2023 märtsis jõustusid taastuvenergeetika arendamist ja elektrituru korraldust lihtsustavad oluliselt seadusemuudatused (elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu, 696 SE)
Seaduse muudatuste eesmärgiks oli kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamiseks soodsamad tingimused ning tuua elektriturule mitmeid olulisi uuendusi kodu- ja äritarbijale.
Peamised muudatused puudutavad tarbijate elektrilepinguid, taastuvelektri tootjate võrguga liitumise tingimusi, taastuvenergia loamenetluste kiirendamist ja rajamise võimaluste laiendamist.
Kodutarbijatega seonduvad muudatused:
- Kodutarbijatele üks olulisemaid muudatusi on, et seaduse jõustudes saab edaspidi elektrimüüjat vahetada 14-päevase etteteatamisega. See tähendab, et enam ei pea tarbija paketivahetuse soovist teada andma hiljemalt kuu keskel ning jääma ootama kuu vahetumist, vaid üleminek toimub mitte rohkem kui kahe nädala jooksul alates tarbija sooviavaldusest.
- Oluliseks muudatuseks on ka tulumaksuvabastus, mis kehtib väiketootjatele, kes toodavad elektrit kuni 15-kilovatise võimsusega seadmega. Maksuvabastust kohaldatakse ka korteriühistutele, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta. Seega näiteks kui eramajale on paigaldatud tootmisseadme (nt. päikesepark) mille võimsus on kuni 15 kilovatti ei pea toodetud elektrienergia müügist teenitud tulult maksma tulumaksu.
- Täiendavalt leevendatakse nõudeid raamatupidamisaruandluse ja auditeerimise nõudetele, mis kehtivad väiketootjatele. Kaotati audiitorkontrolli nõue alla 1 MW netovõimsusega tootmisseadmetele, mis hoiab väiketootjatele kokku kulusid kuid veelgi olulisemana vähendab bürokraatiat.
- Tuulikutasuga seonduvad muudatused. Olulisemaks muudatuseks, mis lisaks normitehnilistele parandustele sisse viidi oli see, et nüüd on võimalik KOVidel ja mõjupiirkonnas elavatel inimestel saada tulu juba tuulepargi ehitusperioodil, kus tegelikult ehitustegevusest tingitult on mõjud kõige suuremad. Varasemalt oli seaduses kehtestatud, et tasu hakatakse maksma alates ajast kui tuuleelektrijaam annab elektrienergiat võrku. Samuti kehtestati põhimõte seadusega, et mis saab juhul kui volikogu pole jõudnud tuulikutasu kehtestada, kuid tuulepark on juba püsti. Kas muudatuse järgselt saab mõjupiirkonnas elav inimene ja KOV tuulikutasu? Vastus – jah saab.
Muudatused, mis hõlmavad riiklike eesmärkide saavutamist, täiendavate oksjonite tegemist, analüüsi ja korraldamist, et taastuvenergia tootmisseadmeid elektrivõrku saada, mis hoiab meie hinnapiirkonnas hindu all. Lisaks seati võrguettevõtjale täiendavad võimalused ning kohustused, mis muudavad turu läbipaistvamaks:
- 100% taastuvelektri eesmärk on kehtestatud seaduse tasemel elektrituruseaduses. Tegemist on bilansilise eesmärgiga, mis tähendab, et 2030. aastal peab Eesti aastane taastuvelektri toodang olema võrdne Eesti aastase elektritarbimisega. See aga ei tähenda, et seataks piiranguid teistele tootmisseadmetele.
- Majandus-ja taristuminister analüüsib olukorda turul ning esitab juunis Vabariigi Valitsusele enda nägemuse selle kohta, kas ja mis mahus on vajalik jätkata või korraldada lisaks ka tehnoloogia spetsiifilisi taastuvelektri oksjoneid, et saavutada 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid. Analüüsi fookuses on nii meretuuleenergia kui salvestus.
- Lisaks analüüsile teeb valdkonna eest vastutav minister sügiseks 2023. aastal Vabariigi Valitsusele ettepaneku oksjoni(te) korraldamiseks juhul kui analüüsist selgub, et see on vajalik riiklike eesmärkide saavutamiseks. Analüüs ja otsus on olulised kuna annab selguse projektide arendajatele, kas lisaks juba kavandatud oksjonitele (2024 – 500GWh, 2025 – 500GWh) on kavas välja kuulutada täiendavaid oksjoneid või on ministeeriumi hinnangul taastuvenergia 2030 aasta eesmärk võimalik saavutada ka ilma taastuvenergia täiendavate toetusteta panustades taastuvenergia arengusse läbi teiste tegevuste (menetluste lihtsustamine, elektrituru disaini parandamine jne.)
- Taastuvelektri vähempakkumise oksjoni läbiviimisel seati ühetaolise tagatise nõue kõikidele oksjonil osalejatele. Senini oli kuni 1MW tootmisseadmed tagatise nõudest priid. Muudatus toodi sisse kuna juba toimunud vähempakkumisel täheldati „kobarjaamatamist“ ning see kahjustas ausat konkurentsi.
- Seaduse muudatuse järgselt on võimalik läbi viia meretuuleparkide (sh ka muude majandusharude) hoonestusloa enam- või valikpakkumised - sellega astub riik olulise sammu lähemale täiendavate meretuuleparkide arendustele rohelise tule andmisele. Mereparkide hoonestusloa algatamise oksjonite läbiviimise protsess käivitatakse veel märtsikuus ning täiendavad hoonestusloa menetlused uutele meretuuleparkide projektidele algatatakse käesoleva aasta sügis-talvel.
