Artikkel Kaugküttesoojuse hind täiendab artikleid Kaugküte ning Soojuse hind. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.
Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud: Kaugkütteseadusega, Konkurentsiseadusega, Hädaolukorra seadusega.
Kaugküttesoojuse hinna kujunemine
Soojuse müügihind kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.
muutuvkulu sõltub otseselt soojuse tarbimismahtudest ning koosneb1:
- kasutatavate kütuste;
- elektri;
- kemikaalide ning
- toorvee maksumusest.
Püsikuludeks on seevastu:
- riiklikud maksud;
- töötajate palgad;
- tegevuskulud;
- seadmete amortisatsioonist tekkivad kulud;
- investeeringukulud.
Kaugküttesoojuse hinna regulatsioon
Alates 01.11.2010 peavad müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga kooskõlastama kõik soojusettevõtjad, kes:
- müüvad soojust tarbijale;
- müüvad soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele;
- toodavad soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis 2.
Kui kaugkütteettevõte kasutab oma tegevuses hinda, mis oli kehtestatud enne ülaltoodud kuupäeva, siis esimene kooskõlastamine Konkurentsiametiga toimub siis, kui hinda soovitakse muuta.
Hinna kooskõlastamise põhimõtted tulenevad „Kaugkütteseadusest“, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud:
- vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;
- investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
- keskkonnanõuete täitmine;
- kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
- põhjendatud tulukus.
Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika on kujundatud nii, et lisaks ettevõtte majandusjõulisuse tagamisele luuakse ettevõttele ka piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks. Samuti peab olema tagatud tarbijate kaitse3.
Tuleb ka arvestada, et suurt turujõudu omavad ettevõtted ei tohi ka hinnaregulatsiooni puudusel suvalisi hindu kehtestada, vaid peavad jälgima, et hinnad oleksid õiglased.4,5
Soojuse piirhinna kujunemine
Soojuse piirhind on maksimaalne lubatud hind, millega soojusettevõtja võib tarbijate kaugküttesoojust müüa. Soojusettevõtjad võivad soojust müüa piirhinnast madalam hinnaga. Soojuse piirhinna kujunemisest mitmesuguste müügimahtudega kaugküttepiirkondades annavad ülevaate tabel 1 ja joonis 1. Nimetatud joonisel ja tabelis kajastatud hinnad ei sisalda käibemaksu.
Joonis 2 kirjeldab olukorda, kus kütuse (eriti maagaasi ja põlevkiviõli) hindade märkimisväärsest tõusust tulenevalt on soojuse piirhindade taotlemisel aktiviseerunud eriti väiksemad soojusettevõtted, kelle kulude struktuuris üksnes kulud kütustele moodustavad 70% ja enam. Seetõttu ei ole väiksemates võrgupiirkondades mõnel juhul isegi mõistlike investeeringute teostamise tulemusena tulevikus tagatud kaugkütte jätkusuutlikkus. Sellistes võrgupiirkondades on otstarbekam hinnaregulatsioon (kaugküttepiirkond) lõpetada ning anda tarbijale võimalus valida alternatiivsete ja odavamate kütmisviiside vahel8.
Samas oleks maagaasi kasutavas suuremas kaugküttepiirkonnas (Suur-KP I) renoveerimistöid läbi viia ka riiklikku kaasabi kasutamata9.
|
Kaugküttesoojuse hind
Nagu eelnevalt kirjeldatud, koosneb tarbija jaoks ostetava kaugküttesoojuse hind mitmetest komponentidest, kusjuures enamiku kuludest moodustavad kulud kütusele. Seega on loogiline järeldada, et kaugküttevõrkudes, kus kasutatakse kütusena kallimaid kütuseid (fossiilsed kütused), on soojuse hind lõpptarbija jaoks suurem.
Lisainfoks tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas.
Väiksemaid võrgupiirkondi (müügimahuga < 10 GWh/a), kus kaugküttesoojuse hind ületab 75 €/MWh oli seisuga 01.06.2013 47 ( joonis 3). Samal ajal on selliseid suuremaid võrgupiirkondi (müügimahuga > 10 GWh/a ) ainult 4 ( joonis 4).
Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindasid aastate lõikes on võimalik näha jooniselt 5, kus on kujutatud üht võimalust Konkurentsiametiga kooskõlastatud piirhindade kajastamiseks. Sellise andmete esitlusviisi kitsaskohaks on asjaolu, et keskmistamisel kajastuvad kõigi kaugküttepiirkondade hinnad, kuid mitte nendes müüdud soojusenergia kogused. Probleemi lahendaks kaalutud keskmise hinna arvutamine.
