Energiatarbimine tööstussektoris

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 17. september 2013, kell 14:53 kasutajalt Alo.allik (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
ENERGIAMAJANDUS RESSURSIKASUTUS ASUSTUS TRANSPORT STRATEEGILINE PLANEERIMINE


Energiatarbimist kirjeldavate graafikute lähteandmed on nähtavad Google Spreadsheet keskkonnas

Tööstussektori juures arvestatakse ka põllumajandus- ja kalandussektoris tarbitavat energiat

Senine energiatarbimine

Elektri tarbimine tööstuses sõltub peamiselt SKP. muutumisest. Aastatel 2002 – 2007 kasvas elektri tarbimine töötuses keskmiselt 7%/a ehk 140 GWh/a. Majanduskriisi aastatel tööstuse elektritarbimine mõnevõra langeb või püsib konstantsena ja hakkab siis jälle tõusma. Tööstuse kiire arenguperioodil võib elektrienergia tarbimine tööstuses kahekordistuda 15 - 20 aastaga. Senise tööstussektori energiatarbimise graafikute koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaas: KE023:ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, KE024: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI ja KE03:ELEKTRIENERGIA BILANSS. Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et graafikutel kuvatakse tarnitud energiat, mis tähendab, et kütteotstarbeks vajaminev elekter (soojuspumbad ning elektriküte) kuvatakse elektrienergia tulbas.


Senine elektrienergia tarbimine

Tööstussektori elektrienergia tarbimises kajastub hästi 1990-1995 elektritarbimise langus, mis tulenes ENSV lagunemisest ja põllumajandustoodangu vähenemisest. Alates 1995 aastast hakkas toimuma oluline elektrivõrgukude koormuskeskuste ümberstruktueerumine/paiknemine suuremate linnakeskuste lähedale. Tööstussektori elektritarbimises kajastub hästi ka 2009 aasta majanduslangus. Senise tööstussektori elektrienergia tarbimise graafiku koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaas: KE03:ELEKTRIENERGIA BILANSS ja KE024: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI, TERADŽAULI.

Senine soojatarbimine

Senise tööstussektori soojusenergia tarbimise graafiku koostamise aluseks on olnud Eesti statistikaameti andmebaas: KE023: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI.

Energiatarbimise prognoos kuni 2050

Energia lõpptarbimise prognoos tööstussektoris (soojusenergia + elektrienergia)

Taustaarvutused on nähtaval Google Spreadsheet keskkonnas

Elektrienergia tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Käesoleva prognoosi koostamiseks jaotati elektrienergiatarbimine hoonete ruumidega seotud elektrienergiatarbeks ning muuks elektrienergiatarbeks (20% / 80%) vastavalt Energiatarbimise peaartiklis välja toodud loogikale ning Elektrilevi andmetele.

Elektritarbimise soojuspumpade ja elektrikütte tarbeks on esiteks eeldatud, et aastaks 2050 on soojuspumpade sektoriülene elektrienergiatarve 1100GWh (tööstussektori osa sellest numbrist on arvutatud vastavalt 2010 aasta tööstussektori elektrienergiatarbe suhtele kogu elektrienergiatarbimisest) vastavalt ESPL toodud hinnangutele. Teiseks on eeldatud, et aastal 2050 on elektrikütte osakaal ruumide kütteks kuluvast elektrienergiast langenud 10%-ni (2010 aastal oli see 90%).

Selle valdkonna elektritarbimise muutuse tõusunurk (näitab mis oleks prognoositav elektrienergia tarbimise muutus, kui SKP kasvad ühe ühiku võrra) SKP kasvu suhtes perioodil 2000-2010.a oli 0,74x. On eeldatud, et tulevikus säilib seos tööstussektoris elektritarbimise ja SKP vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega (EE stsenaarium), tööstus muutub vähem energiamahukamaks, seega SKP ja elektrienergiatarbimise vaheline suhe nõrgeneb (väheneb üle 2 korra nagu allpool toodud tabelis näha).

Eeldusena kasutati Rahandusministeeriumi pikaajalist SKP kasvu prognoosi aastani 2050 (reaalkasv). |}

Elektrienergia tarbimise eeldused tööstussektoris
Aasta 2000-2010 2010-2020 2020-2030 2030-2040 2040-2050 allikas
BAAS: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos 0,74 x 0,74 x 0,74 x 0,74 x 0,74 x 2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Eeldus (vajab ülevaatamist)
EE: Elektrienergia tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos 0,74 x 0,52 x 0,30 x 0,08 x -0,14 x 2000-2010: stat arvutuste põhjal; 2010-2050: Eeldus (vajab ülevaatamist)

Elektrienergia tarbimise prognoos

Soojuse tarbimist mõjutavad tegurid ja eeldused

Sarnaselt elektirenergiatarbimisprognoosile tööstussektoris on ka siin eeldatud, et soojuse tarbimine tööstuses on seotud SKP-ga. Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega).



On eeldatud, et tulevikus säilib seos tööstussektoris soojuse tarbimise ja SKP vahel, kuid energiasäästu ning energiaefektiivsuse meetmete vastuvõtmisega, tööstus muutub vähem energiamahukamaks, seega regressiooni koefitsient langeb. On eeldatud, et antud koefitsient langeb ka BAAS-stsenaariumi korral, kuna tööstussektori soojatarbimises on peidus oluline juba täna tasuv säästupotentsiaal.

Prognoos: soojuse tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos
Aasta 2010 2020 2030 2040 2050 Allikas
BAAS: Soojuse tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos 0,98x 0,70x 0,45x 0,25x 0,10x Eeldus
EE: Soojuse tarbimise kasv tööstuses ja SKP kasvu seos 0,98x 0,50x 0,0x -0,50x -1,0x Eeldus (vajab ülevaatamist)

Samuti on tööstussektori soojatarbimise prognoosi juures eeldatud, et kõik kütused, mis tööstussektoris kasutatakse, muundatakse soojusenergiaks (lokaalküte). Vaadeldes kütuse tarbimise bilanssi erinevates tööstusharudes on selge, et kütuste tarbimine tööstussektoris mitte-energeetilistel eesmärkidel on marginaalne.

Soojuse tarbimise prognoos

Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad