Tarbimise juhtimise uuringud ja analüüsid

 

Taastuvelektri osakaalu suurenemine elektrisüsteemis suurendab tootmise ettearvamatust ja seeläbi  vajadust elektrisüsteemi paindlikumalt ja kuluefektiivsemalt juhtida. Paindlikkuse all mõistame võimekust hoida elektri tootmist ja tarbimist igal ajahetkel tasakaalus, et tagada elektrisüsteemi toimimine.

Tarbimise juhtimine suurendab tarbimise paindlikkust ja võimaldab tarbimist vähendada või nihutada ajalt, mil süsteemis on elektri puudujääk ja täiendav energiaühiku tootmine on väga kallis, ajale mil elekter on soodsam. Pandlikkuse pakkumist ja kasutamist visualiseerib allolev graafik1:

 

image 39

Üldiselt saab tarbimise juhtimise jaotada kaheks – kaudne ja otsene. Kaudse tarbimise juhtimise puhul reguleerivad tarbijad (sh kodu- ja äritarbijad) oma tarbimist lähtuvalt hinnasignaalidest, näiteks elektri börsihinnast. Kaudset tarbimise juhtimist saab ergutada läbi dünaamilise hinnaga elektripakettide, aga ka läbi tarbija teadlikkuse suurendamise ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmise2.

Elektrituruseaduse kohaselt on tarbimise juhtimine (tarbimiskaja) elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist. Sellist tarbimise juhtimist saame nimetada otseseks tarbimise juhtimiseks. Agregaator on isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur. Agregeerimine on tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks.

Eesti tarbimise juhtimise potentsiaaliks on hinnatud  213 kuni 407 MW3. Hollandi tarbimise juhtimise mõjude analüüsis4 on leitud, et tarbimise juhtimise tulemusena väheneb tarbijate elektri keskmine hind lausa 26%.
 

Otsese ja kaudse tarbimise juhtimise ajalist osalemist elektriturgudel visualiseerib allolev graafik5:

image 40

Tarbimise juhtimise mõju tarbimisele visualiseerib allolev graafik:

image 41

Agregaatori roll tarbimise juhtimisel visualiseerib allolev skeem:

image 42

Tarbimise juhtimise edendamiseks sätestab direktiiv (EL) 2019/944 riigile kohustuse võimaldada tarbijatel pakkuda iseseivalt või läbi agregeerimise tarbimise juhtimist kõikidele elektriturgudele.  Eestis on tehtud esimesed sammud tarbimise juhtimise turumudeli loomisel. 2020. aastal korraldas Konkurentsiamet avaliku konsultatsiooni6 eesmärgiga koostöös turuosalistega ühtses lähenemises kokku leppida. Seniste arutelude ja analüüside ning teiste liikmesriikide näidete tulemusena on jõutud järeldusele, et sobivaim turumudel tarbimise juhtimise edendamiseks on tsentraalse arveldusega turumudel, mille kohaselt koondub andmevahetus ja rahaline arveldamine sh kompensatsiooni arvestamine keskse asutuse kätte, milleks teiste riikide näidete põhjal on süsteemihaldur (Eestis Elering). Lisaks turumudeli loomisele, jätab direktiiv (EL) 2019/944 liikmesriikidele vabamad käed kompensatsioonimehhanismi loomisel, mille alusel kompenseeritakse bilansihalduritele nende kulud ja makstakse agregaatoritele tasu tarbimise juhtimise kaudu tarbijale madalama elektrihinna näol toodud kasu eest. Belgia ja Prantsusmaa on tsentraalse arveldamise mudeli7 kõikidel turgudel rakendatud ning töö käib ka teistes riikides. Riigikontroll on oma aruandes8 leidnud, et täna takistab tarbimiskajas osalemist ja agregeerimist eelkõige turumudeli loomine. Reguleerimisturul on Elering täna juba rakendamas tsentraalse arveldusega mudelit, mille kohaselt bilansihalduri kulud kompenseeritakse elektri päev-ette börsihinna alusel ja tarbimist juhtinud tarbija (otse või läbi agregaatori) tasub bilansihalduri kompensatsiooni.
Alloleval graafikul on visualiseeritud tsentraalse selgitusega turumudel, mis visualiseerib turuosaliste vahelist arveldamist tarbimise juhtimise korral läbi agregaatori:

image 43

Reguleerimisturul toimib käsitsi aktiveeritavate reservide turg ja 2025. aasta alguses käivitub kiirete automaatsete reservide turg sageduse juhtimiseks. Tarbimise juhtimise kõigile turutasemetele toomine eeldab andmelao arendust aastaks 2026. Konkurentsiamet töötab välja detailsemad tehnilised tingimused arveldusele ja andmevahetusele süsteemihalduri, bilansihalduri, turuoperaatori ja agregaatori vahel.

Uuringud: