Energiaühistud

 

Artikkel Energiaühistute näol on tegemist kogukondliku ühistegevusega, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks. 1

Tutvustus

Inimeste ning ettevõtete huvi osaleda energiatootmises on olnud tuntav juba mõnda aega. Siinkohal arvestades elektrihinna tõusvat trendi, on huvi tootmises osalemiseks ainud tõusnud. Taastuvenergia turg kätkeb endas ettevõtete huvides suurt ärilist potentsiaali. Paljudes riikides, sh ka Eestis, on pikalt energiasektor olnud suurkorporatsioonide käes. Taastuvenergia pakub võimalust siseneda turule ka paljudel väiksematel teenusepakkujatel ning selline turu jagatud lähenemine võimaldab osaleda ka kodanikel ning kogukondadel. Energiatootmisel võimaldab aktiivselt nii kodanikel kui ka kogukondadel osaleda energiaühistu. 2

Energiaühistute olulisus peitub võimaluses tootmist demokratiseerida (ise toodetakse ning otsustatakse, samuti arukate investeeringute kaasamine võimaldab väiksemaid energiaarveid), detsentraliseerida ning dekarboniseerida (kohaliku kogukonna panus CO2 vähendamisse). Üheks heaks näiteks siinkohal on Taani, kes 1970-ndate naftakriisi järgselt otsustas liikuda detsentraliseeritud ja efektiivse energiamudeli poole ning on tänasel päeval muutumas üheks parima energiajulgeolekuga riigiks. 3

Energiaühistu moodustamine võimaldab inimestel paindlikult ja riske hajutades ise rohelist energiat toota ja tarbida, pakkudes seejuures alternatiivi individuaalsele väiketootmisele ning suurtootjatest sõltumisele. Moodustamisel on mitmeid kasulikku mõjusid nii ühiskonnale kui ka looduskeskkonnale. Kodanikel on võimalus aktiivselt otsustada, kui palju ja mis allikast nad energiat toodavad. Viies energiatootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ja sõltuvus tsentraliseeritud tootmisest, mis parandab kogu riigi energiajulgeolekut. 4

Üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis on kogukonna omandis. Energiaühistutel on oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia genereerimisel. Euroopas on mudelid enamjaolt kohaliku kogukonna kesksed ja enamik energiaühistuid on moodustatud oma liikmetele finantstulu teenimise eesmärgil. Kuid näiteks Rootsis on energiaühistud kogukonna kesksed ja teenindavad peamiselt nende endi vajadusi, riik soodustab nende tegevust (nt maksusoodustused). Saksamaa seevastu on eksperimenteerinud väga erinevate ärimudelitega, kus kohalikel omavalitsusel on keskne roll. Šotimaal seevastu enamasti avalik õiguslikud institutsioonid ei osale kogukondade poolt loodud ühistutes. 5

Energiaühistute liigid ja põhilised tegevussuunad

Energiaühisuste, mis definitsioonilt on laiem termin kui energiaühistud, jagunevad oma põhikriteeriumite sisult kaheks - asukohaga seotud energiaühisused ning ühise eesmärgiga seotud energiaühisused. 6

  • asukohaga seotud energiaühisused – kus määravaks tähenduseks on energiaühisuse liikmete paiknemisega seotus (vald, kortermaja, küla, saar, tööstuspark jne). Kohalikud inimesed, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused panustavad ühiselt energiaprojekti elluviimisse ning saavad ka ise sellest kasu;7
  • ühise eesmärgiga seotud energiaühisused – viitab energiaühisuse liikmete seotusele läbi ühiste huvide, milleks võib olla nii kasumi teenimine, kulude kokkuhoid, tehnoloogia arendamine, investeerimine, teadus- ja arendustegevus. Üldiselt sellistel juhtudel asukohaga seotust ei esine, või on teisejärguline.8

Küllaltki levinud on ka energiaühisuste hübriidmudel, kus energiaühisuses osalevad nii kohalikud kui ka investorid ning mõlemad saavad projektist kasu. Sageli on hübriidmudel tingitud sellest, et energiaühisuse omandivorm ja -struktuur määravad ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikult kapitalile. Kuid ka arendajatel on kohalikke elanikke tarvis, sest sellisel juhul esineb vähem probleeme planeerimis- ja ehitusprotsessis ning kohalike heakskiit aitab kaasa projekti elluviimise edule. Taaskord võib näitena tuua Taani, kus on arendajatel kohustus pakkuda vähemalt 20%-list osalust kohalikele. Hübriidmudeli näiteks võib tuua piirkonna nimega Dundalk Iirimaal, kus 4 km2 suurusel elu-, vabaaja ja ärikeskkonna alal on eesmärkideks aastaks 2020 toota nii soojust kui elektrit taastuvatest energiaallikatest 20% ulatuses ning saavutada valitud hoonetes 40%-line energiasääst. 9

Miks energiaühistud?

