Vedelad biokütused

Allikas: Energiatalgud
Redaktsioon seisuga 19. september 2013, kell 18:28 kasutajalt Jaanus.uiga (arutelu | kaastöö)

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
ENERGIAMAJANDUS RESSURSIKASUTUS ASUSTUS TRANSPORT STRATEEGILINE PLANEERIMINE
Hüüumärk.jpg

VAJAB ÜLEVAATAMIST

Tegu on artikli esmase versiooniga. Enne artikli avalikku kasutamist peab artikli sisuga nõustuma veel vähemalt üks ekspert.

Hüüumärk.jpg

KOOSTAMISEL

"See artikkel on hetkel koostamisel. Artikli praegune sisu võib lõpptulemusest erineda."

Mõistet biokütused võib defineerida mitmeti - on määratlusi, kus piiritletakse nimetatud terminit vaid biomassist toodetavate gaas- ja vedelkütuseid kirjeldavaks. Samas leidub ka allikmaterjale, kus biokütuste all käsitletakse ka tahkekütuseid, mille energiakandjaks on elusorganismide poolt toodetud orgaaniline aine.

Artiklis "Vedelad biokütused" kirjeldatakse bioetanooli, biodiislikütuse ning biometanooliga seonduvat.

Biokütused

Seotud artikkel: Biogaas


Biokütused on biomassist toodetavad kütused, mille all käsitletakse enamasti transpordis kasutatavaid vedel- või gaaskütuseid, mis on toodetud biomassist. Biokütuste tootmine ning kasutamine avaldab laialdast regionaalset sotsiaalmajanduslikku mõju, soodustades kohalikku ettevõtlust ning avades uusi turuvõimalusi põllumajandustootjatele. Kuigi biokütuste kasutamine on sotsiaalselt ning keskkonnasõbralikkuselt kõige soovitatavam vedelkütus (väheneb kasvuhoonegaaside emissioon, õhusaaste ning transpordikütuste impordivajadus) , ei ole see kasu alati arvestatav majandusarvutustes.[1]

Biokütuste tootmist kui biomassi väärindusahelat saab jagada vastavalt kasutatavale substraadile või selle koostisosale [2]:

I põlvkonna biokütuste tootmine põhineb suhkrul, tärklisel või taimeõlil;
II põlvkonna biokütuste tootmine põhineb lignotselluloosil;
III põlvkonna biokütuste tootmine põhineb vetikatel;


EU renewable energy outlook by 2020.jpg

Taastuvate energiaalikate sh biomassi kasutamise prognoos Euroopa Liidus[3]

Vedelad biokütused

Globaalne biokütuste toodang ja selle jätkuv kasv.jpg

Globaalne biokütuste toodang ja selle jätkuv kasv (1G - esimese, G2 - teise põlvkonna bioetanool[1]


Viited

  1. 1,0 1,1 Kask, Ü. Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis (energia- ja kütusemajandus), Tallinn 2013.
  2. Alaru, M.; Vollmer, E. Mitmeaastaste heintaimede biomassi väärindusahelad - BIOREF projekt Eesti Maaülikoolis. (19.09.2013).
  3. Volpi, G. [http://www.bmz.de/de/zentrales_downloadarchiv/Service/Konferenzen/Waldkonferenz/kurzpraesentation_giulio_volpi.ppt The role of bioenergy in the European (19.09.2013).
Personaalsed tööriistad
Energiatalgud Energiaühistud
Nimeruumid

Variandid
vaatamisi
Toimingud
Tööriistad