Energiavaesus ehk energiaostuvõimetus

Energiavaesust ehk energiaostuvõimetust (ingl k energy poverty) on erinevates riikides ja kontekstides määratletud erimoodi.

Euroopa Liit on energiaostuvõimetuse defineerinud energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekus järgmiselt:

„energiaostuvõimetus“ – kodumajapidamise puudulik juurdepääs põhilistele energiateenustele, mis on aluseks inimväärsele elatustasemele ja tervisele, sealhulgas piisavale soojusele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste poliitikameetmete korral.

Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on energiaostuvõimetu isik defineeritud läbi sotsiaalhoolekande seaduse. EnKS määratleb mõisteb järgmiselt:

energiaostu riskirühm – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kelle viimase kuue kuu jooksul saadud igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;
energiaostuvõimetu isik – sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära;

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele ja seda maksab kohalik omavalitsus.

Lihtsustatult saab öelda, et Eesti määratluse järgi on energiaostuvõimetud isikud need, kes peale järgnevate kulutuste tegemist jäävad allapoole toimetulekupiiri:

  • üür;
  • korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
  • korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  • veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  • soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  • majapidamisgaasi maksumus;
  • maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  • hoonekindlustuse kulu;
  • olmejäätmete veotasu.

2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 160 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.1

Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest, 2020. aastal 18 295 inimest ja 2021. aastal 16 508 inimest.

Energiaostuvõimetus mõjutavad tegurid

„Energiaostuvõimetus on keeruline, mitmemõõtmeline ja dünaamiline probleem“ – Energy Poverty and The Energy Transition, TNO

image 24
Joonis 1. Energiasotuvõimetuse indikaatorid - Effective policies for affordable housing in the UNECE region

Euroopa Liidu tasandil tegeleb energiaostuvõimetuse teemadega The EU Energy Poverty Observatory (EPOV)1. Energiaostuvõimetus tekib siis, kui energiaarved moodustavad ebamõistlikult suure osa tarbija sissetulekust, seeläbi mõjutades negatiivselt tarbija võimet muid eluks vajalikke kulusid katta. Energiaostuvõimetus väljendub ka teistpidi siis, kui tarbijal tekib vajadus energiatarbimist vähendada määrani, mis pole piisav kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks. Mittekvaliteetne elukeskkond väljendub näiteks võimetuses tagada piisav elamu sisekliima. Hinnanguliselt kannatab energiaostuvõimetuse all Euroopa Liidus üle 34 miljoni inimese.

EPOV tõdes oma raportis2 Eesti kohta, et Eesti elanike võimetus hoida oma kodu soojana oli rohkem kui kolm korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Raport toob energiaostuvõimetuse vähesuse põhjusena välja Eesti energiahindade madala määra ja hindade tugeva reguleerimise kaugküttes. Tulenevalt külmast kliimast on soojuse tarbimine Eestis kõrge, soojuse hind madal, kuid sissetulekud samuti Euroopa keskmisest madalamad - nende näitajate pealt on näha, et energiakulud inimeste sissetulekutest moodustavad Euroopa Liidu keskmisest suurema osa, aga seda eriti just väiksema sissetulekuga inimeste seas (pensionärid, töötud, muul põhjusel vähem kindlustatud isikud).

Energiaostuvõimetust mõjutavaid tegureid5:

  • Kõrged energiahinnad;
  • Madalad sissetulekud (riigi majanduslik seis, absoluutne3 ja suhteline4 vaesus);
  • Ebatõhusad hooned ja energiat tarbivad seadmed (sh seadmed tarbevee ja kodu soojendamiseks, valgustuseks, toidu valmistamiseks jne.);
  • Leibkonna spetsiifiline energiavajadus (nt leibkonna ja elamispinna suurus);
  • Regionaalsed eripärad (nt kliima ja asustustihedus).

Põhilised energiaostuvõimetust suurendavad tegurid endistes Nõukogude Liidu Ida- ja Kesk-Euroopa riikides, mis on kerkinud esile sotsialismist väljumisel5:

  • Vananevad ja ebatõhusad hooned;
  • Kallinev energia ja energiatõhususe investeeringute hinnad;
  • Madalad sissetulekud.
image-20220906115230-3
Joonis 2. Energiaostuvõimetust mõjutavad mitmesugused tegurid

Vähetõhusad hooned

Vananev hoonefond

Arvestades hetkel kasutuses olevat eluhoonete hulka, seni teostatud rekonstrueerimiste mahtu ja prognoositavat elamute kasutusest väljalangemist tuleks aastaks 2050 terviklikult rekonstrueerida6:

