Energiaühistute näol on tegemist mujal riikides (ka esimeses Eesti Vabariigis) praktiseeritud kogukondliku ühistegevusega, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks.
2022. aastal tootsid 12 808 korteriühistut energiaühistutena elektrit, Elektrilevi ettekanne annab täpsema ülevaate korteriühistu liitumistaotlusest ja liitumise etappides. Korteriühistute energiakogukonnana tegutsemise väljakutseid käsitleb Eesti Korteriühistute Liidu ettekanne ja muid seonduvad teemasid Eesti Korteriühistute XXV Foorumi ettekanded.
Aastatel 2014 ja 2015 viidi Eesti Arengufondi eestvedamisel läbi Eestis energiaühistuid initseeriv analüüsiv projekt "Parimate praktikate, ärimudelite ja initsiatiivide alusel väiksemahuliste elektri- ja soojusühistute loomine" selleks, et
- koondada ja jagada teadmust energiaühistute loomise võimalustest;
- jagada informatsiooni läbi laiapõhjalise teavitustegevuse näitamaks erinevaid valikuvõimalusi ja motiveerimaks otsuste tegemist;
- kaardistada ja analüüsida energiaühistute loomise ja arendamisega seonduvad erinevad mõjud riiklike arengustrateegiate ja õigusliku keskkonna kaasajastamiseks ning jätkutegevuste algatamiseks;
- aidata kaasa esimeste energiaühistute tekkele läbi koostöö korraldamise ja finantseerimisalaste võimaluste tuvastamise;
- Kaasata läbi rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimise teiste riikide ekspertteadmist ja rahvusvahelist rahastust.
Projekti tulemused vormistati järgmistes aruannetes:
Energiaühistute loomist ja tegutsemist takistavad probleemid Eestis. Õiguslik analüüs
Lisa 1 Energiaettevõtjatele esitatavad erinõuded
Lisa 2 Energiaühistuks sobivad ühinguvormid
Lisa 3 Teisele isikule kuuluva kinnisasja kasutamise õiguslikud alused
Lisa 4 Õigusaktid, mis on puutumuses energiaühistute loomise ja tegutsemisega
Õiguslikus analüüsis pakuti mh välja erinevate osapoolte poolt moodustatava energiaühistu mudel:
BASREC ühendusse kuuluvate riikide kogemus energiaühistute arendamisel
Baltic Sea Region Energy Cooperation (BASREC) riikide olulisemad näitajad antud raporti kontekstis:
Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs
Aruandes tehakse mh ettepanekud energiaühistute potentsiaali realiseerimiseks.
Potentsiaalselt energiaühistuid moodustavate energiatarbijate gruppide tarbimine, toodang (ENMAK 2030 energia tootmise ja kasutamise prognoosid) ja seotud elanike arv:
*võrdluseks: kogu Eestis kaugküte kokku 6,3 TWh (Statistikaameti andmeil tarbijatele müüdud soojus) – kaugkütte võrgupiirkondade
müügimaht 4,6 TWh = 1,7 TWh grupiviisiline (lokaal)küte
**soojuskoormuse vähenemisel koostootmise osakaal väiksem, u 30%
Energiaühistute mentorprogrammi kokkuvõte
Selgus, et edukaks kogukonna kaasamiseks oleks mõistlik alustada väikeste ühisprojektidega ning laiendada eestvedajate ringi (üksinda on algatust raske eest vedada). Samuti on hea idee juba varakult hakata koostama kirjalikke materjale kaasamisest (k.a kaasamisplaan) ning jaotada informatsiooni huvitatud osapooltele kohtudes nendega näost-näkku kui saates materjale ka kirjalikult.
Kogukonna kaasamist saab kokku võtta järgnevalt:
- Eesti kontekst ei ole koostööd ja kaasamist soosiv, sellealased teadmised on nõrgad ning head näited harvad.
- Ühistu loomiseks kasutatavate ressursside koondamine sõltub juhtgrupist. Seetõttu on näiteks üheliikmeline juhtgrupp ebaedukam võrreldes näiteks KOVi-põhise juhtgrupiga, kus ühistu loomine on KOVi kui terviku ülesanne. Välisekspertide kaasamine ning Eesti-sisestes ja rahvusvahelistes programmides osalemine toob protsessi ressursse juurde ning mõjutab oluliselt energiaühistu loomist positiivses suunas.
- Ühistu liikmete leidmine ja koondumine sõltub kogukonna eelnevast organiseerumise tasemest. Korteriühistute või teiste ühistute põhine energiaühistu loomine on oluliselt kergem kui seni veel organiseerimata elanike jõustamine.
- Piirkonnas toimivate organisatsioonide hõlmamine energiaühistu loomise protsessi on üldjuhul nõrgal tasemel ning olemasolev ressurss jääb sageli kasutamata. Eraldi tuleb käsitleda suhteid äriettevõtetega, kes näevad energiaühistut pigem kui konkurenti.
- Kuna energiaühistu loomise ning kogukonna kaasamise käsiraamatuid on kättesaadavad, kuid neid ei kasutata, on oluline pakkuda jätkuvat tuge energiaühistute loomiseks. Selleks on soovitav luua organisatsioon, mis tegeleks nii energiaühistute toetamise ja nõustamisega lobitegevusega seaduste muutmiseks ning energiaühistute koostöö hõlbustamiseks nii omavahel kui ka teiste organisatsioonidega.
