Elektri uuringud

KLIIMANEUTRAALSE ELEKTRITOOTMISE UURINGU MATERJALID

Euroopa Komisjon (DG Reform) toetab Eestis kliimaneutraalse elektrienergia tootmise analüüsi läbi viimist. Projekti eesmärk on pakkuda välja institutsionaalsed, administratiivsed ja kasvutagavad reformid Eestis aitamaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil leida kliimaneutraalse elektritootmise saavutamise alternatiivseid teid ja rakendatavaid tegevuskavasid. Projekti viib ellu Trinomics partneritega E3Modelling, Stockholm Environment Institute ja TalTech. Projekt sai alguse 2020. aasta septembris. Valminud stsenaariumidele koostatakse järgmiseks sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, riski- ja tundlikkusanalüüs. Valminud analüüse kasutades koostatakse igale stsenaariumile tegevuskava. Projekti lõpparuanne valmib märtsis aastal 2022. Projekti analüüside ja tegevuskavade tulemused annavad ülevaate kliimaneutraalse elektritootmise võimalikest tulevikest Eestis. Tulemusi kasutatakse energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamisel.

Töö teostajad andsid kliimaneutraalse elektritootmisele üleminekuks Eestis järgmised põhisoovitused:

• Planeerimis- ja loamenetluse kiirendamine;

• Taastuvenergia, salvestuse ja madala süsinikuheitmega tootmise jaoks vajalike finantseerimisvõimaluste tagamine;

• Paindlikkusteenuste turu loomine

• Vähekindlustatud majapidamiste majanduslik, tehniline ja informatiivne toetamine 

Uuringus modelleeritud ja analüüsitud stsenaariumide eeldused:

Stsenaarium	Eeldused
Võrdlusstsenaarium	- Euroopa Komisjoni 2020. aasta võrdlusstsenaariumi piiranguteta BAU - Hõlmab nõudlust majanduslikult kulutõhusate power-to-X lahenduste järele.
Taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia)	- Eestisse paigaldatud avamere tuuleenergia generaatorite võimsused on 1 GW aastaks 2030, 2 GW aastaks 2035, 3 GW aastaks 2040 ja 4 GW aastaks 2050.
Tuumaenergia	- 2040. aastaks on Eestisse ehitatud väike III+ põlvkonna modulaarne tuumareaktor, mille võimsus on 900 MW.
Süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU)	- TG11 põlevkivijaamad saavad süsiniku püüdmise võimekuse 2025 ja Auvere 2030. aastal.
Taastuvgaas	- 2030. aastaks on Eestisse rajatud 1 GW mahus  biogaasi võimsusi.
Kõik tehnoloogiad	- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Impordile või võimsuste lisandumisele ei ole seatud lisapiiranguid.
1000 MW juhitav võimsus	- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Eestis on kogu analüüsitud perioodil olemas vähemalt 1000 MW juhitavat võimsust.
Kõik tehnoloogiad ilma netoimpordita	- Lubatud on investeerida kõikidesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse. - Elektri import ja eksport on igal aastal tasakaalus.

 

LÕPPARUANNE (inglise keeles)

Lõpparuande tõlge eesti keelde

TEGEVUSKAVADE ARUANNE (inglise keeles)

Arvutused (Exceli tabel)

Sensitiivsusanalüüsis ebastabiilsema tuuleenergiaga uuesti modelleeritud teekaartidele koostati antud etapis tegevuskavad. Valitud kriteeriumite (investeeringu maksumus, elektrihind, SKP, töökohad, sisemaise elektrienergia toodangu osakaal) alusel on teekaartide järjestamisel hinnatud parimateks teekaartideks tuumaenergia, kõikide tehnoloogiate ning taastuvelektri ja salvestuse teekaardid. Uuringu koostajad soovitavad kolme teekaardi seast rakendada kas taastuvelektri ja salvestuse või kõigi tehnoloogiatega teekaarti, kuna tuumaenergia teekaardi rakendamiseks puudub seni Eestis vastava tehnoloogia kogemus ning seda poleks võimalik enne 2035. aastat kasutusele võtta.