Üksikelamud ca 14 mln m2  (100 000 tk)
Korterelamuid ca 18 mln m2 (14 000 tk)
Erasektori mitteelamuid  ca 17 mln m(27 000 tk)
KOV hooned ca 4 mln m2
Keskvalitsuse hooned  ca 0,9 mln m2
KOKKU     ca 53,9 mln m2

Vananeva hoonefondi energiatõhusaks renoveerimine toob kaasa elanikule kulude kokkuhoiu, hoone sisekliima paranemise, hoone konstruktsioonide säilimise pikkadeks aastateks ja leevendab energiaostuvõimetusega seotud negatiivseid efekte nagu kehv sisekliima ja kõrged energiakulud.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias välja toodud hoonete energiatõhusaks renoveerimise peamised turutõrked7:

  • Hooneid rekonstrueeritakse mitte energiasäästu, vaid muudel põhjustel, st parandatakse sisekliimat, funktsionaalsust jne. Muudest põhjustest tõukunud rekonstrueerimise käigus võidakse jätta teostamata energiatõhususe parandamiseks vajalikud rekonstrueerimistööd ehk hooneid ei rekonstrueerita terviklikult;
  • Kinnisvara omanikel ei ole finantsvõimekust rekonstrueerida hooneid energiamärgise energiatõhususe C-klassi tasemele. Keskmise suurusega üksikelamu tervikliku rekonstrueerimise maksumus on suurusjärgus 60 000 €, mis on paljudele leibkondadele korraga liiga suur investeering. Seetõttu teostab enamik üksikelamute omanikke rekonstrueerimist pigem etappide kaupa;
  • Kinnisvara omanikud ei lähtu rekonstrueerimisel sageli samaaegselt kestlikkusest, tervislikkusest ja energiatõhususest 20-30 aastases pikas perspektiivis ning evivad õiguspärast ootust riigipoolsele toetusele riiklike eesmärkide saavutamiseks.

80% Eesti elamutest on ehitatud 1960. - 1990. aastatel. Külmast kliimast tulenevalt on suur osa, 40-60% majapidamiste energiakuludest seotud hoonete kütmisega. 70% elanikest tarbib soojust kaugküttevõrgust.8

Kehv sisekliima

Üheks oluliseks energiaostuvõimetuse tagajärjel väljenduv tegur on kehv sisekliima. Inimene veedab 80–90% oma ajast siseruumides, sealhulgas ka töökeskkonnas9.

Energiaostuvõimetuse kontekstis saab sisekliima10 põhilisteks komponentideks lugeda:

  • Õhutemperatuur ja pindade temperatuur;
  • Suhteline niiskus;
  • Õhu puhtus (sh süsihappegaasi kontsentratsioon);
  • Valgus.

Sisekliimast sõltub oluliselt inimeste tervis, heaolu ja produktiivsust. Halva sisekliima sümptomid on WHO (Maailma
Terviseorganisatsiooni) määrangu kohaselt11:

  • nina, kurgu ja silmade ärritus;
  • kuivad limaskestad ja kuiv nahk;
  • naha punaplekilisus;
  • vaimne väsimus ja peavalu;
  • hingamisteede põletikud ja köha;
  • kähe hääl;
  • liigtundlikkuse ilmingud;
  • iiveldus ja peapööritus.

    Energiaostuvõimetuse indikaatorite näiteid

    EU Energy Poverty Observatory on oma juhendmaterjalis12 välja toonud järgmised indikaatorid:

    • Võimekus hoida kodu piisavalt soojana;
    • Kommunaalarvete võlgnevused;
    • Energiakulud suuremad kui kahekordne riiklik mediaan;
    • Energiakulud väiksemad kui pool riiklikust mediaanist.

    Teisesed indikaatorid:

    • Energia hinnad;
    • Kodu piisavald soe/piisavalt jahe, lekete/hallituse/niiskuse olemasolu;
    • Energiakulude osakaal sissetulekutest;
    • Hoonefondi näitajad nagu energiamärgis, asutustihedus, kütte ja jahutuse olemasolu, eluruumide arv inimese kohta;
    • Vaesuse risk, talvine suremus.

    Prantsusmaa asutus ONPE (Observatoire National de la Précarité Énergétique) jälgib energiaostuvõimetuse järgmiseid indikaatoreid6:

    • Inimeste hulk kes on viimasel aastal kannatanud talvel külma vähemalt 24 tundi;
    • Inimeste hulk kelle energiakulud kodudes on suuremad kui 8% nende sissetulekutest;
    • Energiakulude võlglaste arvu muutus;
    • Inimeste osakaal kes vähendavad oma energiakasutust energiakulude vähendamiseks.

