Energiatarbimise prognoosid

Energiatarbimise prognoosid

Põhjalikke pikaajalisi energiatarbimisprognoose enne ENMAK 2030+ seotud tööde tellimist Eestis ei olnud. Seepärast ongi antud artiklis esitatud üks tarbimisstsenaariumide kogum. Uute prognooside ilmnemisel kuvatakse ka need antud artiklis.

ENMAK 2030+ energiatarbimise stsenaariumid

Hoonete energiatarbimise koondprognoos on toodud joonisel .

Energiatarbimise kasvu mõjutab olulisel määral riigi SKP kasv ning välisõhutemperatuur. Selleks, et SKP ja energiatarbimise kasvu vahelisest suhtest paremini aru saada, tuleb ajaloolised energiatarbimise andmed normeerida samale temperatuurile (normaalaastale). Seda tehet käsitleb täpsemalt artikkel välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele. Joonisel 1 on näidatud senise energia lõpptarbimise ja SKP vaheline seos aastatel 2000 - 2012 192021.

Joonis 1. Senise energia lõpptarbimise ja SKP vaheline seos

Elektritarbimise puhul eeldatakse kodumajapidamistes senise tarbimise kasvu põhjal ka edasist kasvu. Tööstuse ja teeninduse sektorites eeldatakse elektritarbimise muutuste seotust SKP muutustega, ehk elastsust. Transpordisektori puhul eeldatakse, et elektritarbimine suureneb olenevalt sellest, kui palju erinevate stsenaariumitega elektritranspordi kasutust motiveeritakse.Soojuse kasutamise puhul on soojatarbimise stsenaariumid eelkõige seotud hoonete renoveerimismahtude ja -tasemetega. Transpordis soojust ei tarbita ning transpordisektori kütuste tarbimise muutus on sõltuvuses SKP muutustega ja rahvastiku heaolu kasvuga.

Stsenaariumite kirjeldus

ENMAK 2030+ raames vaadeldi erinevaid tarbimisstsenaariumeid hoonete ja transpordi sektorite puhul. Tööstussektori energiatarbimist käsitleti konstantsena.

Järgnevalt on välja toodud kolme tarbimisstsenaariumi kirjeldused:

  • Mittesekkuv: Energiatõhususe turumajanduslik paranemine, suunata riigi ressurss mujale, meetmete rakendamine EL-i nõuete minimaalseks täitmiseks.
  • Vähesekkuv: Olemasolevat ressursi majanduslikult kõige efektiivsemalt kasutades saavutada meetmete rakendamine ENMAKi eesmärkide täitmiseks ning sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemiseks.
  • Sekkuv: Meetmete rakendamisel Euroopa Liidu „Energia tegevuskava 2050“ eesmärkide täitmine, sh parima võimaliku tehnoloogia rakendamine. Investeerimine teadus- ja arendustegevusse, tehnoloogiline innovatsioon, avaliku sektori eeskuju energiatõhususse panustamisel, heaolu kasv.

Energiatarbimine energiakandjate kaupa

Elektri tarbimise prognoos

Lähtuvalt senistest elektri tarbimise andmetest ning ülaltoodud eeldustest, on koostatud elektri tarbimise prognoos mittesekkuva stsenaariumi korral, ehk juhul kui üldist energiatarbimist olulisel määral meetmete abil ei suunata, vähesekkuva stsenaariumi korral, kui sekkutakse mõõdukalt, ning sekkuva stsenaariumi korral, kui meetmed on ulatuslikumad. Elektri tarbimise suurenemist prognoositakse kõigi kolme stsenaariumi korral. Sekkuva stsenaariumi korral on prognoositud elektri tarbimine aastateks 2040 kuni 2050 isegi suurem, kui mittesekkuva stsenaariumi korral, sest sekkuva stsenaariumi korral on hoonete ventilatsioon viidud nõuetekohaseks, ehk sundventilatsioon on valdavalt kasutusele võetud, tranpordisektori elektritarbimine jääb praeguste prognooside baasil ka tulevikus marginaalseks.

Soojuse tarbimise prognoos

Joonisel 2 on esitatud soojatarbimise prognoos aastani 2050 kolme erineva tarbimisstsenaariumi korral.

Joonis 2. Soojuse lõpptarbimise prognoos erinevate stsenaariumite korral 2030+

Mittesekkuva stsenaariumi korral jätkub hoonete renoveerimine väikeses mahus ning miinimumnõuete regulatsiooni järgi uusehitiste ehitamine, mille tulemusel langeb soojuse tarbimine mõningal määral kodumajapidamiste soojusenergiatarbe vähenemise tõttu. Vähe-sekkuva stsenaariumi korral väheneb soojuse tarbimine tänu renoveerimistoetuste rakendamisele kiiremini. Sekkuva stsenaariumi korral rekonstrueeritakse 40% väikeelamutest ja 50% korterelamutest 20 a jooksul, samuti rekonstrueeritakse toetuste abil koole ja lasteaedu, tühjana seisvad hooned lammutatakse. Uuselamute ehitamisele antakse liginullenergiahoone toetust.

