Energiasäästukohustus

2018. aastal seati paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames uus eesmärk vähendada energiatarbimist 2030. aastaks vähemalt 32,5 %. Selle raames on energiatõhususe direktiiv 2012/27/EL 2018. aastal muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002, mis tõi kaasa muudatused 2030 aasta liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Muudatusega seati Euroopa Liidu liikmesriikidele lisaks kehtivale perioodi 2014-2020 energiasäästukohutusele ka perioodiks 2021-2030 täiendav energiasäästu kohustus. Energiasäästukohustus on liikmesriikidele paika pandud energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikliga 7.

Üldise energiasäästukohustuse täitmiseks rakendatakse Eestis energia säästlikumale kasutamisele kaasa aitavaid riiklikke makse (kütuseaktsiisid, elektriaktsiis, käibemaks), toetatakse elumajade ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate hoonete rekonstrueerimist, tänavavalgustuse kaasajastamist, ettevõtete ressursitõhususe suurendamisele suunatud tegevusi, transpordisektori elektrifitseerimist ja rakendatakse ka muid energia säästmist edendavaid meetmeid.

Direktiiviga 2012/27/EL seatud üldine energiasäästukohustuse maht Eestile on

  • perioodil 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 kokku 7101 GWh;
  • perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2030 on 14767 GWh.

Eesti raporteerib 2014-2020 energiasäästukohustuse täitmist Euroopa Komisjonile iga-aastastes aruannetes, esitades perioodi lõpparuande 2022. aasta kevadel. Edaspidi 2021-2030 energiasääst raporteeritakse kord kahe aasta järel riikliku energia- ja kliimakava eduaruannete raames, alates 2023. aastast.

2014-2020 energiasäästukohustuse täitmine Eestis

Eesti on seni iga-aastase eesmärgi täitmisega hakkama saanud, kuid 2019 ja 2020 aastate energiasäästus tekib eeldatavasti puudujääk. Puudujääk tuleneb energiasäästukohustuse kumuleeruvast iseloomust (maksudest tekkiv energiasääst ei ole kumuleeruv) ja 2020 aasta COVID19 kriisist tulenevatest maksulangetustest ning üldisest tarbimise vähenemisest. Sellegipoolest prognooside kohaselt täidab Eesti 2014-2020 aasta tervikliku energiasäästu kohustuse. Ülejääki saab edasi kanda 2021-2030 eesmärgi täitmiseks. Lõplik energiasäästu kohustuse täitmine selgub 2022 aasta I kvartalis.

Eesti täidab 2014-2020 perioodi energiasäästukohustust alternatiivsete poliitikameetmetega. Poliitikameetmete liigid üldise energiasäästukohustuse täitmisel võivad olla muu hulgas järgmised1:

  • saastetasud saasteainete heitmisel välisõhku ja aktsiisid, millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
  • rahastamiskavad riigieelarve seaduse tähenduses ja muud abinõud, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
  • õigusaktid, mis aitavad saavutada energiatõhusa tehnoloogia või energiatõhusate meetodite rakendamist ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
  • vabatahtlikud kokkulepped, sealhulgas halduskoostöö seaduse alusel sõlmitud kokkulepped, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju;
  • standardid ja tehnilised normid, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste, sealhulgas hoonete ja sõidukite energiatõhusust, välja arvatud siis, kui need on Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavad;
  • energiamärgistuse süsteemid, välja arvatud need, mis on Euroopa Liidu õiguse alusel kohaldatavad;
  • koolitus ja haridus, sealhulgas energiaalase nõustamise programmid, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju.

Eesti täidab põhilise osa 2014-2020 perioodi eesmärgist maksumeetmetega. Energiasäästu arvestamine toimub järgnevate maksude puhul:

  • Maagaasi aktsiis ja käibemaks;
  • Elektri aktsiis, käibemaks ja taastuvenergiatasu;
  • Kaugküttesse soojuse tootmiseks kuluvate kütuste maksud;
  • Bensiini aktsiis ja käibemaks;
  • Kerge kütteõli ja diislikütuse aktsiis ja käibemaks;
  • Küttepuude ja puidujäätmete käibemaks;
  • Teekasutustasu.
Tabel 1. Prognoositav energiasäästukohustuse täitmine maksumeetmetest (GWh)