Teekaart	Konsultandi hinnang	MKM valitud kriteeriumid
Taastuvelekter ja salvestus	Soovitatav	Soovitatav
Taastuvgaas	Soovitatav	Tehtav
Kõik tehnoloogiad	Soovitatav	Soovitatav
Tuumaelekter	Mitte soovitatav	Soovitatav
1000 MW juhitavat võimsust	Tehtav	Tehtav
Impordita	Tehtav	Mitte soovitatav
Süsiniku püüdmine ja kasutus	Mitte soovitatav	Mitte soovitatav

Kliimaneutraalsele elektrienergia tootmisele üleminekuks on uuringu teostajate soovituste kohaselt vajalikud järgmised tegevused:

Tegevused	Eesmärk	Ajakava	Vastutaja	Teised huvirühmad	Kulu/ressurss
1.Planeerimise protsessi reform	Kiirendada kehtestamise protsessi ja vähendada arendaja riske	Lühiajaline (2023 – 2030)	Keskvalitsus	Kohalik administratsioon	Madalad kulud, põhiliselt tööjõuressurss
2.Institutsionaalne reform	Pakkuda rohkem sõltumatuid ja fokusseeritud ressursse	Keskmine (2023 – 2035)	Keskvalitsus	-	Madalad kulud, peamiselt vastutuste ümberjagamine
3.Riski vähendamise instrumendid	Vähendada arendajate ja investorite riske	Välja töötamine: lühiajaline (2023 – 2030) Rakendamine: keskmine/pikaajaline (2023-2040)	Keskvalitsus	Finantsasutused, suured elektritarbijad	Kulud erinevad teekaartides ja sõltuvad tuleviku energiahindadest
4.Kodumajapidamiste, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetus	Vähendada võrgutugevdamise kulusid; leida väikese kuluga lahendusi; suurendada erafinantseeringuid	Keskmine (2023 – 2035)	Keskvalitsus	-	Kulud erinevad teekaartides ja sõltuvad tuleviku energiahindadest
5.Elektrivõrgu tugevdamine	Taastuvenergia lahenduste liitumise võimaldamine madalaima hinnaga	Keskmine (2023 – 2035)	Süsteemioperaator	Keskvalitsus	Finantseerimine energiaarvete kaudu
6.Ühiskonna tolerantsus	Vähendada avalikku vastuseisu taastuvenergiale	Lühiajaline (2023 – 2030)	Keskvalitsus	-	Madal kulu
7.Muud tegevused	Negatiivse mõju vältimine kodumajapidamistele, oskuste ja pädevuse tagamine	--	Keskvalitsus	-	Teekaartides erinev sõltudes makromajanduslikest teguritest

 

TULEMUSTE KOKKUVÕTTE ESITLUS 11.05.2022 webinaril

Uuringu tulemusi tutvustava lõpuürituse salvestus on kättesaadav SIIN.

KLIIMANEUTRAALSE ELEKTRITOOTMISE STSENAARIUMIDE ESIALGSETE TULEMUSTE ARUANNE JA KOKKUVÕTE (ingliskeelsed)

Kasutatud alusandmed

Kasutatud majandusandmed

•    Uuringu käigus modelleeriti 9 stsenaariumit: BAU, referents, taastuvad ja salvestus, tuumajaama, süsiniku püüdmine ja kasutus, taastuvgaas, tehnoloogiate mix, 1000 MW juhitavaid, impordita stsenaarium (Business as usual (BAU), Reference (REF), Renewables + storage (offshore wind), Nuclear, CCUS, Renewable gas, All technologies, 1000 MW dispatchable capacity, No net imports).

