Elektrimajandus 2010-2014

Artikkel Elektrimajandus 2010-2014 kirjeldab Eesti elektrimajanduses toimunut aastatel 2010-2014.

Valdkonnaga seotud valitsusasutused ja suuremad ettevõtted

Asutuse nimi

Seos // Tegevuseesmärk

Ministeeriumid

 

Elektri tootmise ja jaotamise korraldamine. MKM-i valitsemisalas on AS Elering ning Tehnilise Järelvalve Amet

Justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuulub Konkurentsiamet

Riigi maksupoliitika (sh aktsiisimaksud) kujundamine. Rahandusministeeriumi valitsemisalas on AS Eesti Energia, Maksu- ja Tolliamet, SA KIK ja Statistikaamet

Põlevkivi, turba, ja puidu kasutuse reguleerimine, keskkonnatasud. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on Keskkonnaamet, OÜ Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur, RMK ning Keskkonnainspektsioon

Ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine

Ministeeriumi ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Ministeeriumi valitsemisalas on Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes

MAK 2014–2020 Eesti Maaelu Arengukava 2014–2020) meetmest on põllumajandusettevõtetel võimalik taotleda toetust elektrienergia tootmiseks taastuvatest allikatest. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on PRIA

Ministeeriumide valitsemisalade asutused

 

Hinnaregulatsiooni ja turu järelevalve teostamine elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkonnas ning postiteenuste turu reguleerimine

Kontrollib elektripaigaldiste kasutamise ohutust ja nõuetekohasust, elektritöö ettevõtete ohutusnõuete järgimist ja töid juhtivate isikute pädevust. Lisaks kontrollib elektriliini kaitsevööndites tegutsemise nõuetekohasust ning teostab järelevalvet tehnilise kontrolli teostajate ja personali sertifitseerimisega tegelevate asutuste üle

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast ja eurorahast ning rakendab rohelist investeerimisskeemi

PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamine

Maksu- ja Tolliameti roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Elektri tootmiseks kasutatavad kütused on aktsiisist vabastatud

Statistikaamet pakub usaldusväärset ja objektiivset statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta

Keskkonnaamet menetleb ja väljastab keskkonnalubasid (vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemine, maavara kaevandamine)

Teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle

Teadus- ja haridustegevuse edendamine ja kaasajastamine.

Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arengustegevuse finantseerimine?

Äriühingud

 

Elektri tootmine ja müük toimub Eestis vastavalt elektribörsi (Nord Pool Spot) reeglitele

Elektri põhivõrguoperaator – tagab elektrisüsteemi toimepidavuse ning korraldab vajadusel võimsusoksjoneid

Eraõiguslikel alustel töötavad jaotusvõrguettevõtjad

Elektri jaotamine tarbijatele (suurim ettevõte AS Eesti Energia tütarettevõte Elektrilevi AS)

Eraõiguslikel alustel töötavad elektritootjad

Elektri tootmine ja müük (suurim ettevõte AS Eesti Energia)

Regulatsioonid

Üldist

Elektrimajandust reguleeritakse Eestis eelkõige Elektrituruseadusega. Elektrituruseadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. 1

Õigusakti nimi

Viimati muudetud

Redaktsiooni kehtivuse lõpp

Elektrituruseadus

01.09.2015

31.12.2017

Planeerimisseadus

01.09.2015

-

Riigieelarve seadus

01.07.2014

31.12.2015

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus

01.09.2015

-

Alkoholi-,tubaka-,kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

01.07.2015

31.12.2015

Konkurentsiseadus

01.01.2015

-

Hädaolukorra seadus

01.09.2015

31.12.2015

Ehitusseadustik

01.07.2015

-

Veeseadus

01.09.2015

-

Maapõueseadus

17.07.2015

-

Tööstusheite seadus

01.07.2015

-

Tuleohutuse seadus

01.07.2015

31.12.2015

Seadme ohutuse seadus

01.07.2015

-

Mõõteseadus

01.07.2015

-

Looduskaitseseadus

01.07.2015

-

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

01.03.2015

-

Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu

7. novembril 2012 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule menetlemiseks Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on muuta taastuvast allikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse arvestamise ja väljamaksmise põhimõtteid ning sätestada taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide põhimõtted ja kord. Eelnõu langes menetlusest välja 2015. aasta märtsis seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega. Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis taasavaldatud seisuga 15. september 2015. 2