Energiatarbimine sektorite kaupa

Kodumajapidamised

Kodumajapidamiste tarbimine moodustas 2010. aastal 27 % kogu riigi energiatarbimisest. Kodumajapidamiste tarbimine on jaotatud elektri- ja soojustarbimise vahel. Kütused kajastuvad soojuse tarbimise all ja liikumiseks kuluvat energiat käsitletakse transpordisektori energiatarbimise all. Soojuse tarbimine jaguneb omakorda korterelamute ja eramute vahel.

Kodumajapidamiste elektrienergiaprognoos baseerub eelkõige eeldusel, et elektritarbimise kasv sõltub SKP kasvust. Paremate andmete puudumisel hindas ekspertgrupp, et elektritarbimine kodumajapidamistes kasvab mittesekkuva stsenaariumi korral konstantselt 1,75% aastas kuni 2050, ning sekkuva stsenaariumi korral väheneb aastane tarbimise kasv 1,50% kuni -1,50%-ni aastani 2040 ning hakkab siis taas aeglaselt suurenema.

Kodumajapidamiste soojustarbimise prognoos baseerub eelkõige tulevase hoonefondi soojustarbimise hinnangutel, mis omakorda uute hoonete puhul baseerub EL energiatõhususdirektiivist tulenevatel nõuetel, rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse ENMAK hoonete energiasäästupotentsiaali uuringust ning olemasolevate hoonete puhul Statistikaameti andmete analüüsist (kokku on liidetud kaugküttesoojuse ning kodumajapidamistes tarbitud kütuste energiasisaldus). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega).

Joonis (Joonis 5 täiendamisel) annab ülevaate kodumajapidamiste summaarsest energiatarbimise prognoosist ja näitab kui suure osa see moodustab riigi kogu energiatarbest erinevate stsenaariumite korral kuni aastani 20501011.

Tööstussektor

Tööstussektori energiatarbimine on jaotatud elektrienergia ja soojusenergia tarbimise prognooside vahel.

Tööstussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektrienergiatarbimise vahelise seose prognoosimisel. Mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse, et senine trend 2000-2010 (1% SKP tõusu korral tõuseb elektrienergiatarbimine 0,74%) jääb kestma aastani 2050. Sekkuva stsenaariumi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise sõltuvus väheneb 0.74-lt -0.14-ni.

Tööstussektori soojuse tarbimise prognoos baseerub samuti SKP ja energiatarbimise vahelise seose lineaarse regressiooni analüüsil. Siinkohal on eeldatud aga, et ka mittesekkuva stsenaariumi korral energiatarbmise kasvu sõltuvus SKP kasvust väheneb (1.0-lt 0-le mittesekkuvas stsenaariumis, ning -1.0-le sekkuvas stsenaariumis). Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Nii elektri kui ka soojuse tarbimise prognoosi juures tööstussektoris on eeldatud, et selle tarbimine tööstuses on seotud SKP-ga. Eeltoodud eeldustele põhinedes on tööstussektori pikaajaline summaarne energiatarbimise prognoos esitatud koos teiste sektoritega ning erinevate stsenaariumite korral joonisel (Joonis 5 täiendamisel)1213.

Avalik- ja teenindussektor

Ka teenindussektori tarbimine on jaotatud elektri- ja soojusenergiatarbimise vahel. Liikumiseks kuluvat energiat käsitletakse transpordisektori energiatarbimise all.

Teenindussektori elektrienergiaprognoos baseerub SKP ja elektrienergiatarbimise vahelise seose prognoosimisel. Mittesekkuva stsenaariumi korral on eeldatud, et tööstussektori elektrienergiatarbimise sõltuvus SKP-st väheneb 0.44-lt (2000-2010 põhjal) 0.16-ni aastaks 2050. Sekkuva-stsenaariumi korral aga -0.36-ni. Teenindussektoris prognoositakse elektritarbimise jäämist stabiilselt üsna samale tasemele ja erinevate stsenaariumite korral on elektrienergia tarbimise prognoosid sarnased.

