Lokaalküte

Mõistega Lokaalküte kirjeldatakse ühe hoone terviklikku varustamist soojusega läbi hoone tarbijapaigaldise.

Lokaalküte Eestis

Lokaalkütet kasutatakse Eestis:

Lokaalkütte osakaalu Eestis saab hinnata, kasutades Statistikaameti andmeid soojuse ning kütuste kasutamise kohta Eestis ( joonis 1). Tuleb mainida, et kuigi lokaalkütte osakaalu on hinnatud kasutatud kütusekoguste alusel, võib osa kütusekasutusest tekkida hoonete grupiviisilisest kütmisest.

Joonis 1. Soojuse kasutamine Eestis7,8,9

Soojusega varustamine lokaalküttes

Lokaalküttes kasutatavaid küttesüsteeme saab liigitada:

  • soojusallika asukoha järgi;
  • kasutusviisi järgi;
  • soojuskandja liikumisviisi järgi;
  • soojuse ülekandmisviisi järgi küttekehalt ruumi;
  • kasutatava energiakandja (kütus, muundatud energia) järgi;
  • küttekehade tüübi järgi.1

Lokaalkütte' puhul kasutatakse hoone soojusega varustamiseks järgmisi hoonekeskseid küttesüsteeme või nende kombinatsioone:

Sealjuures on ahjud, pliid, kaminad ning õhk-õhk tüüpi soojuspumbad sageli kasutuses pigem kohtkütte lahendustes.

Lokaalkütte hind

Kaugkütet mitte kasutavad kodumajapidamised oma soojusenergia hinnas tegevus- (hooldus, amortisatsioon, tööaeg jms) ning seadmete soetuskulusid tavaliselt ei arvesta. Seetõttu võib arvutuslikult sageli jääda mulje, et lokaalküte on kaugküttest märkimisväärselt odavam. Kuigi lokaalkütte kasutamisel on võimalik teatud hinnakomponentidest loobuda (töötasu, tegevustulu), ei tähenda see alati, et lokaalsete soojusvarustussüsteemide kasutamine otstarbekam on. Ülevaate soojusenergia hinna kujunemisest lokaalkütte kasutamise korral annab ettekanne Kaugküte vs lokaalküte4.

Individuaalküttes kasutatakse nii taastuv- kui ka fossiilkütuseid. Ülevaate soojuseenergia maksumusest mitmesuguste kütuste kasutamise korral annab joonis 2.

Tuleb mainida, et joonise 2 koostamisel on kasutatud kütuste alumisi kütteväärtuseid ning katelseadmete arvutuslikke kasutegureid. Joonisel kajastatud hind ei sisalda muuhulgas katelseadme amortisatsioonikulusid ning alginvesteeringu maksumust.

Joonis 2. Kütustest saadava soojusenergia arvutuslikud maksumused 2007...2014 (arvestamata tehnoloogiatesse tehtavat investeeringut ning amortisatsiooni)10,11,12,13

Lokaalküte ja kodumajapidamised

Soojusega varustamine

Eestis kasutatati 2010. aastal lokaalkütet 40...50% Eesti eluruumide soojusega varustamisel 5,6. Sealjuures olid põhilisteks kasutatavateks kütusteks küttepuud, puidubrikett, pelletid ja puidujäätmed ( joonis 3).

Joonis 3. Lokaalküttes kasutatud kütused 2012. aastal

Sooja veega varustamine

Kui linnades kasutatakse sooja vee saamiseks põhiliselt kaugkütet (62,3 %-l eluruumidest), siis maapiirkondades kasutatakse vee soojendamisel valdavalt soojaveeboilereid (59,4 %) või puudub sooja veega varustamise võimalus täielikult ( joonis 4).

Joonis 4. Vee soojendamine eluruumides 2010. aastal

Lokaalküte ja tööstussektor

Tööstussektoris kasutati 2011. aastal 18,5 % Eestis kasutatud soojusest. Sealjuures moodustas tööstussektori tarbimine 38 % kütuste (lokaalkütte) kasutamisest ( joonis 5).

Joonis 5. Kütuste kasutamine soojusega varustamisel tööstussektoris

Lokaalküte ja teenindussektor

Teenindussektoris kasutatakse üldjuhul kaugkütet (2011. aastal ~90 % kogu soojustarbimisest). Ülevaate teenindussektoris kasutatud kütustest annab ( joonis 6).

Joonis 6. Kütuste kasutamine soojusega varustamisel teenindussektoris

Lokaalküte tulevikus

Lokaalkütte kasutamise prognoos

Lokaalkütte kasutamine sõltub mitmetest teguritest (köetava hooone energiatõhusus, soojusgeneraatori kasutegur, välisõhu temperatuur jne). Lokaalkütte kasutamise prognoose on näha jooniselt 7, mis kirjeldab uuringu Kaugkütte energiasääst ning Soojusmajanduse stsenaariumite tulemusi. Tegemist on mõnega võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste meetmete mõju soojuse tarbimisele käsitletud Soojusmajanduse stsenaariumites.

Joonis 7. Lokaalkütte kasutamise prognoos mitmesuguste stsenaariumite korral14,15

Lokaalkütte hinna prognoos

Jooniselt 8 on nähtav uuringu "Kaugkütte energiasääst" alusel koostatud soojuse hinna prognoosi graafikuid mitmesuguste lokaalküttetehnoloogiate kasutamisel. Sealjuures on hinnaprognoosid koostatud samadel alustel kui artiklis Kaugküttesoojuse hind.

Joonis 8. Lokaalkütte soojuse hinna prognoos mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel15,16

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs

2012

Uuring

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas

2013

Uuring

Leibkondade energiatarbimise uuring

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa I - Taastuvenergialahendused

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa II - Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad

2013

Uuring

Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele. Osa III - Näidishoone

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused

2013

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte

2006

Ettekanne

Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid

2012

Uuring

Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs

2009

Uuring

Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades

2011

Uuring

Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2012

Uuring

Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele

2013

Uuring

Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused

2009

Uuring

Saare maakonna metsade bioenergia ressursid

2008

Uuring

Hinnang eramute kütmusest välisõhu eralduvate sasteainete heitkoguste kohta Eestis I

2013

Teabematerjal

Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne

2012

Ettekanne

Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes I

2012

Ettekanne

Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes II

2011

Uuring

Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele - peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes

2013

Uuring

Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmine

2010

Teabematerjal

Puitkütus

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne

2013

Lühikokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte

2013

Kokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Ettekanne

Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?

2015

Ettekanne

Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane

2015

Ettekanne

Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale

2015

Ettekanne

Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele

Viited


  1. Uutar, A. Konspekt täiendavaks lugemiseks. Küttesüsteemid, 2013.↩︎
  2. Kõiv, T, Rant, A. Hoonete küte, TTÜ kirjastus 2013.↩︎
  3. Ilinõh, I. Hooneautomaatika. Lokaalküte, (09.02.2014).↩︎
  4. Saarts, T. Kaugküte vs lokaalküte. (23.07.2013).↩︎
  5. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
  6. Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
  7. Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2015).↩︎
  8. Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2015).↩︎
  9. Energiatarbimine↩︎
  10. Statistikaamet KE08: Ettevõttes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (15.11.2015).↩︎
  11. Statistikaamet. KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale. (24.11.2015).↩︎
  12. Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijatele. (24.11.2015).↩︎
  13. Soojuse hind↩︎
  14. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
  15. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  16. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