Mõistega Lokaalküte kirjeldatakse ühe hoone terviklikku varustamist soojusega läbi hoone tarbijapaigaldise.
Lokaalküte Eestis
Lokaalkütet kasutatakse Eestis:
- eluhoonete;
- avaliku ja teenindusssektori hoonete ning
- tööstussektori hoonete soojusega varustamisel.
Lokaalkütte osakaalu Eestis saab hinnata, kasutades Statistikaameti andmeid soojuse ning kütuste kasutamise kohta Eestis ( joonis 1). Tuleb mainida, et kuigi lokaalkütte osakaalu on hinnatud kasutatud kütusekoguste alusel, võib osa kütusekasutusest tekkida hoonete grupiviisilisest kütmisest.
|
Joonis 1. Soojuse kasutamine Eestis7,8,9 |
Soojusega varustamine lokaalküttes
Lokaalküttes kasutatavaid küttesüsteeme saab liigitada:
- soojusallika asukoha järgi;
- kasutusviisi järgi;
- soojuskandja liikumisviisi järgi;
- soojuse ülekandmisviisi järgi küttekehalt ruumi;
- kasutatava energiakandja (kütus, muundatud energia) järgi;
- küttekehade tüübi järgi.1
Lokaalkütte' puhul kasutatakse hoone soojusega varustamiseks järgmisi hoonekeskseid küttesüsteeme või nende kombinatsioone:
- elektriküte;
- ahjud, pliidid, kaminad;
- katelseadmed;
- mikrokoostootmisagregaadid;
- soojuspumbad;
- päikeseküte.2,3.
Sealjuures on ahjud, pliid, kaminad ning õhk-õhk tüüpi soojuspumbad sageli kasutuses pigem kohtkütte lahendustes.
Lokaalkütte hind
Kaugkütet mitte kasutavad kodumajapidamised oma soojusenergia hinnas tegevus- (hooldus, amortisatsioon, tööaeg jms) ning seadmete soetuskulusid tavaliselt ei arvesta. Seetõttu võib arvutuslikult sageli jääda mulje, et lokaalküte on kaugküttest märkimisväärselt odavam. Kuigi lokaalkütte kasutamisel on võimalik teatud hinnakomponentidest loobuda (töötasu, tegevustulu), ei tähenda see alati, et lokaalsete soojusvarustussüsteemide kasutamine otstarbekam on. Ülevaate soojusenergia hinna kujunemisest lokaalkütte kasutamise korral annab ettekanne Kaugküte vs lokaalküte4.
Individuaalküttes kasutatakse nii taastuv- kui ka fossiilkütuseid. Ülevaate soojuseenergia maksumusest mitmesuguste kütuste kasutamise korral annab joonis 2.
Tuleb mainida, et joonise 2 koostamisel on kasutatud kütuste alumisi kütteväärtuseid ning katelseadmete arvutuslikke kasutegureid. Joonisel kajastatud hind ei sisalda muuhulgas katelseadme amortisatsioonikulusid ning alginvesteeringu maksumust.
|
Joonis 2. Kütustest saadava soojusenergia arvutuslikud maksumused 2007...2014 (arvestamata tehnoloogiatesse tehtavat investeeringut ning amortisatsiooni)10,11,12,13 |
Lokaalküte ja kodumajapidamised
Soojusega varustamine
Eestis kasutatati 2010. aastal lokaalkütet 40...50% Eesti eluruumide soojusega varustamisel 5,6. Sealjuures olid põhilisteks kasutatavateks kütusteks küttepuud, puidubrikett, pelletid ja puidujäätmed ( joonis 3).
|
|
Sooja veega varustamine
Kui linnades kasutatakse sooja vee saamiseks põhiliselt kaugkütet (62,3 %-l eluruumidest), siis maapiirkondades kasutatakse vee soojendamisel valdavalt soojaveeboilereid (59,4 %) või puudub sooja veega varustamise võimalus täielikult ( joonis 4).
|
|
Lokaalküte ja tööstussektor
Tööstussektoris kasutati 2011. aastal 18,5 % Eestis kasutatud soojusest. Sealjuures moodustas tööstussektori tarbimine 38 % kütuste (lokaalkütte) kasutamisest ( joonis 5).
|
Joonis 5. Kütuste kasutamine soojusega varustamisel tööstussektoris |
Lokaalküte ja teenindussektor
Teenindussektoris kasutatakse üldjuhul kaugkütet (2011. aastal ~90 % kogu soojustarbimisest). Ülevaate teenindussektoris kasutatud kütustest annab ( joonis 6).
|
Joonis 6. Kütuste kasutamine soojusega varustamisel teenindussektoris |
Lokaalküte tulevikus
Lokaalkütte kasutamise prognoos
Lokaalkütte kasutamine sõltub mitmetest teguritest (köetava hooone energiatõhusus, soojusgeneraatori kasutegur, välisõhu temperatuur jne). Lokaalkütte kasutamise prognoose on näha jooniselt 7, mis kirjeldab uuringu Kaugkütte energiasääst ning Soojusmajanduse stsenaariumite tulemusi. Tegemist on mõnega võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste meetmete mõju soojuse tarbimisele käsitletud Soojusmajanduse stsenaariumites.
|
Joonis 7. Lokaalkütte kasutamise prognoos mitmesuguste stsenaariumite korral14,15 |
Lokaalkütte hinna prognoos
Jooniselt 8 on nähtav uuringu "Kaugkütte energiasääst" alusel koostatud soojuse hinna prognoosi graafikuid mitmesuguste lokaalküttetehnoloogiate kasutamisel. Sealjuures on hinnaprognoosid koostatud samadel alustel kui artiklis Kaugküttesoojuse hind.
|
Joonis 8. Lokaalkütte soojuse hinna prognoos mitmesuguste tehnoloogiate kasutamisel15,16 |
Täiendavat lugemist
Viited
- Uutar, A. Konspekt täiendavaks lugemiseks. Küttesüsteemid, 2013.↩︎
- Kõiv, T, Rant, A. Hoonete küte, TTÜ kirjastus 2013.↩︎
- Ilinõh, I. Hooneautomaatika. Lokaalküte, (09.02.2014).↩︎
- Saarts, T. Kaugküte vs lokaalküte. (23.07.2013).↩︎
- Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
- Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
- Statistikaamet. KE04: Soojuse bilanss, (14.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2015).↩︎
- Energiatarbimine↩︎
- Statistikaamet KE08: Ettevõttes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (15.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale. (24.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijatele. (24.11.2015).↩︎
- Soojuse hind↩︎
- Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
- Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
- Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