 

 

SOTSIAALMAJANDUSLIKE MÕJUDE ANALÜÜSI ESIALGSETE TULEMUSTE ARUANNE JA KOKKUVÕTE

(ingliskeelsed)

Erinevate tehnoloogiate mõju Eesti majandusele sõltub impordisõltuvusest, tootlikkusest ja hõivest investeerivates sektorites ning finantseerimiskuludest. Stsenaariumide sotsiaalmajandusliku mõju hindamine soovitab eelistada kulude siseriikliku finantseerimise (investeerimine elektritootmisesse välistab investeeringud mujal sektorites) asemel välislaenude abil finantseerimist (10 a tagasimakseperiood intressiga 5%). 

Esialgsete tulemuste põhjal soovitab uuring sotsiaalmajanduslikust perspektiivist lähtudes  RES-STORAGE, RES-GAS või AT-NIMP stsenaariumi.

Joonis Kumulatiivne mõju SKP-le võrreldes referentsstsenaariumiga 2025-2050.

Tabel Vajalikud investeeringud elektritootmises ja salvestuses, mln eurot.

Tehnoloogia	RES-STORAGE	RES-GAS	AT	AT-NIMP	AT-1000	CCS	NUCLEAR
Batteries	184	-187	-76	241	-167	-218	104
Shale oil fired*	0	0	725	327	219	-80	0
Gas fired	0	0	0	0	201	0	0
Nuclear	0	0	0	0	0	0	2329
Biomass	46	2635	0	0	0	-2	0
Hydro	0	0	0	0	184	0	0
Wind	5540	71	-85	551	-88	-1164	-1105
PV	-613	5	-270	-15	-144	-610	673
Other renewables	0	0	0	0	0	2	0
CCS Shale oil	0	0	0	0	0	1663	0
CCS Biomass	0	0	0	0	0	46	0
Total	5157	2523	294	1104	205	-363	2001

Source: LEAP model outputs, D3 “Development of pathways for reaching climate-neutral electricity generation”
*Note that for all pathways except the CCS pathway, investments in oil-fired shale refer to retrofitting former oil shale plants to use biomass; in the CCS pathway, the plants continue to burn oil shale.

Riskianalüüs (ingliskeelne)

Riskianalüüs näitas, et küsitlusele (saadeti 68 eksperdile, sh 37 organisatsioonile, millele vastasid 6 organisatsiooni esindajad ning lisaks intervjueeriti 4 liitu ja 3 ettevõtet) vastanute seas eelistatakse taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumi, kuna olemas on töötavad tehnoloogiad, riskid on teada ja nendega on võimalik tegeleda (nt planeerimisprotsessi tõrked, kohalike vastuseid), see stsenaarium vastab teiste riikide tegevuseesmärkidele dekarboniseerimisel (Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome), olemas on strateegia ja kogemus EL tasandil. Mitmed vastajad tõid välja, et antud stsenaariumi riske võiks aidata maandada taastuvgaaside ja CCU tehnoloogiate kasutusele võtt.

Riskide tõenäosuse ja tõsiduse alusel on väikseima riskiga taastuvgaasil elektrienergia tootmise stsenaarium.

SENSITIIVSUSANALÜÜSI ARUANNE (inglise keeles)

Arvutused (Exceli tabel)

Tegevuskavade aluseks olnud teekaartide arvutuste tulemused

Sensitiivsusanalüüsis modelleeriti uuesti stsenaariumid järgmiste sensitiivsustega, mille tulemusel:

• ebastabiilsemate tuuleoludega remodelleerimise tulemusel oleks suurem investeeringute vajadus, mis omakorda on positiivse mõjuga SKP-le;
• kõrgema biomassi hinnaga põlevkivi asemel biomassi kasutades tooks rohkem salvestusvõimsusi ja vähem päikeseenergiat;
• tuumajaam tööajaga 90% (esialgsetes arvutustes kasutatud tööaja 60% asemel) asendaks odavamaid elektritootmisi madala nõudlusega aegadel tõstes elektrihinda;
• kõrged akude ja Paldiski pumphüdroenergiajaama kapitalikulud vähendaks ebastabiilsemate tuuleoludega stsenaariumide korral akude võimsust, kuna Paldiski pumphüdroenergiajaam kataks seonduvat salvestusvajadust, ühtlasi väheneks vajadus päikeseenergia järele ning väheneks elektrihind.

