Energiasäästmise põhimõtted

2050. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguse nullväärtuseni viimise protsess on saavutatav tavainimeste toel, kes on oma valikutega võimelised energiasüsteemi jätkusuutlikuma poole juhtima. Umbkaudu 2/3 NZE (Net Zero Emissions) stsenaariumi eesmärgist hõlmab endas integreerituna tehnoloogia arengut ja inimeste kaasatust, aktiivsust ning käitumisharjumuste muutmist. Suisa 8% toetub otseselt inimeste endi panusele süsinikuneutralsuseni jõudmisel.1Oma osa annab nii kodus valitud madalam toatemperatuur, sisepõlemismootoriga sõiduki elektrilise vastu vahetamine kui ka esemete ja/või materjalide taaskasutus.

Vee ja energia tarbimine kodus mõjub paljudele peaaegu märkamatuna, mis ei tähenda, et nende iseenesest mõistetavate ressursside kasutamine toimuks energiasäästlikult. 2019. aastal kasutati Euroopa Liidus energia lõpptarbimisest kodumajapidamistes suisa 26%. Enim energiat kulub eluruumide kütmiseks, mis moodustab 63,6% (vt Joonis 1) kogu kodus tarbitava energia kulust. Lisaks kulutatakse märkimisväärne osa energiast ka valgustusele ning elektroonikaseadmetele, vee soojendamisele ja toidu valmistamisele.2 Kõikide nimetatud kodus vett ja energiat tarbivate tegevuste puhul on võimalik säästlikuma tarbijana ressurssi kokku hoida eriliselt suuri ümberkorraldusi ja rahalisi väljaminekuid tegemata.3

Energia tarbimine Euroopa Liidu kodumajapidamistes
Joonis 1. Energia tarbimine Euroopa Liidu kodumajapidamistes (Allikas: Eurostat)

Võrreldes Eesti ja Euroopa Liidu tarbimist valdkonniti ilmneb suurim erinevus eluruumide kütmisel - seal ületab Eesti protsentuaalne energia tarbimine kogutarbimisest Euroopa Liidu keskmist peaaegu 8 protsendipunktivõrra. Iseenesest on erinevus loogiline, kuna Euroopa Liidu lõunapoolsemate riikide kaasatus, kus on madalam kulu eluruumide kütmisel, mõjutab piisavalt EL-i keskmist. Vee soojendamisele ning söögi valmistamisele kuluv energia on protsentuaalselt võrreldes üsna sarnane. Alloleval Joonisel 2 on ka graafiliselt väljendatud Euroopa Liidu ja Eesti vaheline võrdlus 2019. aastal tuginedes Eurostat andmebaasi NRG_D_HH tabelile.

Energiaotstarvete protsentuaalne osakaal valdkonniti
Joonis 2. Energiaotstarvete protsentuaalne osakaal kogu energia tarbimisest valdkonniti 2019. aastal Eesti võrdlus Euroopa Liiduga (Allikas: Eurostati andmetabel NRG_D_HH)

 Nii viie kui ka kümne aasta perspektiivi vaadates pole Eestisiseselt protsentuaalne osakaal lõpptarbimisest valdkondade lõikes eriliselt muutunud. Alloleval Joonisel 3 on näha, et nende aastatega pole jaotus põhiliste energiat tarbivate valdkondade vahel muutunud. Absoluutarvudes on energiatarve selle ajaga suisa veidi vähenenud, mis näitab stabiilset ja optimaalsuse poole liikuvat energiatarvet olenemata iga-aastasest majanduskasvust.

Energiaotstarvete protsentuaalne osakaal kogu energia tarbimisest valdkonniti 2010, 2015, 2019
Joonis 3. Energiaotstarvete protsentuaalne osakaal kogu energia tarbimisest valdkonniti Eestis 2010, 2015, 2019

Järgnevalt on energiasäästliku eluviisi kujundamise eesmärgil välja toodud võimalused energia kokkuhoidmiseks nimetatud energiaotstarvete kaupa. Enne uute põhimõtete juurutamist on mõistlik alustada senise tarbimise mõõtmisest. Selleks on üks hõlpsamaid viise pistikupesaarvestiga erinevate koduses kasutuses olevate seadmete tõelise energiakulu välja selgitamine. Nõnda selgub lihtsalt kus ja kuidas oleks võimalik kodus energiasäästlikumalt sama elustandardi juures toimida.