Energiaühistute loomine on nüüdseks juba kasumlik tegevus. Arvestades energiamajanduse trende ning energiasüsteemi muutumist ( joonis 1) on ainus võimalus energia hindade täielikuks kontrolliks osaleda ise energiatootjana energiaturul (samuti lisaks ka energia säästmine). 10

Energiamajanduse trendid 11:

Julgust energiaühistute loomiseks annavad mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud. Ühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul

Mainitud kontrolliks energia hindade üle annavad võimaluse ning sisendavad julgust mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud (nt Taani). Energiaühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul. Järgnevalt on loeteluna toodud, miks võiks kaaluda energiaühistu loomist 12:

  1. kohalik omand – elektrijaamad kohalike omanduses aitavad kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule;
  2. dialoogi teke – kohalikud omanikud aitavad luua dialoogi kogukonnaga ning saada heakskiitu projektidele;
  3. teadlikkus – ühistuline omand kasvatab avalikkuse teadlikkust energiaküsimustes;
  4. konfliktide ennetamine – ühistuline omand väldib konflikte ja probleemide teket kogukonna ja elektrijaama omanike vahel;
  5. madalamad investeeringukulud – ühistuline omand toetab madalamaid investeeringuid ja paremat tehnoloogiavalikut, kuna kiire kasumi teenimine pole esmatähtis;
  6. madalamad võrgukulud – hajutatud tootmine väikestes energiaühistutes vähendab ülekandekulusid ja säästab energiat üleriiklikul tasandil;
  7. demokraatlikkus – väikeelektrijaamad on demokraatlikud;
  8. lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks;
  9. osalemine – elektrienergia ühistus osalemine võimaldab kogukonnal osaleda praktilist säästvat arengut edendavas tegevuses.

    Joonis 1. Energiasüsteemi muutumine 25

Väljakutsed energiaühistute loomiseks

Energiaühistute tulevikuperspektiiv on paljulubav. Ent siiski on selleni jõudmisel vajalik ületada teatud takistusi, on mitmeid väljakutseid, mis vajavad tähelepanu 13:

  • madal või olematu teadlikkus;
  • puudlik koostöösoov;
  • puudub ettevõtlikkus;
  • suhteline vaesus;
  • ebaefektiivne hoonefond;
  • lootmine riigi abile;
  • väärkäsitlus energiasäästust
  • riikliku pikaajalise vaate puudumine;
  • soojust ja energiasäästu pole seni koos vaadeldud.

Need on väljakutsed ning takistused, mis energiaühistute kontseptsiooni edendamiseks vajavad ületamist. Teavitustegevus laiemale üldsusele on kogumas hoogu ning lähemalt energiaühistutest ning kõige sellega seonduvast on võimalik tutvuda veebilehel www.energiayhistud.ee.

Kasu energiaühistute loomisest

Mõistagi on suurimaks eesmärgiks teenida energiaühistute loomisega eelkõige majanduslikku kasu. Lõpptarbijale võimalik kasu võib seisneda väikemas energiakulus, mis võimaldab enam investeerida elukeskkonda, saavutades seega parema elukvaliteedi. Samuti annab see võimalusi tegeleda põhitegevustega, mis tõstab tööviljakust. energiaühistute kontekstis on võimalus tarbimist planeerida, ehk saavutada motivatsiooni säästvaks eluviisiks. Samuti kaasneb energiaühistutega suurem energiasõltumatus ning energia hind on pikaajaliselt prognoositav. 14

Puhtmajanduslik kasu on siiski tailor-made äriplaani ja -mudelispetsiifiline. Kindlasti tekitab see uusi ärivaldkondi ning laienevad teenustepaketid. Märksõnaks on ka majandussektorite vaheliste riskide maandamine. 15

Energiaühistud maailmas

Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning tänasel ajal on tekkimas üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, koolide või kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. Headeks näideteks on Saksamaa ning Taani, kus üle poole taastuvenergia tootmistest on kogukonna omandis.

