Erinevus lehekülje "Kaugküte" redaktsioonide vahel
P (Text replacement - "{{Kommentaarid}}" to "") |
|||
490. rida: | 490. rida: | ||
|} | |} | ||
{{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | {{teemahaldur|JAANUS|UIGA|jaanus.uiga@arengufond.ee}} | ||
− |
Redaktsioon: 3. juuli 2015, kell 15:38
Artikkel Kaugküte täiendab artikleid Soojusmajandus ning Soojusvarustus. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.
Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud:
SisukordKaugküte EestisRegulatsioonidSeotud artikkel: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond
Kuivõrd kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku monopoliga, siis reguleeritakse valdkonda ka Konkurentsiseadusega. Kaugkütte muudab loomulikuks monopoliks kaugküttepiirkonna kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt[2]. Alates 01.10.2010 kõigis kaugküttepiirkondades kehtestatavad hinnad olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav aastane maht ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul[1], [3]. Kaugküttepiirkonna määramineKaugküttepiirkonna kehtestamise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul. Sealjuures peab arvestama, et[1] :
Kaugkütte levik EestisEesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku (kaugküttevõrgud on esitatud joonisel 1). Kaugküttepiirkondades kehtiva soojuse hinnaga on võimalik tutvuda joonisel 2 ning soojustorustikega joonisel 3.[4], [5] Konkurentsiamet on müüdava soojuse piirhinna kehtestanud 129-s võrgupiirkonnas. Sealjuures tuleb arvestada, et Konkurentsiameti hinnapiirkond ei ühti sageli kaugküttevõrgu reaalse paiknemisega (nt Nõmme linnaosa hinnapiirkonnas on 6 erinevat kaugküttevõrku). Samuti ei ole mõningates kaugküttevõrkudes hinnaregulatsiooni veel rakendatud.[4] Seda juhul, kui hind kehtestati enne 01.10.2010. Kokku tarbiti 2011. aastal ~4,6 TWh kaugküttesoojust. Enamus kaugküttesoojusest tarbitakse linnades (joonis 4). Tootmine ja tarbimineSeotud artikkel: Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele TootmineKaugküttevõrgus kasutatakse soojust valdavalt hoonete kütteks. Seetõttu kujuneb vajalik tootmisvõimsus seoses välisõhu temperatuuri muutumisega. Kaugkütte võrgupiirkonna soojusega varustamise jaoks vajalikku soojuse tootmisvõimsust kirjeldab soojuskoormuse kestusgraafik (joonis 5). Soojuse tootmine kaugküttekatlamajadesStatistikaameti andmetel on soojuse tootmine energeetikasektori katlamajades aastatel 2006...2012 vähenenud 3534-lt GWh-t 3070 GWh-ni. Seda peamiselt katelseadmetes, mille võimsus jääb vahemikku 5...20 MW[6] (joonis 6). Tootmise vähenemine on muuhulgas tingitud ka soojuse tarbimise vähenemisest. Soojuse tootmiseks kasutatakse energeetikasektori katlamajades peamiselt biomassi ning maagaasi (joonis 7). KoostootminePeaartikkel: Koostootmine
Lisaks kaugküttevõrkudele, kus koostootmisjaamad on juba rajatud, on Eestis veel kaugküttevõrke, mille tarbimismahud on suhteliselt suured ning kus seega võiks tulevikus kaaluda koostootmise rakendamist (joonis 8). Sealjuures tuleb mainida, et 2013. aasta lõpus oli näiteks Rakvere linna rajamisel koguni 2 koostootmisjaama [7], [8], [9]. Piirkonnad müügimahuga 10...20 GWh on joonisele 8 lisatud, arvestades, et ORC-tehnoloogia odavnedes on mõistlik ka nendes piirkondades kaaluda koostootmise kasutamist. ORC-tehnoloogia võimaldab koostootmise välja ehitamist ka väiksemate soojuskoormuste korral. Sealjuures tuleb arvestada, et koostootmise majanduslikku tasuvust tuleb vaadelda iga konkreetse juhtumi korral eraldi. JaotaminePeaartikkel: Võrgukaod: kaugküte