Säästmine eluruumide kütmisel
  • Soojusta katus, seinad ja aknad
    Pööningu, akende ja uste korralik isoleerimine vähendab õhuvahetust 25% võrra. Eesti     kliimatsoonis võib see abinõu aastas energia tarbimise kulusid vähendada ligikaudu 12% võrra.4 Elamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel on saavutatav suurim energiasääst: paraneb hoone sisekliima, pikeneb eluiga ja tõuseb ka turuväärtus. Korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks ühistutele ja kohalikele omavalitsustele pakutava toetuse tingimustega saab tutvuda leheküljel: https://kredex.ee/et/teenused/ku-ja-kov/rekonstrueerimistoetus-2020  
  • Jäta radiaatorite ette vaba ruum
    Parema õhuringluse saavutamiseks tuleks hoida radiaatoriesine ruum vaba, s.t mööbli ja ka kardinate mitte otsest paigutamist küttekeha ette.5 Ruum radiaatori ees võimaldab soojal õhul paremini külmema õhuga seguneda mitte mõttetult lae alla tõusta. Suurema säästuefekti tekitamiseks on välja töötatud ka infrapuna peegeldavad siseinterjööri ja välisfassaadi värvid, mis tõstavad energiasäästlikkust kuni 18% võrra.6
  • Juhi küttesüsteemide tööd nutika termostaadi abil
    Nutikas termostaadis saab valida erinevate ajavahemike jaoks temperatuurid, mille tulemusel väheneb aastane eluruumide küttekulu kuni 10% võrra. Reguleerimisel võiks järgida põhimõtet, et kodust lahkudes või öösel magades oleks termostaadi temperatuur paar kraadi madalam. Soovitatud temperatuur päevasel ajal on 2022°C ning öisel ajal 1719°C. Ajastades hommikuse ärkamisaja järgi kütmise algust on ka tõusmine soojemas toas mugavam.7
  • Kasuta temperatuuri hoidmiseks kardinaid
    Talvel hoiavad akende ette tõmmatud paksust materjalist kardinad tuba soojana, andes kolmekordse aknaklaasi efekti. Suvel hoiavad akende ees olevad paksud kardinad eluruume jahedatena.
  • Värske õhu vajadusel õhuta tõmbetuulega
    Pikalt ühe akna lahti hoidmisega läheb raisku palju ruumi soojendamiseks toodetud soojust. Ökonoomsem on lühiajaliselt mitmest toast aken avada tõmbetuule tekitamiseks.8
Kokkuhoid valgustuse ja elektroonikaseadmete kasutamisel
  • Kustuta toast lahkudes tuled
    60-vatine elektripirn kulutab üks tund põledes 0,06kWh, samas hoitakse üks tund kustutatud tule pealt 0,06kWh kokku. Arvestades, et elektrihind on Eestis hetkel ligikaudu 5,4 senti/kWh on tule kustutamisel üheks tunniks kokkuhoid 0,32 senti.9
  • Vali LED lambid
    Tänaseks on LED-valgustid kordi energiasäästlikumad kui luminofoorid ja haliidvalgustid. Samuti on nende eluiga vanemate variantidega võrreldes kuni 25 korda pikem, mistõttu on võimalik elektriarvetelt aastas kokku hoida kuni 20% .10
  • Lampide valikul ja paigutamisel lähtu ruumi kasutusvajadusest ning olemusest
    Täpset tööd nõudvates kohtades, näiteks kirjutuslaua taga töötades, on mõistlik hästi valgustada just töö jaoks vajalik osa. Lampide paigutamisel võib lähtuda aga teadmisest, et seintelt peegeldub valgus ruumi tagasi, mistõttu toa nurkadesse paigutatud lambid üsna efektselt tuba valgustavad. Nimetatu tõttu soovitatakse värvida ruumide lagesid ja seinu heledatesse toonidesse, mis hästi valgust tagasi tuppa peegeldavad ja seega vähema võimsusega lambipirne hea valgustustaseme saavutamiseks vajavad.11