- Lisati meretuuleparkide hoonestusloa taotlustele minimaalse ala suuruse nõue, milleks on 75 km2. Muudatus viidi sisse eesmärgiga, et vältida ebamõistlikult väikeste alade taotlemine, millel pole majanduslikku perspektiivi. Samuti kehtestati tuuleenergeetika merealadele enampakkumise alghind, milleks on tuuleelektrijaama puhul 15 000€/km2, mis tähendab, et kui ühele alale on mitu huvilist alustatakse konkursi võttes arvesse seaduses sätestatud alghind.
- Tootmisseadmete elektrivõrguga liitumistaotlused ja kehtivad liitumislepingu pakkumised ning liitumislepingud avalikustatakse ja on edaspidi leitavad võrguettevõtjate veebilehtedel. Antud muudatus muudab turgu läbipaistvamaks kuna kõik liitumistaotluse tegijad koos muude täpsustavate andmetega on edaspidi avalikud.
- Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (kaoelektri) hankida pikaajalise elektrienergia tarnelepingu (PPA) alusel kuni 50 protsendi ulatuses prognoositavast kaoelektri kogusest. Pikaajalise tarnelepinguga ostetav elektrienergia peab pärinema taastuvatest energiaallikatest. Juhul kui võrguettevõtja soovib sõlmida pikaajalisi lepingut enam kui 50 protsendi kaoelektri koguse ulatuses tuleb läbi viia täiendav analüüs ja kooskõlastada see eelnevalt Konkurentsiametiga.
Muudatused, mis kiirendavad taastuvelektri turule toomist ning loovad täiendavaid võimalusi tootmisseadmete rajamiseks. Peamisteks muudatusteks on vahekasutuse võimaldamine maardlatele, KOV ja REP tingimuste muutmine eesmärgiga kiirendada planeerimisprotsessi ning muudatused seonduvalt mõjude hindamisega:
- Taastuvenergeetika tootmisseadmete vahekasutuse võimaldamine maardlatele tähtajaga kuni 35 aastaks. Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud, mis piiras oluliselt võimalusi taastuvenergia alade valikul. Seadusemuudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel taastuvenergia tootmist maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta. Teema toetamiseks ja vahekasutuse võimalusega maardlate väljaselgitamiseks on Eesti Geoloogiateenistus viinud tänaseks läbi kaks uuringut, mille tulemused on leitavad MKM-i kodulehel.
- Planeeringute kiirendamiseks muudeti kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja riikliku eriplaneeringu tingimusi. Planeerimisseaduse muudatused annavad tuuleparkide arendustele võimaluse loobuda planeeringu teisest etapist, s.t detailse lahenduse koostamisest . Küll aga nõuab leevenduse kasutamine detailsemat lähenemist planeeringuesimese etapis, et sellele järgnevalt oleks võimalik kohe väljastada tuulepargi projekteerimistingimused. Leevendust kasutades on edaspidi võimalik tuulepargi planeerimisprotsess, mis varasemalt võis võtta 3-5 aastat, läbi viia ca 1,5 aastaga.
- Olulise planeerimisseaduse täiendusega luuakse meretuuleparkide riigi eriplaneeringu puhul võimalus viia üldreeglina hoonestuslubade juures korraldatav konkurss läbi juba enne riigi eriplaneeringu algatamist, mis tähendab, et arendajal on juba protsessi algetapis võimalik saada vajalik kindlus, et riigi eriplaneeringu kehtestamisel on konkreetsel arendajal õigus nimetatud planeeringu elluviimiseks.
- Planeerimise etapis on oluline roll ka mõjude hindamisel, ekspertide kaasamisel jms. Muudatusi tehti ka selles valdkonnas. Nimelt luuakse standardiseeritud KMH programm, leevendati nõudeid KMH juhtekspertidele. Üheks oluliseks muudatuseks oli ka see, et tuuliku tiivikulabad võivad ulatuda ehituskeeluvööndisse.
Liitumistingimuste olulised muudatused ja biomassiga seonduvad seaduse muudatused:
- Nii-öelda elektrivõrgu fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks lisatakse elektrituruseadusesse säte, et üle 15-kilovatise võimsusega taastuvelektri tootmisseadme võrguga liitumiseks peab liituja edaspidi maksma võrguettevõtjale tagatist 38 000 eurot megavoltampri kohta. See tagastatakse liitujale, kui päikesepaneelid paigaldatakse aasta jooksul pärast liitumispunkti valmimist, meretuulepark kolme aasta jooksul ja ülejäänud tehnoloogiad kahe aasta jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Tagatise nõuet ei rakendata juhul, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui tootmisseade rajatakse korterelamule. Lisaks ei saa edaspidi muuta liitumistaotluse esitamise järel tootmistehnoloogiat ehk kui esialgu plaanitud tuulepargi asemele tahetakse rajada hoopis päikesepark, siis tuleb esitada uus liitumistaotlus või rajada kõigepealt tuulepark ning seejärel lisada päikesepark.
- Kui tootja pole tootmisvõimsust kasutanud (teatud aja jooksul, st. vaata eelmist punkti), siis tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest võrguühenduse võimsusest sõltuvat mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30% ulatuses esimesel aastal ning 60% ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50% ulatuses. Võrguettevõtjal on õigus tasu rakendamist edasi lükata, kui tootmist ei ole alustatud tootjast sõltumatutel põhjustel.
- Seaduses täpsustati ka energeetikas kasutatava biomassi taastuvenergiaks arvamise tingimusi. Edaspidi loetakse taastuvaks vaid säästlikkuse kriteeriumitele ja põhimõtetele vastavast biomassist toodetud energiat.
Menetluskäik ja lõplik eelnõu on leitavad Riigikogu veebilehel.