Kaugküttevõrgu soojuskadude kirjeldamiseks kasutatakse soojusettevõtja poolt kaugküttevõrku antud soojuse ja soojuse müügimahu vahe suhet võrku antud soojuse koguse suhtesse. Seda väljendatakse protsentides. Soojuskadusid Eesti kaugküttevõrkudest iseloomustab joonis 9 TarbimineKuivõrd soojuse tarbimine kaugküttevõrkudes toimub valdavalt hoonete kütteks, võivad tarbimismahud, lisaks erinevustele kuude lõikes (joonis 10), varieeruda ka aastate lõikes (tulenevalt välisõhu temperatuuri erinevustest). Soojuse tarbimise ja tootmise kohta kogutakse ja avaldatakse Eestis andmeid Statistikaameti poolt. Sealjuures tuleb arvestada, et Statistikaameti andmed põhinevad osaliselt valikuuringutel. Kui MKM-i poolt 2012. aastal koostatud Eesti soojusmajanduse analüüsis kirjeldati 2011. aastal Eestis kaugküttesoojuse müügimahuks ~4,6 TWh[12] (joonis 11), siis Statistikaameti andmetel müüdi samal aastal tarbijatele 6,4 TWh soojust. MKM-i analüüsi puhul oli tegemist kõikse uuringuga. Uuringust selgub, et 2011. aastal toodeti kaugkütte võrgupiirkondades tarbiti valdavalt biomassist ja maagaasist toodetud soojust. Biomassi osakaalu soojuse tootmisel suurendas puiduhakke kasutamine Narva elektrijaamade Balti eektrijaamas. Kõige rohkem on Eestis kaugküttepiirkondi, mille müügimahud jäävad vahemikku 1000...3000 MWh/a (joonis 12). Sealjuures tuleb arvestada, et ~83% soojuse müügist teostati võrgupiirkondades, kus müügimaht >20 000 MWh. Kaugküttepiirkonda saab iseloomustada ka tarbimise ning võrgupiirkonnas kasutusel oleva kaugküttetorustiku pikkuse järgi (joonis 13). Tarbimistihedus kirjeldab müüdud soojuse kogust soojustorustiku jooksva meetri kohta. Kui kaugküttepiirkonnas jääb tarbimistiheduse näitaja alla 1 MWh/m ning soojuse müük alla 1000 MWh/a, on mõistlik hakata kaaluma alternatiivsete küttevõimaluste kasutamist. Selle jaoks tuleks koostada täpne analüüs (kaugküttepiirkonna audit). [13] Kaugküttesoojuse hindPeaartikkel: Kaugküttesoojuse hind
Soojuse müügihind (joonis 14) kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul. Joonisel 14 kajastatud hinnale lisandub käibemaks. Jooniselt nähtub, et kõige kõrgem soojuse hind on kaugküttevõrkudes, mille müügimaht 0...5000 MWh/a ning mis kasutavad kütusena põlevkiviõli. See tuleneb asjaolust et nimetatud võrgupiirkondades moodustavad kulud kütustele üle 70 %[14]. Kaugküte tulevikusSeotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
EnergiasäästSeotud artiklid: Energiatõhusus; Lokaalküte
Energiasääst soojuse tootmiselSoojuse tootmisel on võimalik rakendada järgmisi (energia)säästumeetmeid[4]:
Soovituslikult tuleks baaskoormuse katmiseks paigaldada puiduhakkel töötav tahkekütuse katel, mille eeldatav keskmine kasutegur kütteperioodi jooksul on kuni 86 % (0,35 M€/MW). Puidukatla kasutamise eeliseks on töökohtade loomine hakkepuidu tarnimisel ja katla opereerimisel. Samuti on eelistatud ka teised biokütuste kasutamise viisid (ka. biokütuste gaasistamise tehnoloogiad). Tipukoormuse katmisel tuleb eelistada väiksema püsikuluga tehnoloogiaid.[4] Energiasääst soojuse jaotamiselSoojuse jaotamisel soojustorustike kaudu on energiasäästu võimalik saavutada[4]:
Soojuse tarbimise prognoosSeotud artiklid: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele
Joonis 15 kirjeldab uuringu Kaugkütte energiasääst ning Soojusmajanduse stsenaariumite tulemusi. Tegemist on mõnega võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste meetmete mõju soojuse tarbimisele käsitletud Soojusmajanduse stsenaariumites. Tuleb mainida, et kuivõrd soojuse tarbimine kütteks on tugevalt seotud välisõhu temperatuuriga, siis võib toimuda lisanduv soojuse tarbimise vähenemine seoses globaalse soojenemisega. Täpsemalt on võimalikku soojuse tarbimise vähenemist kirjeldatud artiklis "Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele". Soojuse müümine kaugküttevõrkuSeotud artiklid: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond; Kaugküttesoojuse hind