Eelnõu vastuvõtmisel kujuneks uus toetusskeem järgmiseks:

  1. Olemasolevate taastuvenergia allikaid kasutavate tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 93 €/MWh miinus toetusperioodi kaalutud keskmine hind elektribörsil.
  2. Olemasolevate tootmisseadmete tõhusa elektrienergia ja soojuse koostootmise režiimis toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 72 €/MWh miinus toetusperioodi kaalutud keskmine hind elektribörsil.
  3. Olemasolevate taastuvenergia allikaid (v.a tuul) kasutavate alla 10 MW elektrilise brutovõimsusega tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 53,7 €/MWh.
  4. Olemasolevate, alla kümne megavatise elektrilise võimsusega tootmisseadmete poolt tõhusa elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust 32 €/MWh.
  5. Olemasolevate biomassi energiaallikana kasutavate ja elektrilise brutovõimsusega vahemikus 10 kuni 50 MW tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutakse toetust sõltuvalt väljamaksmise aastale eelnenud kalendriaasta keskmisele biomassi hinnale järgmiselt:
    • MWh elektrienergia eest määras, mis arvutatakse 88 € ja eelmise kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna kaalutud keskmise börsihinna vahena, kui maksmisele eelnenud kalendriaasta keskmine biomassi hind <16 €/MWh;
    • MWh elektrienergia eest määras, mis arvutatakse 93 € ja eelmise kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna kaalutud keskmise börsihinna vahena, kui maksmisele eelnenud kalendriaasta keskmine biomassi hind oli vahemikus 16–20 €/MWh;
    • MWh elektrienergia eest määras, mis arvutatakse 98 € ja eelmise kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna kaalutud keskmise börsihinna vahena, kui maksmisele eelnenud kalendriaasta keskmine biomassi hind oli vahemikus 20,1–24 €/MWh;
    • MWh elektrienergia eest määras, mis arvutatakse 103 € ja eelmise kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna kaalutud keskmise börsihinna vahena, kui maksmisele eelnenud kalendriaasta keskmine biomassi hind oli vahemikus 20,1–24 €/MWh;
  6. Biomassi energiaallikana kasutava, üle 50 megavatise elektrilise võimsusega tootmisseadme poolt toodetud elektrienergia eest makstakse toetust CO2 turuhinnast sõltuvalt järgmiselt:
    • 35 €/MWh elektrienergia eest, kui toetusperioodil kasutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kaalutud keskmine hind oli <10 €/t;
    • 26 €/MWh elektrienergia eest, kui toetusperioodil kasutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kaalutud keskmine hind oli 10...20 €/t;
    • 17 €/MWh elektrienergia eest, kui toetusperioodil kasutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kaalutud keskmine hind oli 20,01...30 €/t;
    • 8 €/MWh elektrienergia eest, kui toetusperioodil kasutatud kasvuhoonegaaside heitkoguse kaalutud keskmine hind oli >10 €/t.

Valdkonna ülevaade

Tarbimine 1990-2014

  • Eesti elektri lõpptarbimine püsis 2014. aastal 2010. aasta tasemel (↑?7,4 TWh).
  • Taastuvelektri osatähtsus elektri kogutarbimisest Eestis oli 2014. aastal 14,8 protsenti (5,1% vs 2010).
  • Elektri lõpptarbimine kodumajapidamistes oli 2014. aastal 1,7 TWh (?↓14% vs 2010).
  • Elektri lõpptarbimine ettevõtetes ulatus 2014. aastal 5,7 TWh-ni (↑?5% vs 2010).
  • Elektri lõpptarbimise kasvu ja SKP reaalkasvu vaheline seos perioodil 2010–2014 ettevõtete lõpptarbimise suhtes nõrgenenud, kodumajapidamiste lõpptarbimise ja SKP reaalkasvu vahel sisuline seos puudub.

Tarbimist toodud ajavahemikul kirjeldavad joonis 1 ning joonis 2.