  • Puhasta regulaarselt elektrivalgusteid
    Tolmune elektripirn kiirgab umbes 30% vähem valgust, mistõttu on ruum võrdlemisi pimedam ja võib ekslikult tekitada tunde lisavalgustuse vajaduse järele. Valgusti turvaliseks puhastamiseks lülita valgustus välja ja pühi valgustilt tolm kuiva mikrokiust lapiga.
  • Kasuta liikumisandurit vähese või keskmise kasutusega ruumides
    Ruumid, mille tuled märkamatult põlema jäävad  vannituba, külalistetuba  on kasulik varustada liikumisanduril põhineva lülitiga. Eriti juhul, kui ühe lüliti all on mitmeid valgusteid. Samas kulutab igasugune ooterežiimil olev seade ka n-ö tegevusetult energiat. Liikumisandur kulutab umbes 23 tunniga ooterežiimil ühe vati energiat, kui tunniajaseks põlemiseks kulub 5W LED lambi ja 13W CFL lambi puhul. Seetõttu on energiatõhusam taolistes ruumides kasutada LED lampe, mille põlema unustamine eriti energiakulukas pole.12
  • Väldi elektroonikaseadmete jätmist ooterežiimile
    Ooterežiimil olevate seadmete alla kuuluvad nii puldiga kontrollitavad telerid ja helisüsteemid kui ka digitaalse kellaga praeahjud. Üha enam kasutavad seadmed ooterežiimil ka internetti (näiteks mängukonsoolid), mis veelgi märkimisväärsemalt energiat tarbivad. Euroopa Liidus müüdavatele seadmetele on kehtestatud ooterežiimi ülemmäärad, mis aitavad tuntavalt vähendada kaudsest tarbimisest n-ö pimesi kaotsi läinud energiakulu. 32" nutiteleri ooterežiimil hoidmine toob kaasa küll vaid paarieurose kulu aastas, kuid kõikide ooterežiimil olevate seadmete kulu kokku on vägagi arvestatav.13 Järgnevalt esitatud Joonis 4 ilmestab, kui suure osa kogukulust moodustab meelelahutusliku seadme tegeliku kasutusajaga ning seadme ooterežiimil tekkinud kulu.
Vabaajaveetmiseks võimalike seadmete energia tarbimine ooterežiimil
Joonis 4. Vabaajaveetmiseks võimalike seadmete energia tarbimine ooterežiimil
  • Eemalda pärast laadimist elektroonikaseadme laadija seinakontaktist
    Seinakontaktis olev telefonilaadija tarbib energiat isegi siis, kui telefoni pole laadimise eesmärgil selle külge ühendatud. Sarnaselt ooterežiimil olevale kodutehnikale on üksiku laadija ühenduses hoidmise aastane kulu üpris väike, kuid oluline kõikide seadmete koguarvestuse puhul.15
  • Väldi nutiseadmete üleöist laadimist
    Tunduvalt rohkem tarbib energiat täis laetud seade, mis on laadijaga siiski ühendatud. Kuigi seadme aku võib-olla 100% täis kulutab ühendus seinakontaktiga lisaks ca 60% mahust, mis kasutati otseselt aku laadimisele. Aastas võib seetõttu kaotsi minna 6,5 kWh elektrit  sama palju kulutab üks tund elektrikerisega sauna kuumaks kütmist. Seega tuleks eelistada energiasäästlikuma praktikana telefoni laadimist ajal, mil on võimalik koheselt pärast aku täitumist seade laadijast ja omakorda seinakontaktist lahti ühendada.16
  • Jälgi uute elektroonikaseadmete soetamisel energiamärgistust
    Euroopa Liidus kasutatav skaala AG näitab seadme energiatõhusust, kus A on energiatõhusaim ning G energia tarbimisel kõige ebaefektiivseim. Pikaealiste seadmete, näiteks külmkapi, soetamisel võib  mõne energiaklassi võrra kõrgem efektiivsus, G-klassiga seadme asendamine D-klassiga seadme vastu, vähendada CO2 emissioone ja seadme ülalpidamiskulusid koguni 87% võrra.17