    Šotimaa:
    Kodumajapidamine kulutab rohkem kui 10% oma sissetulekutest kütustele ja alles jääv sissetulek pole piisav inimväärse elatustaseme tagamiseks.

    Wales:

    • Leibkonnad, kes peavad rahuldava kütterežiimi säilitamiseks maksma rohkem kui 10% oma leibkonna sissetulekust.
    • Persistent fuel poverty (pidev energiaostuvõimetus) – Leibkonnad, mis peavad kolmel järjestikusel aastal vähemalt kahel maksma rahuldava kütterežiimi säilitamiseks rohkem kui 10% oma sissetulekust.

    Inglismaa:

    • LILEE (Low Income Low Energy Efficiency) indikaator – leibkond elab pinnal, mille energiamärgis on D või madalam ja kui nad kulutavad energiale sellisel määral, et langevad alla riikliku vaesuspiiri.

    Hollandi uuring Energy Poverty and The Energy Transition, TNO on mitmeid indikaatoreid visualiseerinud järgneval pildil:

    image 23

    Austria regulaatori aruanne (E-Control):
    A household is considered energy poor if its income is below the at-risk-of poverty threshold and, at the same time, it has to cover above-average energy costs.“
    Households are considered at risk of energy poverty due to a large burden through energy costs if their income is below the at-risk-of-poverty threshold and they simultaneously have to spend an above-average percentage of their household income on energy.

    Välja pakutud indikaatorid:

    • Energia taskukohasus ehk konkreetse leibkonna võimekus energia eest tasuda sh võttes arvesse leibkonna finantsilist seisu;
    • Eluruumide energiatõhusus sh hoonete ja kasutatavate seadmete energiatõhusus;
    • Energia mitteteadlik tarbimine ehk säästuvõimaluste kasutamata jätmine.

    Hispaania energiaostuvõimetuse strateegia on seadnud neli mõõdetavat indikaatorit:

    • Majapidamised mille energiakulud on rohkem kui kaks korda kõrgemad kui riiklikust mediaanist;
    • Majapidamised mille energiakulud on rohkem kui kaks korda madalamad riiklikust mediaanist;
    • Võimetus hoida kodu piisaval temperatuuril;
    • Kommunaalkulude võlgnevus.

    Trinomicsi aruanne on välja pakkunud järgmised indikaatoreid:

    • Energiakulud rohkem kui kaks korda suuremad riiklikust mediaanist;
    • Energiakulud rohkem kui kaks korda madalamad riiklikust mediaanist;
    • LIHC (Low Income High Costs) tegur ehk energiakulud ületavad riikliku mediaani ja sissetulekud jäävad alla vaesuspiiri;
    • Võimetus hoida kodu piisavalt soojana.

    Eesti statistika

    Eurostati andmete põhjal ei suuda Eestis 2,5% elanikkonnast hoida oma kodu piisavalt soojana, samas kui Euroopa Liidu keskmine tase on 6,9%. Kommunaalarvete võlglaste osakaal on Eestis 7,2%, Euroopa Liidus keskmiselt aga 6,2%.

    Missing estat chart.
    Joonis 3. Võimetus hoida kodu piisavalt soojana, % (Eurostat)
    Missing estat chart.
    Joonis 4. Probleemid kommunaalarvete tasumisel, % (Eurostat)
    Joonis 5. Säästva arengu näitajad 1.1, 1.2, 7.3

    Kui elanikele on tagatud võimekus hoida kodu soojana ja mõistlikud energiakulud (kodumajapidamises nt elekter, gaas, puitkütused), mõjutavad energiaostuvõimetust eelkõige inimeste sissetulekud ja muude väljaminekute osakaal sissetulekutest. Sellistel juhtudel on oluline energiaostuvõimetust vähendada läbi sotsiaalpoliitiliste meetmete, mille tulemusena väheneb elanikkonna vaesus (absoluutne  ja suhteline  vaesus). Enim kannatavad vaesuse all vanurid, töötud või muul põhjusel vähem kindlustatud isikud, kellele energiatõhususe meetmete suunamine ei pruugi tuua kaasa energiaostuvõimetuse vähenemist. Näiteks rekonstrueerimise puhul vähendame küll elanike kulutusi energiale, kuid asendame need teist liiki kuludega nagu pangalaenu maksed. Taoliste olukordade leevendamiseks sobivad kõige paremini sihitud toetused.