Joonis 1. Elektri lõpptarbimine Eestis 1990–2014 7,8

Joonis 2. Taastuvenergia osakaal elektri kogutarbimisest 2010–2014 9

Jaotamine 1990-2014

Elektri jaotamine Eestis toimub põhi- ja jaotusvõrgu kaudu. Põhivõrku kuuluvaid ülekandeliine (110 kV–330 kV) on kokku ligikaudu 5200 kilomeetrit. Eestis on üks põhivõrguteenust osutav ettevõte (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv AS Elering). Jaotusvõrguettevõtjaid on Eestis 34119. Kokku on Eestis jaotusvõrkudele kuuluvaid madal- ja keskpingeliine ligikaudu 65 000 kilomeetrit. Suurimateks võrgu haldajateks on Elektrilevi OÜ (87,5%), VKG Elektrivõrk OÜ (2,8%) ning Imatra Elekter AS (2,8%)119. Elektrilevi OÜ kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalas oleva Eesti Energia AS kontserni. 3

Kaks suurimat võrguettevõtjat – Elektrilevi OÜ ning Elering AS põhivara investeeringud perioodil 2010–2014 ulatusid keskmiselt 184 miljoni euroni aastas. Suurimateks investeeringuteks olid nimetatud perioodil Estlink 2 ning Kiisa avariireservelektrijaam. Alates 2013 lisandusid Elektrilevi OÜ investeeringukuludele suuremamahulised investeeringud kauglugemisseadmetesse (2014. aastal 25,7 mln €). 2014. aasta lõpuks oli 624 000 arvestist paigaldatud ligi 54 protsenti, seega on järgmisel kahel aastal vaja paigaldada veel ligi 290 000 kaugloetavat arvestit.

2014. aasta lõpu seisuga on põhivõrgu ettevõtja Elering ASi investeerimisplaanid pea täies ulatuses realiseeritud – Estlink 2 on töös, Eesti ja Soome vaheline alalisvoolu ühendusvõimsus on 1000 MW. Lisaks avati 2014. aastal Eleringi Kiisa avariireservelektrijaam (250 MW). Samas esineb jätkuvalt tehnilisi probleeme nii Estlink 1 kui ka Estlink 2 töös.

Järgmiste aastate suurimateks investeeringutegevusteks põhivõrgus on 330 kV ühendusliin Lätiga (trassivaliku staadiumis) ning Sindi–Harku 330 kV õhuliin (trass on kooskõlastamisel). Konkurentsiameti poolt tellitud Elering AS järgmise investeerimisperioodi (2016–2020) investeeringute analüüsi tulemusena vähendati investeeringute mahtu elektrivõrgu uuendamiseks ja tehti ettepanek investeerida aastas keskmiselt 20 miljonit eurot. 4

2014. aastal tellis Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ investeeringute analüüsi. Analüüsi tulemustes tõdeti, et investeeringute mõju töökindlusele ei ole märgatav. Põhjuseks on puudulik analüüs investeeringuobjektide valikul ja selle kaudu seostel töökindlusega. Teiseks mõjutab töökindlust oluliselt hooldustööde maht ja tööde korraldus. Analüüsides väikeste võrguettevõtete poolt paremate töökindlusnäitajate saavutamise tagamaid, tuli ilmsiks otsene seos võrgu haldajate ja hooldustööde teostajate omavahelise töökorraldusega. Ilmnes selge seos võrgu suuruse ja töökindluse vahel. Mida kaugemal on võrgust käidujuht ja tööde vahetu teostaja, seda halvemad on töökindlusnäitajad. Analüüsi ettepanek Elektrilevi Osaühingule töökindlusnäitajate tõstmiseks oli vaadata üle investeeringute ja hoolduskulude mahud. Tehti ettepanek vähendada investeeringute mahtu elektrivõrku keskmiselt 83 miljoni euroni aastas. 5

Perioodil 2010–2014 on väiksemate jaotusvõrguettevõtete töökindlusnäitaja SAIDI (katkestuse kestvus ühele liitumispunktile aastas minutites) on oluliselt madalam, võrreldes suurima jaotusvõrguettevõttega ( Tabel 1).

Jaotamist esitatud ajavahemikul kirjeldavad joonis 3 ning joonis 4.

Tabel 1. Plaaniline või riketest põhjustatud katkestusaeg minutites ühe tarbimiskoha kohta aastas mitmesugustes Eesti jaotusvõrguettevõtetes 13

Joonis 3. Elektrijaamade omatarve ning kadu elektrivõrkudes ja ettevõtete seadmetes 1990–2014 10

Joonis 4. Elering AS ning Elektrilevi OÜ investeeringud põhivarasse 2010–2014 11,12