Baaskoormust katvate tootjate poolt toodetud soojusenergia võrku ostmise mehhanism on kehtestatud "Kaugkütteseadusega" , mille kohaselt peab võrguettevõtja, kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja/või soojuse ostu lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldama lepingu sõlmimiseks konkursi, sealjuures on lepingu tähtaeg kuni 12 aastat. Kui võrguettevõtja ja soojuse tootja on sama juriidiline isik, kohaldatakse võrguettevõtja poolt soojuse tootmisesse tehtud investeeringule lepingu suhtes kohaldatavaid sätteid. [1] Nimeatatud regulatsioon on võimaldanud tekitada soojusenergia tootmisel teatud konkurentsi, samal ajal andes tootjatele vajalikud garantiid tootmisseadmete rajamiseks. Tulevikus on otstarbekas regulatsiooni edasi arendada selliselt, et uutel tulijatel oleks võimalik turule siseneda ka juba sõlmitud lepingute kehtivusaja jooksul tingimusel, et lepingut seni omanud tootja tehtud investeeringud ja eeldatud tulukus saavad hüvitatud. Väikeste tootjate poolt toodetud soojusenergia võrku lubamisega kaasnevatest probleemidest kerkib esimesena nende võime täita võrgu häireteta toimimiseks kehtestatud võrgueeskirju. Juhul, kui see on tagatud, võiksid väiketootjad müüa oma toodetud soojusenergiat võrku sarnaselt kõigi teiste tootjatega ehk soodsaima hinna alusel. Uute konkureerivate soojuse tootjate kaugküttevõrguga liitmine tekitab konkurentsi ning see annab võimaluse vähendada kaugküttesoojuse maksumust tarbijatele. Samas peavad muudatused nii regulatsioonides kui ka võrgu tehnilises ülesehituses toetama konkureerivate tootjate liitmist vastasel juhul on saavutatav võit lühiajaline ning jätkusuutmatu. Mitmesuguseid energiaallikaid kaugküttesoojuse tootmiseks on kirjeldatud joonisel 16. Soojussalvestite kasutamine kaugküttesEesti Arengufondi tellimusel koostati 2012. aasta lõpus uuring "Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis".[15] Nimetatud uuring koostati Norra firma Nest AS poolt välja töötatud kõrgtemperatuurse soojussalvesti baasil. Uuringu eesmärgiks oli tuvastada soojussalvestite kasutamise võimalused katlamajades ja elektrijaamades. Analüüsis leiti, et üheks kaugkütte asendamise võimaluseks on mobiilse katlamaja ja tarbijate juures asuvate kõrgtemperatuursete soojussalvestite kasutamine (joonis 17). Soojussalvestite kasutamine võimaldaks tekitada olukorra, kus tarbija juures paiknevaid soojussalvesteid "laetakse" vastavalt nende tühjenemisele mobiilse puiduküttel töötava termaalõli katlamajaga. Seeläbi kaoks vajadus renoveerida soojustorustikke ning väheneksid soojuskaod torustikest.[15] Täiendavat lugemist |
|
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (06.10.2013).
- ↑ Karotamm, M. Kaugküttevõrgud, probleemid ja võimalused. (22.07.2013).
- ↑ Riigi Teataja. Hädaolukorra seadus. (13.10.2013).
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Statistikaamet. KE044: Katlad, nende võimsus ja toodetud soojus majandusharu ja katla liigi järgi, (13.10.2013).
- ↑ Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamine. (13.10.2013).
- ↑ ERR. Rakvere koostootmisjaam valmib septembris. (13.10.2013).
- ↑ E24. Adven Eesti ehitab Rakverre koostootmisjaama. (13.10.2013).
- ↑ Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (20.10.2013).
- ↑ Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.
- ↑ Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.
- ↑ Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (23.07.2013).
- ↑ 15,0 15,1 15,2 Eesti Arengufond. Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis, Tallinn 2013
- ↑ Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.
- ↑ Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades, Tallinn 2009.
- ↑ 18,0 18,1 Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.
- ↑ Fortum Tartu. Aastane soojusenergia vajadus, (20.10.2013).
- ↑ Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.
Kontaktvõrgustik
Alljärgnevalt on näha artikli kontaktvõrgustikuga liitunuid ning nende panust artikli valmimisse. Kui soovite ka ise kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.
On Teil ettepanekuid, kuidas "KAUGKÜTE" artiklit täiendada? Leidsite infot, mis ei ole enam ajakohane või vajab täpsustamist? Võtke ühendust artikli "KAUGKÜTE" teemahalduriga JAANUS UIGA e-aadressil jaanus.uiga@arengufond.ee või avaldage arvamust selle artikli ARUTELU all. |