  • näide Kanadast - ligi 60% ühistutest on peamiseks ülesandeks toota elektrit. Kanada suurimad taastuvenergia ühistud (26%) on biokütust tootvad kooperatiivid., sealjuures 68% neist on põllumeeste endi omandis. Nendele järgnevad tuule- (22%) ja päikeseenergia (13%) ühistud.

Näiteid energiaühistutest on veel mitmeid ning teiste näidetega on võimalik tutvuda energiaühistute veebilehel.

Energiaühistute interaktiivsed kaardid

Nii Euroopast kui ka maailmast on kättesaadavad erinevad interaktiivsed kaardid, mis kirjeldavad nii eksisteerivaid energiaühistuid kui ka teisi taastuvenergia projekte.

Energiaühistud Eestis

Energiaühistute loomise eesmärgid

Energiaühistute loomisel on mitmeid eesmärke. Eesmärke on seatud nii kohaliku kogukonna kui ka ettevõtete ning omavalitsuste perspektiivis. Eesmärkide aluseks on just eelkõige teistes riikides toimivad energiaühistud.

Kogukonna seisukohalt on eesmärkideks energiaarvete vähenemine ning seega sõltumatus energiahinna kõikumisest, samuti ka pikaajaliselt energiahinna teadmine ning kulutuste tõhusam planeerimine. Mõistagi on võimalik kogukonnal saada otsest majanduslikku kasu läbi investeeringute ning dividendide teenimise. Kogukonna jaoks on eesmärkideks samuti tõsta hoonete ja eluasemekvaliteeti läbi renoveerimistegevuste. Seejuures on kaasatud kogukond. 16

Kohaliku omavalitsuse tasandil ning ettevõtete seisukohast võimaldaksid energiaühistud saavutada hinnalt odavamat ning varustuskindlamat energiat. Samuti oleks olulisteks aspektideks piirkonna majandusliku aktiivsuse tõus, tööhõive suurenemine. Mainimist väärt on veel piirkonna arendamiseks vajalike investeeringute lisandumine, piirkonna atraktiivsuse tõus (elanike arvu kasv, maksutulu kaasatus), elukeskkonna ja eluasemefondi kvaliteedi paranemine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõus. 17

Energiaühistute loomise eestvedajad

Energiaühistute loomine võib toimuda nii tihe- kui ka hajaasustusega aladele. Samuti on võimalikud ka virtuaalsed energiaühistud. Linnades, tiheasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks korteriühistud, asumiseltsid, teadus- või tööstuspargid ning samuti ka kinnisvaraettevõtted. Maal, hajaasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks kohalikud omavalitsused, talupidajatest eraisikud, metsaühistud, samuti ka väikesaared ning ka kinnisvaraettevõtted. 18

Energiaühistute organisatsiooni mudelid

Energiaühistute võimalikud organisatsioonilised mudelid on toodud järgnevalt 19:

  • tulundusühistu;
  • mittetulundusühistu;
  • seltsing;
  • ettevõte - OÜ või AS;
  • kogukond-ühisus - vastavalt peab olema juriidiline esindaja;
  • koostöökokkulepped erinevate juriidiliste isikute vahel.

Energiaühistute liikmeskond ning organisatsiooni struktuur

Energiaühistute liikmeskond koosneb mitmetest partneritest. Energiaühistu moodustavad kas kogukond (kohalikud elanikud), korteriühistu, kohalik omavalitsus (koos allasutustega), või kohalik ettevõte. Lisaks mainitutele kuuluvad liikmeskonda ka toormaterjali pakkujad, olgu selleks siinkohal näiteks biomassi (puit, hein, sõnnik) pakkujad, samuti ka jaotusvõrgu ettevõtja ning ka tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted. Liikmeskonda kuuluvad ka investorid. 20

Organisatsiooni struktuur võib olla kas 21:

  • suletud liikmeskonnaga - kus energiaühistu toimimismudel on ülesehitatud kindlale tarbijaskonnale, mis eeldab, et nii osapooled kui ka võrgud on paigas;
  • avatud liikmeskonnaga - kus energiaühistu liikmeskond on kergesti optimeeritav, kus piiravad asjaolud puuduvad;
  • piiratud territooriumiga - kus ühistu tegevusala piiravateks asjaoludeks on hoone maht (korteriühistu), haldusüksuse (KOV) või võrgu territoorium, looduslikud tingimused (väikesaared);
  • territoriaalsete piiranguteta - kus ühistul on territoorium hõlpsasti laiendatav, või territoorium koguni puudub, mis iseloomustav virtuaalset energiaühistut.