    Eestis energiaostuvõimetust leevendavad meetmed

    Erakorralised meetmed kõrgete energiahindade ja COVID kriisi valguses 2021-2022 talvel:

    • Energiakandjate aktsiisi langetused COVID kriisi mõjude leevendamiseks;
    • Võrguteenuse tasu kompenseerimine 50% ulatuses 2021 oktoobrist kuni 2022 märtsini13;
    • Energiahinna kompenseerimine leibkondadele, kelle sissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri14.

    2022-2023 kütteperioodiks kokku lepitud meetmed:

    Sotsiaalsed meetmed1516:

    • Toimetulekutoetus - Sihtrühmaks on üksi elav inimene või perekond, kelle kuusissetulek on pärast eluasemekulude tasumist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuses arvesse võetavad energiaostuvõimetusega seotud tegurid on korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulukorterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksesoojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuskütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuselektrienergia tarbimisega seotud kulu ja majapidamisgaasi maksumus.
    • Täiendavad kohalike omavalitsuste poolt jagatavad sotsiaaltoetused.

    NB! Energiaostuvõimetust leevendavad mitteotseselt ka muud toetused ja sotsiaalmeetmed sh võlanõustamine, abivajajale eluruumi tagamine, pensionid, ravikindlustus jne. Kui inimese energiakulud on mõistlikul tasemel, võivad toimetuleku probleemi taga olla muud kulud või sotsiaalsed tegurid.

    Regulatiivsed meetmed:

    • Kaugkütteseadus reguleerib müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamist17 ;
    • Kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada üksnes pärast seda, kui tarbija teavitamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud18.
    • Elektrituru seaduse §90 reguleerib tarbija võrgust lahti ühendamist. Näiteks saab tarbija võrgust lahti ühendamisel pikendust, kui ta on võrguettevõtjat teavitanud ja esitanud tõendi näiteks raskest haigusest või töötuks jäämisest tingitud ajutise maksejõuetusest. Täiendavalt saab ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, saab võrguühenduse katkestada 90 päeva pärast tarbijale esmase teate esitamist.19
    • Maagaasiseaduses on samuti paigas meetmed olukorraks, kui tarbija langeb energiaostuvõimetusse. Kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 90 päeva.
    • Vedelkütusevaru seaduse alusel moodustatakse varud bensiinist, reaktiivkütusest ja diislikütusest. Varu moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks.20

    Regulatiivseid meetmeid üldiselt vaesuse leevendamiseks paljudes valdkondades on veel (nt ühistranspordi hinnastamine ühistranspordiseaduses), ülal sai loetletud kitsamalt energeetika valdkonna meetmed.

    Toetusmeetmed:

    • Meetmed elukoha renoveerimiseks või soetamiseks - Kredexi hallatavad meetmed nt. eluasemelaenu käendus, väikeelamute rekonstrueerimistoetus, kodutoetus lasterikastele peredele, renoveerimislaenud ja - toetused.
    • Meetmed kütteseadmete ja kaugkütte energiatõhususe suurendamiseks - näiteks KIK on varasemalt toetanud mitmeid keskkonnaalaseid programme sh kaugküttevõrkude rekonstrueerimist ja korteriühistute kütteseadmete asendamist.
    • Meetmed keskvalitsuse ja KOVide energiatõhususe suurendamiseks sh hoonete renoveerimiseks - toetused avalike hoonete sh koolide, lasteaedade renoveerimiseks, aga ka sotsiaalhoonete renoveerimise toetused. Varasemalt on toetusi jaganud KIK ja RTK.
    • Kaudselt aitavad energiaostuvõimetust või ja laiemalt suhtelist vaesust leevendada ka erinevad toetused, laenud, käendused ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks või innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine, läbi mille suureneb riigis tööhõive ja väheneb toodete ühikhinna sõltuvus energiahinnast. Nt KIKi jagatud toetus ettevõtete ressursitõhususse või Kredexi käendused, aga ka EASiPRIA ja RTK programmid.
    • Inimeste sissetulekuid mõjutab ka transpordi valdkond ja kulud transpordile. Transpordikulusid energiaostuvõimetuse määramisel arvesse ei võeta, kuid kõrged transpordikulud, mis tulenevad kõrgetest kütuse hindadest ja ühistranspordi võrgustiku puudumisest, mõjutavad inimeste üldiseid sissetulekuid. Sellise olukorra kirjeldamiseks on inglise keeles kasutatud sellist sõna nagu mobility poverty või transport poverty, mis tõlkes võiks olla liikuvusvõimetus või liikuvusvaesus. Ka transpordi valdkonna energiatõhusamaks muutmiseks on toetusi jaganud KIK ja RTK.