Sensitiivsusanalüüs näitab, et suures mahus maismaatuulepargid on enamuses stsenaariumides soodsaimad, maksimumvõimsusega kuni 1479 MW. Ebastabiilsemad tuuleolud nõuavad suuremaid investeeringuid akudesse varustuskindluse tagamiseks. Mitmetes stsenaariumides biomassi kasutus tänastes põlevkivijaamades võimaldavad neid kasutada aastani 2050 toodanguga kuni 3 TWh/a. Süsiniku püüdmine ja kasutust analüüsi tulemuste alusel ei soovitata. Varustuskindluse tagamisel ei nähta hea lahendusena ka taastuvgaasi stsenaariumit. Tuumastsenaariumi puhul on investeeringute tasuvuse küsimus madalamate koormuste korral.

Ebastabiilsema tuuleenergiaga uuesti modelleeritud stsenaariumid on aluseks tegevuskavade välja töötamisele. Enamuses stsenaariumides on suurem juhitav võimsus (eelkõige akudes), suurem päikeseenergia võimsus aastal 2030 ja suurem meretuuleenergia võimsus aastal 2050 tõstes sisemaise toodangu osakaalu.

Joonisel on toodud stsenaariumide esialgsete tulemuste ja ebastabiilsema tuuleenergia toodanguga uuesti modelleeritud stsenaariumide võrdlus tootmisvõimsuse MW kohta aastal 2030:

Joonisel on toodud stsenaariumide esialgsete tulemuste ja ebastabiilsema tuuleenergia toodanguga uuesti modelleeritud stsenaariumide võrdlus toodangu TWh kohta aastal 2030:

Joonisel on toodud stsenaariumide esialgsete tulemuste ja ebastabiilsema tuuleenergia toodanguga uuesti modelleeritud stsenaariumide võrdlus tootmisvõimsuse MW kohta aastal 2050:

Joonisel on toodud stsenaariumide esialgsete tulemuste ja ebastabiilsema tuuleenergia toodanguga uuesti modelleeritud stsenaariumide võrdlus toodangu TWh kohta aastal 2050:

Lisainfo saamiseks kirjutage palun: irje.moldre@mkm.ee

TUUMAENERGIA UURINGUD

Üheks võimalikuks energiaallikaks elektrienergia tootmisel on tuumaenergia, mille kasutusvõimalusi Eestis analüüsib Keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud tuumaenergia töörühm, mille töö tulemuste ülevaade valmib 2022. aasta septembris.

Fermi Energia OÜ arendatava väikereaktori kasutusele võtuga seotud uuringud on järgmised:

• Teostatavusanalüüs väikse moodulreaktori (VMR) sobivusest Eesti energiavarustuse tagamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks 2030+ 

Analüüs näitab, et tuumaelektrijaam kahandaks tuuleparkide osa:

• Comparison of the most likely low-emission electricity production systems in Estonia, Taltech ja Utah Ülikooli koostöös valminud artiklis modelleeriti ja analüüsiti võrdlevalt erinevaid elektritootmise stsenaariume:

Stsenaariumide mõjuanalüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et ebastabiilse tuuleenergia toodangu stabiliseerimiseks on salvestid lähitulevikus veel liiga kulukad kogu võrgu stabiliseerimiseks, sh pumphüdroeneriajaam on LCOE võrdluses 40-50% kallim elektrijaamast. Salvestid sobivad eelkõige täiendavateks võrguteenusteks. Juhitavateks võimsusteks sobivad eeskätt energiaallikatena põlevkivi, pürolüüsigaas ja tuumaenergia. Seejuures on moodultuumajaamu võimalik paindlikumalt juhtida, kui põlevkivijaamu. Lisaks on, isegi CCS rakendamisel põlevkivijaamad suurema kasvuhoonegaaside heitega kasutusea jooksul kui tuumajaamad ning muud õhuheited põhjustavad võrdluses oluliselt rohkem surmasid. Turu kohanemiseks on vajalikud energiatootmise kompenseerimise või salvestusega seotud võrgule pakutavad täiendavad teenused nagu nt paindlik energiatootmine ja reservvõimsused võimaldavad luua stabiilse müügitulu suurtele energiaprojektide investeeringuteks. Üleminek vähese heitega energiatootmisele tõstab elektrikulusid. Tuuleenergia stabiliseerimine väiksemate soojuselektrijaamadega võiks hoida ülemineku kulud madalamad.

