Artikkel Soojuse tootmise tehnoloogiad täiendab artiklit Energiatehnoloogiad ning kirjeldab soojuse tootmisel kasutusel olevaid erinevaid tehnoloogiaid.
Soojuse tootmine Eestis
Mõiste " soojus" oma definitsioonis kirjeldab ülekantud energiat. Seega soojuse tootmise ning jaotamise all peetakse silmas kütustes sisalduva energia muundamist ning selle muundatud energia ülekandeprotsesse tootmisseadmelt tarbijani.
Soojuse tootmisseadmetest saab tootmisviisi eripärade järgi eristada:
- a) ''' katelseadmed;
- b) koostootmisjaamu;
- c) muud soojuse muundamisseadmed.
Viimase viie aasta andmed on toodud joonistel 1 ning 2. Katlamajades toodetud soojus kasutatud kütuseliigiti on esitletud joonisel 1. Koostootmisjaamades toodetud soojuse mahud on toodud joonisel 2.
|
|
|
Joonis 2. Koostootmisjaamades toodetud soojus, GWh 2 |
Katelseadmed ja kütuste põletamine
Katelseadmed on oma tähenduselt tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Soojuse tootmine katelseadmetes toimub kütuste otsepõletamise teel. Kütusteks kvalifitseeruvad kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid. Kütuseid põletatakse soojuse tootmiseks peale katelde ka teistes põletusseadmetes nagu ahjudes, kaminates ning samuti ka koostootmise režiimis soojusjõu masinates kaasproduktina.
Koostootmisjaamad
Koostootmine
Koostootmine mõiste kontekstis tähendab energia kahe vormi - soojuse ja elektri üheaegset tootmist tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses. Elektri- ja küttejaam kasutab kütust efektiivsemalt, tõstes energiatootmise kasutegurit.
Soojuspumbad
Soojuspump on seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda. Soojuspumbad on kasutusel nii kütte- kui ka konditsioneerimissüsteemides ning tehnoloogilistes protsessides.
Soojuspumpade paigaldamine on Eestis toimunud juba 1993. aastast alates. Ajavahemikul 1993...2012 on Eestissse paigaldatud hinnanguliselt 73500 soojuspumpa, neist:
- a) ~64900 on õhksoojuspumbad;
- b) ~8600 on maasoojuspumbad.
Andmeid soojuspumpade kasutamise kohta Eestis kogub Eesti Soojuspumba Liit (ESPL), mis ühendab soojuspumpasid maaletoovaid ja edasimüüvaid ettevõtteid.
Kasutatavaimad soojuspumbad on aurukompressor- ja absorptsioonjoojuspumbad. Sealjuures saab soojuspumbad jagada viide klassi:
- a) maasoojuspump;
- b) ventilatsioonisoojuspump;
- c) kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump;
- d) õhk-õhk soojuspump;
- e) õhk-vesi soojuspump.
Päikeseenergia
Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist:
- a) soojusenergia või
- b) elektrienergia tootmiseks.
Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti:
- a) geograafilisest asukohast ning
- b) kohalikest klimaatilistest tingimustest.
Soojuse tootmise kontekstis on tegu päikesekollektoritega, millede näol on tegemist on soojusvahetitega, mille abil kantakse päikese poolt kiiratav soojus üle kollektorit läbivale soojuskandjale. Päikesekollektor on seade, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori.
Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90...95 protsendini. Ideaalseks loetakse hetke, mil päikeselt suunduvad kiired ei ole varjatud pilvedega ja on võimalikult risti kollektori tasapinnaga.
Täiendavat lugemist
Viited
- Statistikaamet. KE043: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi. (05.11.2015)↩︎
- Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus. (04.11.2015)↩︎