Artikkel Põlevkivi energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.
Põlevkivi kasutamine Eestis
Põlevkivi, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus, kus on sätestatud, et põlevkivi, mis on riigile kuuluv maavara, millele kinnisomand ei ulatu, aastane kaevandamismäär on 20 000 000 tonni.1 Sealjuures on kaevandamismäär seatud põlevkivi geoloogilisele varule.
2011. aastal Eestis kaevandatud põlevkivist 166,7 PJ primaarenergia tootmiseks kasutati 18 734 000 t kaubapõlevkivi ( joonis 1)2. Põlevkivi geoloogilist varu kaevandati 2011. aastal 15 864 500 t3.
|
Joonis 1. Primaarenergia tootmine. Põlevkivi8 |
Põlevkivivaru
Põlevkivivaru klassifitseeritakse varu uurituse astmest tulenevalt:
- a) tarbevaru;
- b) reservvaru;
- c) prognoosvaru.
Sealjuures jagunevad tarbevaru ning reservvaru aktiivseks varuks ning passiivseks varuks ( joonis 2).
Eesti põlevkivi geoloogilise varu suuruseks hinnati 2013. aastal 1 312 000 000 t. Sealjuures tuleb arvestada, et põlevkivi kaevandamisel on kadu ~30 %, mistõttu on reaalselt kasutatav geoloogiline varu ~1 000 000 000 tonni 4.
Põlevkivi geoloogiline varu kirjeldab looduses leiduvat kivimit. Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi5. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni.
|
Joonis 2. Eesti põlevkivivaru suurus9 |
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine
2013. aastal möödus 97 aastat põlevkivi tööstuslikust kasutuselevõtust Eestis. Põlevkivi ning selle kaevandamise ja töötlemise kaas- ning jääkprodukte kasutatakse Eestis:
- a) elektri- ja soojusenergia tootmiseks;
- b) põlevkiviõli tootmiseks;
- c) tsemendi tootmiseks;
- d) mitmesuguste keemiatööstuse toorainete tootmiseks;
- e) teedeehitusel.
Eesti põlevkivimaardla asub Lääne- ja Ida-Virumaal. Nagu eelnevalt mainitud, on põlevkivi kaevandamise aastane määr 20 mln tonni. Eestis on praeguseks järgi 4 põlevkivi kaevandamisega tegelevat ettevõtet. Neile on Keskkonnaministri kantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 kehtestatud kaevandajapõhine põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär ( tabel 1).
Arvestades käskirjaga 1319 antud piirmäärasid, ei ole ükski kaevandaja kasutanud oma määra 100 %-lt ( joonis 3). Kõige efektiivsemat kasutamist on näidanud Eesti Energia Kaevandused AS.
Põlevkivi kasutamisega kaasnevast keskkonnamõjust annab ülevaade artikkel Põlevkivi kasutamise keskkonnamõju.
|
|
|
Joonis 3. Põlevkivi kaevandamine 2009-201310 |
|
|
Põlevkivi energeetiline ressurss
Põlevkivi energeetilise ressursi hindamise algeeldused
Põlevkivi energeetilise ressursi hindamisel on arvestatud aastase lubatud kaevandamismahuga (20 mln t).
Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal
Tabelis 2 ning joonisel 4 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.
|
Joonis 4. Põlevkivi energeetilise ressursi potentsiaal13, 14 |
Põlevkivi hind
Säästva arengu seaduse alusel tuleb taastumatu loodusvara kasutamisel või kavandamisel lähtuda:6
- a) teadaolevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
- b) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
- c) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.
Alates 2013. aasta algusest liitus Eesti täielikult elektrienergia vabaturuga. Seetõttu ei ole põlevkivi kui Eesti põhiline elektri tootmisel kasutatav ressurss enam administreeritava elektri hinna subjektiks.
Eeltoodud põhjustel tuleb alates 2013. aastast põlevkivi kaevandamisel lähtuda maksimaalse lisandväärtuse saavutamise põhimõttest. Põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär suureneb aastaks 2015 2,4 €/t (2011. aastal oli selleks 1,1 €/t):7. Eeldades 1 tonni kaubapõlevkivi kütteväärtuseks 2,33 MWh oli 2011. a AS Eesti Energia Kaevandused põlevkivi kaevandamise keskmine omahind 10,5 €/t ning eeldades keskkonnatasude tõusu 0,77 €/MWh suureneb tulevikus omahind 12,4 €/t-ni. Põlevkivi kaevandamise omahinna kujunemine energiaühiku kohta (AS Eesti Energia Kaevandused näitel) on toodud joonisel 5.
Lisaks keskkonnatasude muutustele on tulevikus põlevkivi omahinna suurenemist oodata ka kaevandamiskulude suurenemise tõttu, sest madalamate kaevandamiskuludega karjääride kaevandamismahud vähenevad. Seega on tähtis põlevkivi kui ressursi maksimaalselt efektiivne väärindamine ( joonis 6).
|
Joonis 5. Põlevkivi omahinna kujunemine15 |
|
|
left|
Joonis 6. Põlevkivi lisandväärtuste võrdlus põletamisel ja põlevkiviõli tootmisel16 |
|
|
Täiendavat lugemist
Viited
- Riigi Teataja. Maapõueseadus. (20.08.2013).↩︎
- Statistikaamet. Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi. (02.11.2015).↩︎
- OÜ Inseneribüroo STEIGER; SA Säästva Eesti Instituut; AS Maves, OÜ Baltic Energy Partners. "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030" koostamiseks vajalike andmete analüüs, Tallinn 2012.↩︎
- Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (20.08.2013).↩︎
- Riigi Teataja. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad. (21.08.2013).↩︎
- Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (02.11.2015).↩︎
- Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
- Pikk, P. Põlevkivist toodetud elektrienergia ja põlevkiviõli ekspordi/impordi võimalused 2016-2030. 20.12.2012.↩︎