• Väikeste moodulreaktoritega asukohtade alternatiivide sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (Cumulus)

Väikeste moodulreaktorite asukohtade alternatiivide sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi käigus prognoositi väikereaktorite rajamise ja opereerimisega kaasnevaid mõjusid kohaliku omavalitsuse vaates (Lüganuse ja Viru-Nigula vald). Selleks koostati kahe stsenaariumi (väikereaktoriteta ja väikereaktoritega) kirjeldused, mille lahknevus on käsitletav jaama poolt loodava mõjuna.

Analüüsi fookuses olid omavalitsuse elanike arv ja eelarve tulude pool. Omavalitsuste põhitegevuse kulud on väga suures ulatuses seadustest tulenevate kohustustega kindlaks määratud, samuti ei ole ette näha täiendavaid kulusid seoses väikereaktorite rajamise ja/või opereerimisega.

Võrreldavad omavalitsused on mitmes suhtes sarnased – võrdlemisi kiirelt kahaneva rahvastikuga ja suure tööstussektori osakaaluga. Tulude tase on samuti võrreldav, kuigi Viru-Nigula valla eelarvenäitajad on pisut paremad. Üldine lähteolukord on Lüganuse vallas mõnevõrra ebasoodsam. Seniste teadaolevate trendide jätkudes kahaneb elanike arv mõlemas omavalitsuses 2040. aastaks kuni kolmandiku praegusega võrreldes. Elanikkonna vähenemine avaldab negatiivset mõju ka kummagi omavalitsuse tulubaasile. Üksikisiku tulumaksu laekumine võib väheneda 1,5–2 miljoni euro võrra aastas.

Väikereaktorite rajamise absoluutne mõju on rahvastiku ja eelarvetulude arengule mõlemas omavalitsuses sama. Need toovad omavalitsusse olulisel määral kõrge kvalifikatsiooni ja palgaga elanikke (200 otsest töökohta 2 reaktori peale) (keskmine palk põlevkivisektoris 1700 eurot, väikereaktorites 3325), mis kompenseerivad osaliselt elanikkonna kahanemist, ja suurendavad eratarbimist piirkonnas.

Väikereaktori rajamise ja opereerimisega kaasnevad maksimaalsed mõjud on järgmised:

Ehitusperioodil, s.o aastatel 2029–2035:

- Omavalitsustele koguneb üksikisiku tulumaksu kokku 15,4 miljonit eurot. Arvestuse aluseks on ehitajate, töötajate ja nende kaaslaste kaalutud keskmised palgad ja omavalitsustele ülekantava tulumaksu määr brutotulust, milleks on 11,93%.

- Asukohajärgsele omavalitsusele koguneb maamaksu 210 tuhat eurot.

- Riigi tulud on kokku u 66,6 miljonit eurot, sh tulumaks (8,07% üksikisiku tulumaksuga maksustatud brutotulust), sotsiaalmaks (33% brutotulust) ja käibemaks ehitusega kaasnevatelt kulutustelt.

- Piirkonnas tarbitakse erinevaid teenuseid ja kaupu kuni 80,6 miljoni euro eest (käibe-eeldus: üks inimene kulutab päevas 50 eurot).

- Kaudseid töökohti tekib piirkonda kuni 110.

- Opereerimisperioodil kumulatiivselt:

-- Asukohajärgsele omavalitsusele koguneb aastas maksimaalselt tulusid 2,4 miljoni euro vääringus (tabelis veerg 2036+), opereerimisperioodil kokku 142 miljonit eurot, sh 96 miljonit üksikisiku tulumaksu.

