Dokumendid

Koostamise ettepanek

Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli nr 74 otsusega nr 21 kiideti heaks ettepanek koostada Energiamajanduse arengukava aastani 2035 mh järgmiste dokumentide alusel:

Arengukava koostamise ettepanek oli avatud kooskõlastusteks ja ettepanekuteks 2021. a augusti lõpuni Vabariigi Valitsuse Eelnõude Infosüsteemis .

ENMAK 2035 alusuuringute materjalid on leitavad:

Muud arvestatavad materjalid:

  • 92 sekkumist Eesti energiapöörde kiirendamiseks
  • Eesti energiatuleviku Delphi uuring 2021 (veebiküsitlus, millele vastas 131 eksperti) leidis, et poliitilised sekkumised on valdavas enamuses tehtavad 5 aasta jooksul (jätkuks vaid poliitilist tahet), põlevkivienergeetikaga tuleb hüvasti jätta, riigilt oodatakse energiasüsteemi kestlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse võimalikult täpset määratlemist, uued teenused ja ärimudelid, vastutustundlik käitumine ettevõtete poolt ning toodangu tervest elutsüklist lähtuv mõju hindamise metoodika vajavad kiiret rakendamist, riigi rolli nähakse pigem toetava ja abistava meetmepakkujana kui maksude jm kaudu jõuliselt sekkuvana, eksperdid ei toeta enamasti piiranguid (energia)tarbimisele ega energiatõhususe asemel energiapiisavuse (ingl energy sufficiency) põhimõtte rakendamist, suured on ootused meedia- ja haridussüsteemile (seda peetakse kiiresti kohanemisvõimeliseks sekkujaks, et kujundada ühiskondlikku arutelu ja hoiakuid), energiatehnoloogia ja selle rakendamine Eestis peaks jääma tehnikaspetsialistide teemaks. Energiatootmise tulevikku näevad eksperdid suuresti taastuvenergia põhisena.

  • 2021-2031-2040 Energia Teekaart näeb ette prioriteetide ümbermõtestamist ja paradigma muutust eelkõige panustamisega majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse, mis on õigeaegselt ja mõistlikul moel nii üksikisiku, ettevõtte kui ka riigi jaoks kasumlik ja tulus tegevus. Seejuures on olulised elurikkus, loodushüved ja nende hindamine, tasakaalus majandusareng, kestlik rahastus ja finantspoliitika, energia trilemma  (julgeoleku, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse samaaegne saavutamine on keeruline ülesanne ja nõuab uudseid kütuseid, uusi energia tootmise ja säästmise tehnoloogiaid ning uusi majanduspoliitilisi lähenemisi, muutusi käitumisharjumustes ja eelkõige tarbimisharjumustes), energiasäästu võimalused ja tähtsus, ressursikasutuse vähendamine, Eesti energiavajaduse katmine (elekter, soojus/jahutus, transport), süsiniku heite vähenemine, taastuvenergia tootmise ja elektrienergia salvestuse potentsiaal Eestis, investeeringud ja lisandväärtus, koostöö – kogukond, riik, ettevõtlus. Teekaardiga on esitatud:
    a. aastani 2040 energia tootmise ja tarbimise ning seonduva CO2 heite modelleerimistulemused
    b. kõige kriitilisemad riiklikud regulatiivsed tegevused aastatel 2022–2023
    c. soovitused otsustajatele energiamajanduse muutuste rahastamiseks ja maksupoliitikale, soojusvarustusele, taastuvelektri tootmise arendamisele ja võrdsele konkurentsile, elektriturule ja strateegilisele reservile, transpordile ja liikuvusele.

  • Keskkonnaühenduste Energeetikavisioon aastani 2035 on:
    „Soovime, et Eesti riik teeks lähtuvalt uusimatest teadmistest ja adekvaatsetest eeldustest tarku ja kestlikke valikuid ja üleminekuplaane. Meie vaates kasutatakse tuleviku Eestis säästlikult taastuvat ja kestlikku energiat. Seda toodetakse hajutatult paljude tootjate poolt Eesti eri piirkondades ja erinevate tehnoloogiatega ning salvestatakse nutikalt. Üleminek uutele lahendustele on huvigruppe arvestav, energiaühistute kaudu kodanikke kaasav ning õiglane nii ühiskonna kui ka keskkonna suhtes. Oleme lähtuvalt uuematest teaduslikest hinnangutest ja teiste riikide kogemustest sõnastanud eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis järgmise 15 aasta jooksul püüelda tuleb.“
    Nähakse ette, et energia pärineb 100% taastuvatest ja kestlikest energiaallikatest, kasutatakse nutikaid salvestuse ja tarbimise juhtimise lahendusi, energia tootmine ja tarbimine väheneb oluliselt energia kokkuhoiu kaudu, ühiskondlik heaolu säilib energia kokkuhoiu tulemusena, hajutatud ja mitmekesine tootmine levib üle Eesti, ühistulise tootmise kaudu on kodanikud algusest peale kaasatud, kliimakriisi pakilisuse tõttu panustatakse eelkõige juba toimivatesse tehnoloogiatesse, üleminek taastuvenergiale on õiglane ja demokraatlik.