Tootmine 1990-2014

  • Elektri tootmine ulatus Eestis 2014. aastal 11 TWh (?↓?6,1% vs 2010).
  • Elektri netoeksport ulatus 2014. aastal 2,7 TWh (?↓?15,4% vs 2010).
  • Kodumaiste kütuste osatähtsus elektri tootmisel Eestis oli 2014. aastal 99,4 protsenti (↑?1,8% vs 2010).
  • Peamine kütus elektri tootmisel on Eestis põlevkivi. 2014. aastal toodeti põlevkivist 82,4 protsetni elektrist (?↓-2,8% vs 2010).
  • Taastuvkütuste osakaal elektri tootmisel ulatus 2014. aastal 11 protsendini (?↑3% vs 2010).
  • 1. jaanuaril 2013 avanes Eesti elektriturg kõigi tarbijate jaoks. Eesti elektritarbijate ostetava elektrienergia hind kujuneb Põhja- ja Baltimaade ühisel elektriturul (Nord Pool Spot) elektritootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis.

Tootmist esitatud ajavahemikul kirjeldavad joonis 5, joonis 6 ning joonis 7. Samuti kirjeldab tootmist tabel 2

Joonis 5. Kütuste kasutamine (primaarenergia) elektri tootmiseks Eestis 1990–2014 14,15,16

Joonis 6. Elektrienergia tootmine kütuseliigiti 2009–2014 17,18

Joonis 7. Elektrienergia netoeksport, 2005–2014 19,20

Tabel 2. Elektrimüüjate turuosad 2013. ja 2014. aastal, % 21

 

Elektri hind 2007-2014

Rahalised näitajad:

  • Elektri ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 642 mln €2014 (↑?13%real vs 2010), enim suurenes kulu elektrienergiale (?↑22%real vs 2010).
  • Elektri hind kodutarbijatele oli 2014. aastal 132,5 €2014/MWh (koos KM) (↑?16%real vs 2010).
  • Elektri hind ettevõtetele oli 2014. aastal 93,1 €2014/MWh (ilma KM-ta) (?↑13%real vs 2010).
  • Elektriaktsiisi määr perioodil 2010–2014 jäi 4,47 €2014/MWh tasemele (↓?12%real vs 2010).
  • Elektriaktsiisi laekumine ulatus 2014. aastal 33 mln €2014-ni (↓?1%real vs 2010).
  • Elektriaktsiis jääb aastani 2020 muutumatuks6 (↓?-14%real vs 2014).
  • Elektri- ja soojuse tootmisprotsessidega seonduvaid keskkonnatasusid deklareeriti 2014. aastal 77 mln €2014 (↑?32%real vs 2010), mis moodustas 80% kõigist deklareeritud keskkonnatasudest).
  • Elektri tootmisele või tootmisseadmete paigaldamisele antud toetused ulatusid 2014. aastal 66 mln €2014 (?↑28%real vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati elektrimajandusse toetusi 64,7 mln €2014/a.

Elektri hind esitatud perioodil kirjeldavad joonised: joonis 8, joonis 9, joonis 10, joonis 11 ning joonis 12.

Joonis 8. Elektri tarbijahinnaindeksi reaalmuutus perioodil 1996–2014 22,23

Joonis 9. Elektri hind äritarbijatele Eestis 2007–2014 (aastatarbimine 0,5–2 GWh) 24,25

Joonis 10. Elektri hind äritarbijatele (aastatarbimine 0,5–2 GWh) Euroopa Liidus 2014. aastal 26

Joonis 11. Elektri hind kodutarbijatele 2007–2014 (aastatarbimine 2,5–5 MWh/a) 27

Joonis 12. Elektrienergia börsihind Eesti ja lähiriikide hinnapiirkondades 28

Kulud, tulud, maksud ja subsiidiumid 2010-2014

Rahalised näitajad:

  • Elektri ostmiseks kulus 2014. aastal hinnanguliselt 642 mln €2014 (?↑13%real vs 2010), enim suurenes kulu elektrienergiale (?↑22%real vs 2010).
  • Elektri hind kodutarbijatele oli 2014. aastal 132,5 €2014/MWh (koos KM) (↑?16%real vs 2010).
  • Elektri hind ettevõtetele oli 2014. aastal 93,1 €2014/MWh (ilma KM-ta) (?↑13%real vs 2010).
  • Elektriaktsiisi määr perioodil 2010–2014 jäi 4,47 €2014/MWh tasemele (?↓12%real vs 2010).
  • Elektriaktsiisi laekumine ulatus 2014. aastal 33 mln €2014-ni (?↓1%real vs 2010).
  • Elektriaktsiis jääb aastani 2020 muutumatuks (?↓-14%real vs 2014).
  • Elektri ja soojuse tootmisprotsessidega seonduvaid keskkonnatasusid deklareeriti 2014. aastal 77 mln €2014 (?↑32%real vs 2010), mis moodustas 80 protsenti kõigist deklareeritud keskkonnatasudest).
  • Elektri tootmisele või tootmisseadmete paigaldamisele antud toetused ulatusid 2014. aastal 66 mln €2014-ni(↑?28%real vs 2010). Perioodil 2010–2014 keskmisena suunati elektrimajandusse toetusi 64,7 mln €2014/a.