-- Asukohajärgsele omavalitsusele koguneb maamaksu aastas 30 tuhat, kokku 1,8 miljonit eurot.

-- Riigi tulud on opereerimisperioodil kokku kuni 3,36 miljardit eurot, sh tulumaks (8,07% üksikisiku tulumaksuga maksustatud brutotulust), sotsiaalmaks (33% brutotulust) ja käibemaks ehitusega kaasnevatelt kulutustelt ning väikereaktorite müügitulult.

-- Piirkonnas tarbitakse erinevaid teenuseid ja kaupu kuni 570 miljoni euro eest.

-- Kaudseid töökohti lisandub piirkonda ligikaudu 63.

-- Omavalitsuses tehakse 40 miljoni euro eest mitmesuguseid investeeringuid, sh:

- 10 miljonit eurot omavalitsuse investeeringuteks, mis makstakse välja kolmes jaos alates ehitusloa väljastamisest.

- 20 miljonit elamuarenduseks, kuna töötajad vajavad elukohti ja praegune kinnisvaraturg vajadusi ei rahulda. Eelduslikult on ühe elamuühiku suuruseks 60–70 m², mille ehitushinnaks on 2000 eurot m². Arvestatud on 150 elamuühikuga, kuna eeldatavalt tuleb osa töötajaskonnast koha pealt ja neil on eluase olemas.

- 5 miljonit väikereaktorit teenindavale taristule.

- 5 miljonit väikereaktori külastuskeskuse rajamiseks.

- Suureneb nõudlus avalike teenuste järele – eelkõige lasteaia- ja koolikohad (u 120). Samas vajadust uusi hooneid ehitada puudub, kuna juba praegu on omavalitsustes kohti üle.

- Omavalitsuse eelarvesse laekub lisaks üksikisiku tulumaksule ligikaudu 730 tuhat eurot aastas vastavalt Fermi Energia pakkumisele. Tasandusfondi eraldise suurust see eeldatavalt ei mõjuta, sest see sõltub elanike (maksumaksjate) arvust ja vanuselisest koosseisust.

- Väikereaktorite juurde rajatakse külastuskeskus, mille eeldatav aastane külastajate hulk on 10 tuhat inimest. Eeldatavalt pikendab keskus turistide külastuskestvust piirkonnas poole päeva võrra. Võttes arvesse teisi piirkonnas juba olemasolevaid ja arendatavaid turismiatraktsioone (Kiviõli Seikluskeskus, Eesti Kaevandusmuuseum, Aidu Veemaa) võib see aga kaasa tuua täiendava ööbimise. Eesti siseturist kulutab päevas 23–47 eurot, välisturist 78–171 eurot^[1]. Turismitulu arvestus sisaldub piirkonnas tarbitavate teenuste ja kaupade kogukäibes.

- Keskmine töötasu läheneb Eesti keskmisele, kuid tõenäoliselt ei ületa seda, kuna väikereaktori poolt loodavate kõrgepalgaliste töökohtade arv ei ole selleks piisav.

Lisaks elektritootmisele kaasneb väikereaktori opereerimisega veel võimalus pakkuda otseliiniga elektrit (vastavalt Elektrituruseadusele kuni 6 km raadiuses) ja tööstusauru. Kuivõrd on aga teadmata väikereaktori täpne asukoht, ei ole võimalik prognoosida võimalikke kasusaajaid.

• Economic impact analysis of GE Hitachi BWRX-300 small modular reactor (PWC)

Kahe moodultuumajaama GEH BWRX 300 small modular reactors (“SMR”) sotsiaalmajandusliku mõju analüüs näitab, et

1. tuumajaama rajamise faasis kulutab Fermi Energia 15 aastaga 2 mlrd eurot panustades 253 mln eurot/a SKP-sse ja luues 619 töökohta aastas

2. 60 aasta jooksul tuumajaama opereerides panustab see 266 mln eurot/a SKP-sse ja pakub 195 töökohta aastas

• Tuumaenergeetika keskkonnamõju hindamisest. Ülevaade keskkonnamõjude hindamise teemadest, sh väikeste reaktorite mõjud

Ülevaade kirjeldab tuumajaamaga seotud peamisi keskkonnamõjude valdkondi ning nende keskkonnamõjude hindamiseks kasutatavaid lähenemisi. Analüüsis käsitletakse näidetena ka Soome Loviisa tuumajaama ja Kanada Darlingotni tuumajaama praktilisi kogemusi.

