbimise langus, mis tulenes NSVL lagunemisest ja sellega seonduvast majanduse ümberstruktureerimisest, mille käigus vähenes energiamahuka tööstuse ning põllumajanduse osakaal. Alates 1995 aastast hakkas toimuma oluline tootmisüksuste ja sellega seonduvate elektrivõrkude koormuskeskuste ümberstruktueerumine/paiknemine suuremate linnade lähedale. 1998 aastal oli majanduskasvu aeglustumine ja sellega seoses elektritarbimise vähenemine. Aastatel 2002 – 2007 kasvas elektri tarbimine töötuses keskmiselt 7 %/a ehk ligikaudu 140 GWh/a. Tööstussektori elektritarbimises kajastub samuti ilmekalt 2009 aasta majanduslanguse mõju. Aastal 2010 oli tööstussektori elektritarbimine 2,8 TWh, mis moodustas antud aastal 38 % kogu riigi elektritarbimisest. Senine soojuse tarbimineSeotud artikkel: Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele
Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, tuleb tähele panna, et neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses. Sektorite lõikes on tööstussektor soojuse tarbmises kodumajapidamiste järel teisel kohal (28% kogu riigi soojustarbest aastal 2010). Tööstussektori soojustarve suurenes SKP tõusuaegadel, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga. Energiatarbimise prognoos kuni 2050Energiatarbimise pikaajaliste prognoosid sõltuvad väga suurel määral lähte-eeldustest. Pidades meeles tehtud eelduste umbmäärasust pakuvad aga energiatarbimise pikaajalised stsenaariumid olulist alusinfot erinevate elektri-, soojuse- ning transpordistsenaariumide koostamiseks. ENMAK 2030+ prognoosPeaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid
Tulevikustsenaariumite kirjeldused on toodud energiatarbimise artikli peatükis stsenaariumite kirjeldus ning täpsemalt valdkonniti juba Energiatarbimise ENMAK stsenaariumite artiklites. Tööstussektori ENMAK tarbimisstsenaariumite prognoosid on täiendamisel. Elektritarbimise prognoosSeotud artikkel: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid
Soojuse tarbimise prognoosSeotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Täiendavat lugemist
|
|
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eurostat. tps00001: Population on 1. January, (10.01.2014).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eurostat. Energy Consumption by Sector, (10.01.2014).
- ↑ Täpne hinnang selle kohta, kui suur osa tarbitud elektrist kulub kütteks, puudub. OÜ Elektrilevi andmetel kui vaadata nt. 2011 aasta jaanuaris päevatarbimist + 5 kraadi juures ja -12 kraadi juures, siis tarbimine erineb keskmiselt ligi 4500 MWh ööpäevas. Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võrreldaval perioodil on temperatuur. Kui lugeda kogu tarbimise muutus küttele, siis teeks see orineteeruvaks elektriga kütmiseks ligi 800 GWh. See moodustab meie tarbimisest ligi 12 %. Samas tuleb ka +5 kraadi juures juba kütta, ehk see osakaal võib paari-kolme %-punkti võrra suurem olla. Need 14-15 % väljendavad üksnes ruumide kütteks kuluvat elektrit. Kui lisada sellele veel sooja vee kütmine ning jahutus, hindas ekspertgrupp, et elektrist kulub kütteks/jahutuseks ca 20 % kogu elektritarbimisest.
- ↑ 4,0 4,1 Kredex kokkuvõte kraadpäevadest Kredex kodulehel, (01.12.2013)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2013).
- ↑ 6,0 6,1 Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss, (08.10.2013).
- ↑ Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2013).
- ↑ Statistikaamet. KE02: Energiabilanss, (14.11.2013).
- ↑ 9,0 9,1 Statistikaamet. Püsivhindades SKP elaniku kohta, kasvutempo ja koguväärtused, (14.11.2013).
Kontaktvõrgustik
Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.
On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE TÖÖSTUSSEKTORIS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE TÖÖSTUSSEKTORIS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all. |