Käesolev artikkel käsitleb Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) elektrivõrkude stsenaariume. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda aruandes Aruanne energiamajanduse arengukava elektrimajanduse(elektrivõrgu) tegevuskava koostamisest. Elektrivõrkude ENMAK stsenaariumitega seonduvate elektritootmise ENMAK stsenaariumitega on võimalik tutvuda artiklis Elektritootmise- ja võrkude ENMAK stsenaariumid.
Üldeeldused
Lähteolukord
2012. aastal oli Eestis elektri tarbimine 7,23 TWh, netoeksport 2,24 TWh ning kadu elektri üle kandmisel ja jaotamisel oli 12,16% ehk 0,879 TWh.
Kolme suurima jaotusvõrguettevõtte SAIDI näitajad on järgmised: Elektrilevi OÜ, 188; Imatra Elekter AS, 26,1 ja VKG Elektrivõrgud OÜ 6,66.
Stsenaariumid
Elektrivõrkude stsenaariumite raames on analüüsitud vajalikke investeeringuid nii põhi- kui jaotusvõrkudesse. Investeeringute maht põhivõrku tuleneb peamiselt vajadusest rajada uusi ülekandeliine tänu elektritootmisvõimsustele, lähtuvalt elektritootmise stsenaariumitest.
Jaotusvõrkudesse investeerimist on uuritud jaotusvõrgu talitluskindluse näitajate baasil ning jaotatud kolmeks stsenaariumiks: Mittesekkuv, Reaalne ja Panustav
Investeeringud jaotusvõrku
Elektrivõrkude stsenaariumite lõikes tehakse erineva kaaluga investeeringuid jaotusvõrkudesse. Suuremate investeeringute eesmärk on suurendada kaabelvõrgu osakaalu jaotusvõrkudest ning seeläbi suurendada jaotusvõrkude ilmastiku- ja varustuskindlust. Investeeringute mahtu jaotusvõrkudesse ja vastavalt tulenevat kaabelvõrgu osakaalu võib jälgida tabelis 1
|
Meetmed ja tegevused
Alljärgnevalt on kirjeldatud Elektrivõrkude stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.
- 1.2. Elektrienergia tõhus ülekanne sh
-
- 1.2.1 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine (standardite EVS-IEC 60038, EVS-EN 50160, IBC 61000 nõuete täitmine)
- 1.2.2 Õhuliinide asendamine ilmastikukindlate lahendustega jaotusvõrgus
- 1.2.3 Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide rajamine
- 1.2.4 Uute elektrijaamade liitumiste rajamine (110 kV, 330 kV)
- 1.2.5 Uute tehniliste lahenduste (aruka võrgu lahendused; iseseisva sagedusega võrguna töötamine st. töötamine lahtiühendatuna võrgust või töötamine lühiajaliselt võrgust väljalülitamise korral) ja muude meetmete kasutuselevõtt (arveldamine tunnibilansi alusel, ülekandetariifi muutus püsi- ja muutuvkulusid arvestavaks)
Stsenaariumite tulemused
Muutused katkestuskahju vähenemisest ja varustuskindluses
Jaotusvõrgu kaabelvõrgu arendamiseks tehtud investeeringute tõttu ei suurene mitte ainult varustuskindlus, vaid ka väheneb kahju, mis tekib tarbijatele katkestuste ajal. Nimetatud muutuste suurusi stsenaariumite lõikes võib jälgida tabelis 2 .
|
Muutused energiatõhususes
Elektrivõrkude stsenaariumite vaheline energiatõhususe muutus tuleneb kadude erinevusest stsenaariumite lõikes. Kadusid ja vastavat energiatõhususe muutust võib jälgida tabelis tabelis 3
|
Maksumuse hinnang
Elektrivõrkude stsenaariumite maksumus tuleneb peamiselt investeeringu- ja hoolduskuludest elektrivõrku. Maksumused on toodud tabelis 4 .
|
Välismõjud
Välismõjusid hinnatakse elektrivõrgu stsenaariumites peamiselt vähenenud katkestuste ajaga seonduva kahjude vähenemisega. Väliskuluks on hinnanguliselt 147 tuhat eurot minuti kohta avariilise katkestuse kohta ning 86 tuhat eurot minuti kohta plaanilise katkestuse kohta. Vastavalt stsenaariumite tulemusele (SAIDI näitajale) tuleneb stsenaariumipõhine kulu.
Hinnang majandusmõjule
Hinnangut elektrivõrkude stsenaariumite majandusmõjule kirjeldab tabel 5 . Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt1,2:
- 1. Väliskaubandus: investeeringud toovad kaasa impordi kasvu, võrgukadude vähenemine elektri müügi ehk ekspordi kasvu => netomõju väliskaubandusele siiski negatiivne.
- 2. Investeeringute mõju ehitussektori (võrkude ehitus) kaudu.
- 3. Ostujõu muutus: võrgukadude vähenemine mõjutab positiivselt (sh ettevõtete kasumit), kuid investeeringute maksumus kandub võrgutasudesse ja ostujõu muutus on kokkuvõttes negatiivne.
- 4. Mõju valitsussektori tuludele: toetusi ei maksta, investeeringud mõjutavad positiivselt, ostujõu muutus aga negatiivselt riigi maksutulusid.
- 5. Tööhõive kasv on seotud tehtavate võrguinvesteeringutega.
- 6. Positiivne mõju keskkonnale avaldub elektritootmise kaudu ja otse võrgu stsenaariumitele ei ole allokeeritud.
|
Stsenaariumite ettekanded
Kuupäev |
Ettekande nimi ja esitaja |
Ettekande esitamise koht |
---|---|---|
03.2014 |
||
03.2014 |
Täiendavat lugemist
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
---|---|---|
2013 |
Uuring |
Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid. |
2013 |
Uuring |
|
2014 |
Raport |
|
Viited
- Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
- Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
- ENMAK 2030. Elektrivõrgu stsenaariumite aruanne, 04.09.2014.↩︎
- ENMAK 2030. Elektrivõrkude stsenaariumite tulemused, 04.09.2014.↩︎