Tuumarajatise elukaare etappidel eeldatavalt tehtavad kiirguse keskkonnamõju hindamised [Allikas: IAEA ohutusjuhend GSG-10, 2018; täiendatud Eesti kontekstiga]:

• Socioeconomic analysis of nuclear power in Sweden/Tuumatööstuse sotsiaalmajanduslik analüüs Rootsi näitel (Vattenfall AB) 

Vattenfall viis läbi Rootsis tuumajaamade mõju uuringu kohalikele omavalitsustele. Uuring võrdleb kahte omavalitsust, kus asuvad tuumajaamad Oskarshamn ja Forsmark.  Uuringus vaadati ajaperioodi 20 aastat enne ja 20 aastat peale tuumajaamade ehitamist ning analüüsiti selle mõju rahvastiku juurdekasvule ja struktuurile nendes omavalitsustes.

Uuringu tulemusel võib kindlalt järeldada, et tuumaenergial on olnud kohalikele omavalitsustele oluline mõju. Tugevamaid mõjusid võib täheldada ehitusajal ja esimestel kasutusaastatel, hilisemates etappides need aga vähenevad ja muutuvad raskesti eristatavaks. See on kooskõlas sellega, mida on täheldatud ka investeeringute puhul teistesse suurtesse taristuprojektidesse, näiteks raudteedesse. Investeeringuga kaasnev kiire rahvastiku kasv peatus paar aastat pärast ehitusperioodi ja pöördus seejärel tagasi varasemate arengumustrite juurde. Analüüsid näitavad aga erinevusena suurtest taristuprojektidest, et tuumaenergia puhul on omavalitsused pärast ehitamist stabiliseerunud kõrgemale sotsiaalmajanduslikule tasemele.

Tuumatööstus pakub hästi tasustatud  ja peaaegu liikumatut töökohta, mis loob aluse kohalikule sotsiaalmajanduslikule arengule, mida liikuv tööstus ei suuda pakkuda. Tuumajaam ei saa kolida madala palgaga piirkonda, seda on konkurentsiga raske ärist välja tõmmata ning uue tehnoloogiaga asendamine enne selle eluea lõppu on pea võimatu. Just need omadused annavad võimaluse stabiilsemaks majandusarenguks. Siiski tuleb märkida, et erinevalt paljudest teistest tööstusharudest sõltub tuumatööstus poliitilistest otsustest.

Tuumajaama asukoha omavalitsustes oli rahvastiku struktuur teiste sarnaste omavalitsustega võrreldes noorem ja selle kahanemine pidurdus. Lisaks rahvastiku analüüsile uuriti ka mõju kinnisvarale. Maaklerite küsitluse tulemusel ei toodud välja seda, et tuumajaama ehitus oleks kuidagi mõjutanud kinnisvara väärtust. Kinnisvara hind antud piirkonnas jäi samaks, mida võib täheldada ka positiivse mõjuna, kuna reeglina väheneva rahvastikuga piirkondades kinnisvara hind pigem langeb.

Üldine järeldus on, et isegi kui kõige suuremad mõjud ilmnesid piiratud aja jooksul, oli tuumainvesteeringul pikaajaline positiivne mõju kohalike ühiskondade sotsiaal-majanduslikule arengule. Nagu paljud intervjueeritavad on väitnud, on tänapäeval raske ette kujutada antud omavalitsusi ilma tuumajaamadeta. Tuumavallad on vaatamata algselt sarnasele sotsiaalmajanduslikule struktuurile majanduskriisidega paremini toime tulnud kui võrdlusomavalitsused. Tuumatööstus on andnud omavalitsustele vastupidavuse.