Aktsisiid ja käibemaks

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2014-2020

Maagaas

59

76

131

130

165

167

130

858

Elekter

227

249

288

310

271

257

236

1838

Soojus

124

114

139

143

169

152

147

988

Bensiin

75

82

127

179

168

192

178

1001

Kerge kütteõli ja diislikütus

147

179

324

333

364

417

201

1965

Küttepuud ja puidujäätmed

74

86

86

70

88

94

84

582

Teekasutustasu

0

0

0

0

16

15

13

44

KOKKU

706

786

1095

1165

1241

1294

989

7276

2021-2030 energiasäästukohustuse täitmise prognoos

Vastavalt energiatõhususe direktiivile 2012/27/EL ning selle hilisemale täiendusele, mis viidi sisse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002 on EL-i liikmesriikidel kohustus saavutada perioodil 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2030 iga-aastane uus energiasääst 0,8% aastasest energia lõpptarbimisest. Energiatõhususe direktiivi artikkel 7 lõige 1b sätestab, et energia lõpptarbimise arvutamisel tuleb lähtuda 2019. aastale eelnenud kolme aasta keskmisest ehk perioodi 2016 - 2018 keskmisest lõpptarbimisest. Euroopa Komisjon soovitab statistiliste andmete allikana kasutada Eurostati andmebaasi. Võttes aluseks Eurostati andmed, oli perioodil 2016 - 2018 Eesti keskmine energia lõpptarbimine 33562 GWh.2

Tabel 2. Energia lõpptarbimine 2016-20182

Eesti

2016

2017

2018

Keskmine

(2016-2018)

Energia lõpptarbimine (TJ)

118 806

119 784

123 875

120 822

Energia lõpptarbimine (GWh)

33 002

33 273

34 410

33 562

Iga-aastane 0,8%-line uue energiasäästu suurus arvutatakse perioodi 2016-2018 keskmise lõpptarbimise energiakogusest. Lisaks, energiatõhususe direktiivi artikli 7 lõike 1b kohaselt peavad liikmesriigid saavutama perioodil 2021 – 2030 lõpptarbimise kumulatiivse energiasäästu ning selle perioodi igal aastal saavutatud sääst peab olema eelneva aasta säästust suurem. Nimetatud nõudeid arvestades on võimalik välja arvutada, et kümneaastase kohustusperioodi jooksul on vaja saavutada energiasääst, mis on 44% perioodi 2016 – 2018 keskmisest lõpptarbimise energiakogusest.2

Tabel 3. Energiasäästukohustuse jagunemine2

Aasta

Energiasäästukohustus (%)

Aastane sääst

Kumulatiivne sääst

2021

0,8%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0,8%

0,8%

2022

0,8%

0,8%

 

 

 

 

 

 

 

 

1,6%

2,4%

2023

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

 

 

 

 

 

2,4%

4,8%

2024

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

 

 

 

 

3,2%

8,0%

2025

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

 

 

 

4,0%

12,0%

2026

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

 

 

4,8%

16,8%

2027

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

 

5,6%

22,4%

2028

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

 

6,4%

28,8%

2029

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

 

7,2%

36,0%

2030

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0,8%

0.8%

0,8%

0,8%

0,8%

8,0%

44,0%

Tabel 4. 2021-2030 energiasäästukohustuse kujunemine Eestis2

Aasta

Energiasäästukohustus (GWh)

Aastane sääst

Kumulatiivne sääst

2021

268,5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

268,5

268,5

2022

268,5

268,5

 

 

 

 

 

 

 

 

537,0

805,5

2023

268,5

268,5

268,5

 

 

 

 

 

 

 

805,5

1611,0

2024

268,5

268,5

268,5

268,5

 

 

 

 

 

 

1074,0

2684,9

2025

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

 

 

 

 

 

1342,5

4027,4

2026

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

 

 

 

 

1611,0

5638,4

2027

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

 

 

 

1879,5

7517,8

2028

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

 

 

2147,9

9665,7

2029

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

 

2416,4

12 082,2

2030

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

268,5

2684,9

14 767,1

  • 1. Energiamajanduse korralduse seadus
  • 2. a. b. c. d. e. Riikliku energiasäästukohustuse täitmiseks sobilike finantsmeetmete arvutusmetoodikate väljatöötamine ja energiasäästu potentsiaali hindamine - KPMG Baltics OÜ