  • Eelista nõudepesumasinat söögitarvete käsipesule
    Tänapäevased kõrge energiaklassiga nõudepesumasinad on võrdlemisi madala energiakuluga, kuid väga oluline on ka nõudepesu protsess oma iseloomult. Ka energiaklassilt kõrge nõudepesumasina kasutamisel tuleks jälgida, et valitakse eco pesurežiim, pestakse nõusid täis masina kaupa ning enne masinpesu nõusid voolava vee all ära ei loputata.18
  • ABC külmkapi ökonoomseks kasutamiseks
    Külmkapi kasutamisel on mitmeidki põhimõtteid, mille meelespidamisel on kokkuvõttes oluline roll majapidamise energiasäästlikuks muutmisel. Enne külmkapi ukse avamist tasub läbi mõelda, mida sealt on vaja võtta, et külmkapi ust võimalikult palju suletuna hoida. Avatud külmkapi ukse kaudu jõuab külmkappi toasoojust, mis tekitab külmkapi külmutusseadmel reaktsiooni tööle hakata. See on aga energiamahukas protsess ja võib tekitada külmkapi ületöötamist. Võiks ka järgida regulaarset jääsulatamise režiimi, kuna juba mõne millimeetri paksune jääkiht tekitab samuti ületöötamise efekti. Oluline on ka külmkapi paigutus  ideaalis võiks see paikneda jahedamas ruumis, kui aga köögis, siis soojendavatest seadmetest (pliit, ahi, nõudepesumasin) võimalikult kaugel.20 Samuti on tähtis külmkapis olevate toiduainete paiknemine. Liialt täis külmkapi puhul on sarnaselt eelnevate aspektidega oht ületöötamisele. Sama situatsioon on ka kapis oleva liigniiskuse puhul, mistõttu tuleks vedelikud ja muudki toiduained külmkappi pannes korralikult katta/sulgeda. Tähelepanu võiks pöörata ka külmkapi sisetemperatuurile, mis võiks olla 24°C külmiku ning -18°C sügavkülmiku osas. Siinkohal tuleks arvestada, et mida madalamat temperatuuri soovime külmkapis saavutada, seda energiakulukamaks see osutub  iga alandatud kraadi pealt tõuseb energiaterve ca 1%.21
Säästmine vee soojendamisel
  • Keeda vett täpselt vajatav kogus
    Olenevalt kodumajapidamise vee keetmise harjumustest võib ülemäärase vee koguse keetmata jätmine vähendada aastast energiakulu kuni 100 kWh võrra. Arvestades Eesti praegust elektrihinda, umbes 5,4 senti/kWh, teeb see aastaseks kokkuhoiuks elektriarvel ligikaudu 5€.22
  • Eelista vee keetmisel kiirkeedukannu
    Elektrilised veekeetjad on ligi 50% ökonoomsemad kui elektripliidid. Seetõttu tasub köögiviljade või riisi keetmiseks vajatav vesi veekannuga keema lasta ning siis elektripliidil edasi keeta. Olukorras, kus veekeedukannu kasutamise võimalus puudub ning vett tuleb keeta elektripliidil, võiks meeles pidada, et vee keema hakkamisel tuleks elektripliidi töötamise taset vähendada, kuna kõrgem kuumus juba keevat vett kuumemaks ei aja ja kiiremini toiduainete läbikeetmisele kaasa ei aita.
  • Alanda veeboileri temperatuuri 50 kraadini
    Veeboilerite termostaadid on tavaliselt algsätetes seatud 60 kraadi juurde, kuid keskmise kodumajapidamise vajadus on tegelikult umbes 50 kraadi juures. 10-kraadine erinevus vähendab nii vee soojendamiseks ja hoidmiseks kuluvat energiat kui ka üldist tarbimist ning nõudlust sooja vee järele. Aastane energia tarbimine võib seeläbi 422% väheneda erilisi lisakulutusi tegemata.23