MKM-i arvutuste kohaselt oli 2013. aasta aprilikuus kaugküttepiirkondade kaalutud keskmine hind 68,5 €/MWh (koos KM-ga)7.
Joonis 5. Konkurentsiametiga kooskõlastatud keskmised ja maksimaalsed soojusenergia piirhinnad lõpptarbijatele'' |
Kaugküttesoojuse hind tulevikus
Hinnaprognoos
Kaugküttesoojuse hinda on võimalik prognoosida mitmetel alustel. Joonis 7 kirjeldab mõnda võimalikest prognoosidest.
Prognoos THI-alusel on leitud, kasutades kaugküttesoojuse keskmist hinda (68,5 €/MWh)12 ning eeldust, et soojusenergia maksumus (ilma KM-ta) muutub seoses tarbijahinnaindeksi (THI) muutumisega8.
Ülejäänud hinnaprognoosid on koostatud uuringu "Kaugkütte energiasääst" tulemusi ning algeeldusi kasutades. Täpsemalt on algeeldusi kirjeldatud artiklis Energia hinna prognoosi alused.
Joonisel 6 kajastatud hinnad on indikatiivsed. Täpsemad arvutused tuleb koostada iga konkreetse kaugküttepiirkonna kohta eraldi. Sellegipoolest võib järeldada, et kõige soodsam on puiduküttele üleminek väiksemates piirkondades. Suuremates piirkondades on lisaks puidukateldele mõistlik tipukoormust katta õli- või gaasikatlaga. Baaskoormuse katmisel tuleks kasutada biokütuseid.
Hinnakujundus
Seotud artikkel: Hoonete energiatõhusus
Kõigi soojusenergia tootjate puhul, olenemata nende müügimahtudest või kaetavast koormuskõvera osast, tekib probleem õiglase ja kõiki kaasnevaid kulusid arvestava soojusenergia tegeliku hinna määratlemisel. Tulevikus võib soojusenergia müügihind koosneda:
- muutuvkomponendist või
- püsi- ja muutuvkomponendist9.
Eelnimetatuid võib kirjeldada ka kui võimsuse ja energia komponente. Võimsuse eest makstav tasu (nn. abonenttasu) kataks tootjate püsikulud ja kaugküttevõrgu rajamise ja arendamise kulud, samas kui energia eest makstav tasu kataks toodetud energia muutuvkulud.
Nagu ülalpool mainitud, teeb kaugkütteettevõtja peamiselt kahte liiki kulutusi:
- kulutused kütusele (kütustele);
- kulutused kaugküttesüsteemi tõrgeteta töö tagamiseks (seadmete hooldamine, uute seadmete soetamine jms).
Neist esimene, kütuse maksumus, sõltub peamiselt sellest kui palju soojust tarbijate poolt kasutatakse. Teine osa kulutusi, mis tehakse süsteemi korrashoiuks (eelkõige investeeringud), sõltub aga peamiselt soojuse kogusest, mida tarbijad vajavad ainult aasta kõige külmemal päeval. See soojuse kogus arvutatakse hoone või selle soojussõlme projekteerimisel ning selle alusel määratakse hoone liitumisvõimsus liitumislepingus. Seega on osa kaugküttesüsteemis tehtavatest kulutustest sõltuv ainult sellest kui palju soojust soovivad tarbijad kasutada kõige külmemal päeval.
Näiteks elamu soojapidavuse parandamine vähendab küll soojuse tarbimist aga kui sellega seoses elamu valdaja ei taotle liitumislepingus oleva liitumisvõimsuse vähendamist säilib ettevõtjal kohustus pidada ülal kaugküttesüsteemi selle endises mahus. Juhul, kui soojusettevõtja on maksimaalkoormuse vähenemisest informeeritud, saab ettevõtja oma edaspidiseid investeeringuid vastavalt planeerida ning korrigeerida.
Täiendavat lugemist
Viited
- Fortum Tartu. Hinna kujunemine. (20.10.2013).↩︎
- Kaugkütteseadus. (22.07.2013).↩︎
- Konkurentsiamet. Hinnaregulatsioon. (22.07.2013).↩︎
- Konkurentsiseadus. (12.11.2013).↩︎
- Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
- Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (13.10.2014).↩︎
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.↩︎
- Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).↩︎
- Kaugkütteseaduse muutmise seadus. Eelnõu. (11.04.2014).↩︎
- Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
- Uiga, J. Kikas, M. Otepää valla soojamajanduse arengukava. Tartu-Otepää 2013.↩︎
- Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
- Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
- Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