Teenindussektori soojusetarbimise prognoos baseerub eelkõige tulevase hoonefondi soojuse tarbimise hinnangutel, mis omakorda uute hoonete puhul baseerub EL energiatõhususdirektiivist tulenevatel nõuetel, rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse ENMAK hoonete energiasäästupotentsiaali uuringust ning olemasolevate hoonete puhul Statistikaameti andmete analüüsist (kokku on liidetud kaugküttesoojuse ning teenindussektoris tarbitud kütuste energiasisaldus). Oluline on siinkohal ka olemasoleva hoonefondi köetava pinna hindamine, mis sellekohase ühtse andmesüsteemi puudumise tõttu tuli tuletada. Ajaloolised andmed on normeeritud välistemperatuuriga (kraad-päevadega). Soojusenergia tarbimisele prognoositakse teenindussektoris kõikide stsenaariumite korral vähenemist, kuid sääst pole niivõrd suur kui kodumajapidamiste puhul. Joonis (Joonis 5 täiendamisel) annab ülevaate teenindussektori summaarsest energiatarbimise prognoosist ja näitab kui suure osa see moodustab riigi kogu energiatarbest erinevate stsenaariumite korral kuni aastani 20501415.

Transpordisektor

Esialgsete stsenaariumite summaarsed energiatarbimise prognoosid on esitatud peaartiklis Energiatarbimine transpordisektoris.

Vähesekkuva ja mittesekkuva stsenaariumi korral eeldatakse transpordisektori energiatarbimise tõusu jätkumist. Mittesekkuva stsenaariumi korral, kus energiasäästumeetmeid olulisel määral ei rakendata, kasvab energiatarbimine 2010 aasta 8,59 TWh/a-lt aastaks 2030 13,33 TWh/a-le. Sekkuva stsenaariumi korral, kus rakendatakse olulisel määral energiasäästu meetmeid, prognoositakse transpordisektori energiatarbeks aastaks 2030 7,69 TWh/a. Vähesekkuva stsenaariumi mõju jääb kahe tulemuse vahele, selle stsenaariumi puhul prognoositakse transpordisekotori koguenergiatarbeks 10,83 TWh/a aastal 2030.

Kõigi kolme stsenaariumi: mittesekkuva, vähesekkuva ja sekkuva juures jääb elektri kasutamise osakaal transpordis väikeseks, olles veel ka aastal 2020 kõigi stsenaariumite korral alla 1%. Aastaks 2030 kasvab sekkuva stsenaariumi korral elektri osakaal ligi 4%-ni, vähesekkuva korral on see aga 1,2% ja mittesekkuva korral ikka veel alla 1%.

Tabel 1.Stsenaariumite lähteeeldused, antud energiakandjal tarbitud energia osakaal antud sektoris võrreldes kogu tarbitud energiaga

 

Joonis 3. Hoonete koondprognoos 2030+45

Joonis 4. Transpordisektori, elektrienergia ning soojusenergia osakaalud lõpptarbimisest Eestis 2013 a.

 Kodumajapidamised

Elektri tarbimise prognoos

Kodumajapidamiste elektritarbimise prognoos on esitatud joonisel 5 . Kõigi stsenaariumite korral suureneb tulevikus kodumajapidamiste elektritarbimine. Sekkuva ehk teaduspõhise stsenaariumi puhul suureneb kodumajapidamiste elektritarve kuni aastani 2030 samas tempos nagu mittesekkuva stsenaariumi korral, sest renoveerimistega seoses installeeritakse rohkem sundventilatsiooniseadmeid. Aastatel 2030 kuni 2040 väheneks elektritarve tänu säästumeetmetele ning saavutatakse võrreldes teiste stsenaariumitega madalam elektri tarbimine, mis jääks võrreldes teiste stsenaariumitega madalamaks ka aastani 2050 (2,31 TWh/a).

Joonis 5. Kodumajapidamiste elektritarbimise prognoos

Soojuse tarbimise prognoos

Soojuse tarbimist prognoosivad stsenaariumid on esitatud joonisel 6. Prognoositakse, et soojuse tarbimine kodumajapidamistes väheneb pikas perspektiivis kõikide stsenaariumite korral, kuid olenevalt stsenaariumite meetmete ulatusest võib soojuse säästupotentsiaal olla kiiremini saavutatav ning suurem. Mittesekkuva stsenaariumi korral prognoositakse kodumajapidamiste soojuse tarbimiseks aastaks 2050 9,44 TWh/a, mis ei erine oluliselt praegusest tarbimisest, 9,79 TWh/a. Vähesekkuva puhul oleks tarbimine aastaks 2050 6,78TWh/a, ehk 28% võrra väiksem. Sekkuva stsenaariumi tulemuseks leiti, et aastaks 2050 oleks vastavate meetme tulemusel saavutatav kodumajapidamiste soojuse tarbimise vähenemine 4,47 TWh/a-ni, mis on 53% võrra väiksem soojuse tarbimine kui mittesekkuva stsenaariumi korral.

Joonis 6. Kodumajapidamiste soojuse tarbimise prognoos 2050