  • Vali pesumasinaga pestes madalam vee temperatuur ja eco programm
    Tänapäevased pesumasinad suudavad efektiivselt pesu pesta ka 30-40 kraadi juures. Samas eemaldab 60-kraadine pesuvesi koos õige pesuainega raskesti välja pestavad plekid paremini.24 Seega võiks pesu pesemisel jälgida pestavate riiete vajadust tõhusama pesemise järele. Energia kokkuhoiuks tuleks valida ka eco pesuprogramm, mille kestus on küll pikem, kuid energiakulu on märgatavamalt väiksem.
Nipid toidu valmistamise energiatõhustamiseks
  • Kasuta pliidil söögi valmistamisel vaid puhast pliidiplaati
    Igasugune mustus pliidil, näiteks eelmisest toidu valmistamise korrast, neelab energiat, mistõttu pliidiplaat ei lähe ettenähtud aja ja temperatuuriga kuumaks. Energiaefektiivsuse tõstmiseks puhasta pärast igat pliidi kasutust pliidiplaadid vastava puhastusvahendiga.2526
  • Planeeri ning ühilda praeahju kasutamist toidu valmistamisel
    Praeahju kasutamiseks kulub teiste kodumasinatega võrreldes rohkem energiat. Võimalusel küpsetada ahjus ühe ahju ülessoojendamise ajal mitmed toidud valmis, et kokku hoida ahju soojendamiseks kuluvat energiat. Samuti alaneb seetõttu toidu valmistamise aeg, kuna ahi on juba eelmise toidu küpsetamisest kuum ning ei vaja aega eelsoojenemiseks.27
  • Praeahju kasutamisel ava ahju ust võimalikult vähe ning lühikeseks ajaks
    Praeahju ust sarnaselt külmkapi uksega tuleks avatuna hoida võimalikult lühikest aega. Nii nagu ruumi soojus soojendab avatud külmkapi ukse kaudu külmkapi sisemust on ka praeahju ukse avamisel sarnane efekt. Praeahju ukse avamisel võib kaduda ca 25 kraadi algselt valitust. Sisestatud temperatuuri muutmata hakkab ahi koheselt vajaliku temperatuuri taset taastama, millel on märgatav lisanduv energiakulu.27
  • Tarvita pliidiplaadil vaid võrdse põhjapindalaga söögi valmistamise nõusid
    Kasutades pliidiplaadil väiksemat potti või panni hajub osa soojusest keskkonda ning seega kulub eesmärgi, näiteks panni soojendamiseks, nii rohkem aega kui ka energiat. Ka liiga suure anuma soojendamine on ebatõhus, kuna poti/panni soojenemiseks kulub rohkem aega ja energiat.28
  • Sule pliidil valmiva toidu nõu kaanega
    Toidu valmistamisel kaane kasutamine aitab säästa nii aega kui ka energiat. Juhul, kui soojusel ei ole võimalik keskkonda hajuda, näiteks pann on kuumutamisel kaanega suletud, tõuseb temperatuur pannil kiiremini soovituni. Elektrilise veekeetjaga keema aetud vesi, mis valatakse elektripliidi plaadil olevasse keedupotti kartulite keetmise tarbeks tuleks sarnaselt liigse soojuskao vähendamiseks keetmisprotsessi ajaks sulgeda. Võimaliku ülekeemise vältimiseks valida madalam elektripliidi kuumusetase, mis ühtlaselt vee keemistemperatuuri hoiab.

Tuues eelnevalt nimetatud põhimõtted kokku kombineerituna oma igapäeva ellu on võimalik üpriski tunnetavat osa  energiatarbimisest optimeerida. Harjumuste energiasäästlikumaks muutmine kajastub ka pikemas perspektiivis igakuisel elektriarvel ning aitab kokku hoida ilma kehvema elustandardiga leppimata. Teadlikus ning aktiivne käitumine lihtsate nippide järgi energia tarbimisel on osaks kogu maailma ökonoomse ning süsinikuneutraalse elu saavutamisel.28