Energiaühistute programm

Energiaühistute programm on algatatud Eesti Arengufondi eestvedamisel 2013. aastal. Eesti Arengufond veab energiaühistute initsiatiivi selleks, et:

  • koondada ja jagada teadmust energiaühistute loomise võimalustest;
  • jagada informatsiooni läbi laiapõhjalise teavitustegevuse näitamaks erinevaid valikuvõimalusi ja motiveerimaks otsuste tegemist;
  • kaardistada ja analüüsida energiaühistute loomise ja arendamisega seonduvad erinevad mõjud riiklike arengustrateegiate ja õigusliku keskkonna kaasajastamiseks ning jätkutegevuste algatamiseks;
  • aidata kaasa esimeste energiaühistute tekkele läbi koostöö korraldamise ja finantseerimisalaste võimaluste tuvastamise;
  • Kaasata läbi rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimise teiste riikide ekspertteadmist ja rahvusvahelist rahastust.

v programmi eesmärgiks on initsiatiivi loomine ja programmi tegevuste koordineerimine ning initsiatiivide vahendamine ja hoidmine ettevõtlus- ja avaliku sektori vahel.

Energiaühistute Mentorprogramm

Eesti Arengufond viib läbi Energiaühistute Mentorprogrammi, et esmakordselt Eestisse luua energiaühistute võrgustik. Aasta jooksul (november 2014 kuni november 2015) saavad kümme mentorprogrammis osalevat kogukonda tuge ja teadmisi kõigis energiaühistu loomiseks olulistes valdkondades:

  • ühistu finantseerimine;
  • ühistute loomisega seotud õigusküsimused;
  • kogukonna kaasamine ühistu loomiseks;
  • energiatehnoloogiad.

Osalejad teevad lisaks omavahel koostööd ning jagavad kogemusi. Energiaühistute Mentorprogrammi baasil selgitatakse välja võimalikud energiaühistute organisatsiooni mudelid, mille baasilt riiklikke arendustegevusi planeerida. Lisainformatsiooni Energiaühistute Mentorprogrammi kohta leiab energiaühistute veebilehelt.

Energiaühistute loomise tööriistakast

Energiaühistute tööriistakast on loodud eesmärgiga ühistute loomisel otsuste tegemiseks vajalike algandmete ning juhiste kõigile kättesaadavaks tegemiseks. Energiaühistute loomise Tööriistakast lihtsustab arusaamist energiaühistu loomise vajalikkusest ning loomise protseduurist. 22

Ülesehituselt on tegu neljast platvormist koosneva veebilehega, mida järk-järgult välja arendatakse. 23

Tööriistakastis sisalduvad tööriistad on järgmised 24:

  • kalkulaator - tegemist on rakendusega, mis erinevate andmeväljade täitmisel annab esmase hinnagu elektri ja/või soojuse tootmise võimalikkusest ning kasu(m)likkusest;
  • ressursside andmepank - tegemist on kaardirakendusega, millel kuvatakse erinevate ressursside kättesaadavus ning nende kasutatavus;
  • interaktiivne juhend - tegemist on teeviitadena toimiva veebipõhise nõustamissüsteemiga;
  • rahastamisplatvorm - tegemist on keskkonnaga, kus osapooltel on võimalik tutvustada energiavaldkonna projektiideid ning esitleda neid lisarahastuse saamiseks. Lisainfoga rahastamise kohta võib tutvuda "Täiendavat lugemist" juures.

Energiaühistute algatused

Energiaühistute teadaolevate initsiatiivide, algatustega on võimalik tutvuda nii joonisel 2, kui ka külastades energiaühistute veebi vastavat alamlehte "Liikmed.

