Erinevus lehekülje "Energiatarbimine tööstussektoris" redaktsioonide vahel

Artikkel energiatarbimine tööstussektoris täiendab artiklit energiatarbimine. Artikli alusmaterjalid on koostatud ENMAK 2030+ tarbimise töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel. Käesoleva artikli andmeid uuendatakse jooksvalt, et kajastada parimat olemasolevat teadmist energiatarbimise kohta Eestis.

Peaartikkel: Energiatarbimine
Seotud artikkel: Energiatõhusus tööstuses, Hoonete energiatõhusus

Tööstussektori senine energiatarbimine

Joonisel 1 on visualiseeritud Euroopa riikide võrdlus, kus on aluseks võetud tööstussektoris toodetud lisandväärtus ühe tööstussektoris tarbitud MWh kohta. Joonisel 1 kuvatud andmete arvväärtusi riikide lõikes saab näha joonisel 2 ^[1][2].

Eesti senise tööstussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti Statistikaameti andmebaas. Tööstussektoris tarbitava energia kogus ja võimsus sõltuvad tööstusettevõtete arvust, nende suurusest ja tootmise energiamahukusest. Tööstussektori energiatarbimise alla arvestatakse kõiki tootmistegevusega seotud tegevusi, ehk ka põllumajandus- ja kalandussektoris tarbitavat energiat. Järgnevad graafikud esitavad andmeid tarnitud energia kohta, see tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Hilisemate arvutuste juures on aga siiski oluline hinnata selle elektrienergia mahtu, mis muundatakse soojuseks (täpsem arvutus selle kohta, kui palju erinevates sektorites muundatakse elektrit soojuseks (elektriküte ning soojuspumbad), puudub, kuid ekspertgrupi hinnangul on see 20 %^[3]) Tööstussektori senine energiatarbimine on esitatud joonisel 3.

Senine elektritarbimine

Seotud artiklid: Elektrienergia hind, Elektri hind lõpptarbijale

Tööstussektori elektritarbimist mõjutab olulisel määral riigi SKP muutus. Tööstuse kiire arengu perioodil võib elektri tarbimine tööstuses kahekordistuda 15 - 20 aastaga. Majanduskriisi aastatel tööstuse elektritarbimine mõnevõra langeb või püsib konstantsena ja hakkab siis jälle tõusma. Juuresolevatel graafikutel kuvatakse tarnitud energiat, mis tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas. Joonisel 4 on esitatud senine elektritarbimine tööstussektoris ning elektritarbimise ja SKP muutused.

Jooniselt 4 on näha, et tööstussektori elektritarbimises kajastub ilmekalt 1990-1995 aastatel toimunud energiatarbimise langus, mis tulenes NSVL lagunemisest ja sellega seonduvast majanduse ümberstruktureerimisest, mille käigus vähenes energiamahuka tööstuse ning põllumajanduse osakaal. Alates 1995 aastast hakkas toimuma oluline tootmisüksuste ja sellega seonduvate elektrivõrkude koormuskeskuste ümberstruktueerumine/paiknemine suuremate linnade lähedale. 1998 aastal oli majanduskasvu aeglustumine ja sellega seoses elektritarbimise vähenemine. Aastatel 2002 – 2007 kasvas elektri tarbimine töötuses keskmiselt 7 %/a ehk ligikaudu 140 GWh/a. Tööstussektori elektritarbimises kajastub samuti ilmekalt 2009 aasta majanduslanguse mõju. Aastal 2010 oli tööstussektori elektritarbimine 2,8 TWh, mis moodustas antud aastal 38 % kogu riigi elektritarbimisest.

Senine soojuse tarbimine

Seotud artikkel: Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele

Tööstussektori soojuse tarbimist mõjutab nagu teisigi sektoreid aasta keskmine kraadpäevade^[4] arv. Joonisel 5 on esitatud ajaloolised soojustarbe (tarnitud soojus ja kütused) Statistikaameti andmed tööstussektori kohta nii kraadpäevadega normeeritult kui normeerimata kujul^[4][5].

Tööstussektori kütuste tarbimise alla on loetud ka põllumajanduses ja metsamajanduses kasutatavad erimärgistusega diislikütus ja bensiin, tuleb tähele panna, et neid kasutatakse antud sektoris eelkõige tootmistegevuses.

Sektorite lõikes on tööstussektor soojuse tarbmises kodumajapidamiste järel teisel kohal (28% kogu riigi soojustarbest aastal 2010). Tööstussektori soojustarve suurenes SKP tõusuaegadel, kuid hakkas siis majanduslanguse ajal taas vähenema. Samuti eeldatakse prognooside koostamisel soojustarbimise seotust SKP-ga.

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Energiatarbimise pikaajaliste prognoosid sõltuvad väga suurel määral lähte-eeldustest. Pidades meeles tehtud eelduste umbmäärasust pakuvad aga energiatarbimise pikaajalised stsenaariumid olulist alusinfot erinevate elektri-, soojuse- ning transpordistsenaariumide koostamiseks.

ENMAK 2030+ prognoos

Peaartikkel: Energiatarbimise ENMAK stsenaariumid

Erinevalt kodumajapidamiste ja teenindussektori energiatarbimisprognoosidest, ei ole tööstussektori puhul eraldi välja toodud prognoosid kolme erineva stsenaariumi korral. Antud juhul on eelkõige tänu tööstussektori ennustamatusele piirdutud kõige tõenäolisema stsenaariumi kirjeldamisega.

Tulevikustsenaariumite kirjeldused on toodud energiatarbimise artikli peatükis stsenaariumite kirjeldus ning täpsemalt valdkonniti juba Energiatarbimise ENMAK stsenaariumite artiklites.

Tööstussektori ENMAK tarbimisstsenaariumite prognoosid on täiendamisel.

Elektritarbimise prognoos

Seotud artikkel: Elektritootmise ENMAK stsenaariumid

On eeldatud, et tulevikus säilib seos tööstussektoris elektritarbimise ja SKP muutuste vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega SKP ja elektritarbimise vaheline suhe nõrgeneb. Ülaltehtud eeldustele põhinedes koostatud tööstussektori pikaajaline elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 6.
Selle põhjal suureneb tööstussektori elektrienergia tarbimine aastaks 2030 3,4 TWh/a -ni (2010 aastal oli elektritarbimine 2,8 TWh/a) ning sealt alates kasv aeglustub saavutades aastaks 2050 taseme 3,5 TWh/a.

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid

Sarnaselt elektri tarbimise prognoosile tööstussektoris on ka soojuse tarbimise puhul eeldatud, et see on seotud SKP-ga. Tööstussektori pikaajaline soojustarbimise prognoos on esitatud joonisel 7. Selle põhjal suureneb tööstussektori soojuse tarbimine kuni aastani 2030 6,2 TWh/a -ni (2010 aastal oli soojuse tarbimine 4,7 TWh/a) ning sealt alates kasv aeglustub, saavutades 2050 aastaks taseme 6,5 TWh/a.

Täiendavat lugemist

On Teil ettepanekuid, kuidas "ENERGIATARBIMINE TÖÖSTUSSEKTORIS" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "ENERGIATARBIMINE TÖÖSTUSSEKTORIS" teemahalduriga MARGUS ALTEMENT e-aadressil margus.altement@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all.