Alapeatükki kirjeldavad joonised ning tabelid on esitatud järgnevalt: joonis 13, tabel 3 ning tabel 4.

Joonis 13. Elektri lõpptarbimiseks tehtud kulutused (hinnanguline, ilma käibemaksuta) 29

Tabel 3. Elektriaktsiisi laekumine 30

Tabel 4. Toetusmeetmed ja toetuste väljamaksed elektrimajanduses 2010–2014 31,32,33

Elektrimajandus 2030

Eesti tuleviku elektrimajandust on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus ning selle alusuuringutes. Alusuuringute tulemusi ning algeeldusi ei ole otstarbekas nende suure mahu tõttu siinkohal eraldi välja tuua. Täpsemalt saab Eesti energiamajanduse võimalike tulevikustsenaariumitega tutvuda lehel www.energiatalgud.ee. ENMAK 2030 koostamise raames kirjeldatud sise- ja väliskeskkonna eelduste täiemahulisel realiseerumisel on Eesti elektrimajanduses oodata järgmisi muutusi ( tabel 5).

Tabel 5. 2

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

Viited


  1. Riigi Teataja. Elektrituruseadus. (14.12.2015)↩︎
  2. Eelnõude Infosüsteem. Elektrituruseaduse muutmise seadus. (14.12.2015)↩︎
  3. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2014↩︎
  4. Konkurentsiamet. Aruanne Elering AS-i investeeringute mõjust ettevõtte võrgutasudele↩︎
  5. Tark, T. Hevac OÜ. Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine↩︎
  6. Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (15.12.2015)↩︎
  7. Statistikaamet. KE03: Elektrienergia bilanss. (15.12.2015)↩︎
  8. Eurostat. GDP and main components (output, expenditure and income)(nama_10_gdp). (15.12.2015)↩︎
  9. Elering AS. Elektri kogutarbimisega kirjeldatakse elektri lõpptarbimist ja võrgukadusid. Nimetatud indikaator ei ühti üheselt tatistikaameti poolt esitatava statistikaga, seetõttu pole andmed omavahel üheselt võrreldavad.. (15.12.2015)↩︎
  10.  
  11. Elering AS. Elering AS majandusaasta aruanded. (15.12.2015)↩︎
  12. Elektrilevi OÜ. Elektrilevi OÜ majandusaasta aruanded. (15.12.2015)↩︎
  13. Konkurentsiamet. Võrguteenuste kvaliteedinäitajad↩︎
  14. Ministry of the Environment. [[Media: National Inventory Report. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2013. 2015.pdf| Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2013. National Inventory Report]. 2015↩︎
  15. Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ. (15.12.2015)↩︎
  16. Eesti Arengufond. Autorite arvutused↩︎
  17.  
  18. Statistikaamet. KE032: Elektrijaamade võimsus ja toodang. (15.12.2015)↩︎
  19.  
  20. Statistikaamet. KE21: Elektrienergia tootmine, import, eksport ja müük (kuud). (15.12.2015)↩︎
  21.  
  22.  
  23. Eurostat. HICP (2005=100) – annual data (average index and rate of change) [prc_hicp_aind]. (15.12.2015)↩︎
  24.  
  25. Eurostat. Electricity prices components for industrial consumers – annual data (from 2007 onwards) [nrg_pc_205_c]. (15.12.2015)↩︎
  26.  
  27. Eurostat. Electricity prices components for domestic consumers – annual data (from 2007 onwards) [nrg_pc_204_c]. (15.12.2015)↩︎
  28. Nord Pool Spot. (15.12.2015)↩︎
  29.  
  30. Rahandusministeerium. September 2015↩︎
  31.  
  32. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Aastaraamatud. (15.12.2015)↩︎
  33. Elering AS. Väljamakstud toetused. (15.12.2015)↩︎