Joonis 2. Energiaühistute teadaolevad initsiatiivid26

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Analüüs

Metsaühistute arengu analüüs 2013

2012

Analüüs

Metsaühistu infosüsteem 2012

2012

Uuring

Metsaühistute hindamiseks vajalike tulemusmõõdikute väljatöötamine

2012

Analüüs

Puidu ühismüügi analüüs 2014

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2014

Uuring

Energiaühistu asutamise võimalused Eestis

2013

Uuring

Energiaühistu ja nutikas mikrovork

-

Uuring

Rescoop 20-20-20. Best practices report

2011

Uuring

Särevere Biogaasi Energiaühistu (SäBE) loomise eelteostatavuse uuringu aruanne

2013

Uuring

Energiaühisused Eesti õiguskorras

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2012

Uuring

Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs

2012

Uuring

Üleminek fossiilsetelt kütustelt puitkütustele - Elva linna keskküttevõrgu juhtumiuuring

2012

Uuring

Elva soojamajanduse juhtumiuuring. Keskkonna- ja majanduslikud aspektid

2010

Uuring

Erinevate päikesekütteseadmete konstruktsiooni ja efektiivsuse võrdlev analüüs

2012

Uuring

How to finance a bioenergy project

2013

Uuring

Elektrituru käsiraamat

2011

Uuring

Arukad võrgud - innovatsioonist kasutuselevõtuni

2012

Uuring

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2012

Uuring

Resource Efficiency Gains and Green Growth Perspectives in Estonia

2013

Uuring

Maksusoodustused, finantsanalüüs ja tasuvusnäitajad energiaühistute puhul

2013

Uuring

Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest

2013

Uuring

2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis

2014

Uuring

Eesti - arve ja fakte 2013

2012

Uuring

Puiduenergia - väljaanne metsaomanikule

2007

Uuring

Life Cycle Inventories on Bioenergy

-

Uuring

From Design to Implementation

2008

Ettekanne

Energeetiliseks kasutamiseks sobivad biomassi ressursid Eestis

2014

Ettekanne

Energiaühistud Eestis

2013

Ettekanne

Swedens experience of profitable joint energy projects. Smart Grid an enabler for a sustainable energy system

2013

Ettekanne

Energiaühistud - energia tootmise, tarbimise ja säästmise uued ettevõtlusvõimalused Eestis

2013

Ettekanne

Energiaühistute näiteid Euroopast

2013

Ettekanne

Project References

2013

Ettekanne

Energiavõrkude ja energiaühisuste integreerimine - reaalsus või unistus

2013

Ettekanne

Eesti - kas oled valmis energiaühistuteks

2013

Ettekanne

Nutikas Vormsi - energiasaar

2012

Ettekanne

Tuulikud ja energiaühistud koos näidetega

2013

Ettekanne

Energiasäästuprojekt kui ühisprojekt äri- ja erakinnisvaraomanikele

2013

Ettekanne

Milline mudel võiks töötada Eestis ja kuidas seda rahastada

2011

Ettekanne

Väikeste elektrituulikute pakettlahendused

2015

Lõpparuanne

Energia tuleviku muutumine - kodanikuühiskond kui peamine osaleja taastuvenergia tootmisel

2015

Ettekanne

Ühisrahastuse õiguslik regulatsioon

2015

Ettekanne

Kinnisvara ühisrahastamine

2015

Ettekanne

Firmade ühisrahastus

2015

Ettekanne

Ärilaenud ettevõtetele teistelt inimestelt

2015

Ettekanne

Fintechi innovatsioon ja ühisrahastus

2015

Ülevaade

Equity Crowdfunding - Legal Framework in Estonia

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Lõpparuanne

Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate finantsinstrumentide eelhindamine

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2015

Ettekanne

Kogukonnapõhine energiatootmine - kohalik omavalitsus energiaühistu algatajana

2012

Aruanne

Rohetöökohtade potentsiaal Eestis

2015

Uuring

Current and Future Cost of Photovoltaics

Viited


  1. Sipelgas, K. Eesti Arengufond. Energiaühistud Eestis.↩︎
  2. Energiaühistu ja nutikas mikrovõrk.↩︎
  3. Eesti Taastuvenergia Koda. Taastuvenergia kuukiri - jaanuar 2013.↩︎
  4. Kukke, M. Advokaadibüroo GLIMSTEDT. September on energiaõiguse kuu!. 2013.↩︎
  5. Tamm, I. Milleks energiaühistud?.↩︎
  6. Energiaühistute initsiatiivide kaart. [energiaühistud.ee]. (02.05.2013).↩︎