Energiaühistute loomise finantspoolt saab kokku võtta järgnevalt:
- Energiaühistute tegevuse (erinevate osapoolte ühise koostegevuse) majanduslik efekt ilmneb läbi kahe teguri:
a. sünergia – erinevate osapoole koostoimes saavutatav majanduslik efekt, mis võimendub suuremaks liidetud ressursside summast;
b. mastaabisääst – mahu kasvust tulenev efektiivsuse kasv, mis väljendub kas sisendite odavnemises (suurema mahu ost on odavam) või tootmisprotsessi efektiivsuse kasvust (väljundile suunatud mastaabisääst).
- Neist kahest tegurist on kas ühe või mõlema ilmnemine vajalik, et energiaühistuline tegevus oleks majanduslikult põhjendatud.
Põhilised sihtgrupid, kellelt võiks edaspidi oodata energiaühistute loomist, on järgnevad:
- Korteriühistud
- Ühiskondlikud hooned, mis ei asu kaugküttepiirkondades või asuvad madala tarbimistihedusega kaugkütte võrgupiirkondades
- Kogukonnad (külakogukonnad, ökokogukonnad või muud juba eksisteerivad kogukonnad)
- Väikesed vallad
- Kinnisvara uusarendused
Lõpparuande peatükis 6 on esitatud kokkuvõtlikult BASREC riikide kogemuse ning projekti käigus läbiviidud tegevuste alusel soovitused õigusruumi kohandamiseks, projektide ettevalmistamiseks ja kaasamiseks, seadmete investeeringute soodustamisel, energiaühistute loomiseks.
Energiaühistute SWOT analüüs:
Projekti käigus saadud alljärgnevad teadmised on rakendatavad enamuses Läänemere äärsetes riikides:
Projekti tulemuste alusel soovitati energiaühistu moodustamiseks järgida järgmisi samme:
Energiaühistute panus taastuvenergiasse
Inimeste ning ettevõtete huvi osaleda energiatootmises on olnud tuntav juba mõnda aega. Siinkohal arvestades elektrihinna tõusvat trendi, on huvi tootmises osalemiseks ainud tõusnud. Taastuvenergia turg kätkeb endas ettevõtete huvides suurt ärilist potentsiaali. Paljudes riikides, sh ka Eestis, on pikalt energiasektor olnud suurkorporatsioonide käes. Taastuvenergia pakub võimalust siseneda turule ka paljudel väiksematel teenusepakkujatel ning selline turu jagatud lähenemine võimaldab osaleda ka kodanikel ning kogukondadel. Energiatootmisel võimaldab aktiivselt nii kodanikel kui ka kogukondadel osaleda energiaühistu. 2
Energiaühistute olulisus peitub võimaluses tootmist demokratiseerida (ise toodetakse ning otsustatakse, samuti arukate investeeringute kaasamine võimaldab väiksemaid energiaarveid), detsentraliseerida ning dekarboniseerida (kohaliku kogukonna panus CO2 vähendamisse). Üheks heaks näiteks siinkohal on Taani, kes 1970-ndate naftakriisi järgselt otsustas liikuda detsentraliseeritud ja efektiivse energiamudeli poole ning on tänasel päeval muutumas üheks parima energiajulgeolekuga riigiks. 3
Energiaühistu moodustamine võimaldab inimestel paindlikult ja riske hajutades ise rohelist energiat toota ja tarbida, pakkudes seejuures alternatiivi individuaalsele väiketootmisele ning suurtootjatest sõltumisele. Moodustamisel on mitmeid kasulikku mõjusid nii ühiskonnale kui ka looduskeskkonnale. Kodanikel on võimalus aktiivselt otsustada, kui palju ja mis allikast nad energiat toodavad. Viies energiatootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ja sõltuvus tsentraliseeritud tootmisest, mis parandab kogu riigi energiajulgeolekut. 4
Üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis on kogukonna omandis. Energiaühistutel on oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia genereerimisel. Euroopas on mudelid enamjaolt kohaliku kogukonna kesksed ja enamik energiaühistuid on moodustatud oma liikmetele finantstulu teenimise eesmärgil. Kuid näiteks Rootsis on energiaühistud kogukonna kesksed ja teenindavad peamiselt nende endi vajadusi, riik soodustab nende tegevust (nt maksusoodustused). Saksamaa seevastu on eksperimenteerinud väga erinevate ärimudelitega, kus kohalikel omavalitsusel on keskne roll. Šotimaal seevastu enamasti avalik õiguslikud institutsioonid ei osale kogukondade poolt loodud ühistutes. 5
Energiaühistute liigid ja põhilised tegevussuunad
Energiaühisuste, mis definitsioonilt on laiem termin kui energiaühistud, jagunevad oma põhikriteeriumite sisult kaheks - asukohaga seotud energiaühisused ning ühise eesmärgiga seotud energiaühisused. 6
- asukohaga seotud energiaühisused – kus määravaks tähenduseks on energiaühisuse liikmete paiknemisega seotus (vald, kortermaja, küla, saar, tööstuspark jne). Kohalikud inimesed, ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused panustavad ühiselt energiaprojekti elluviimisse ning saavad ka ise sellest kasu;7
- ühise eesmärgiga seotud energiaühisused – viitab energiaühisuse liikmete seotusele läbi ühiste huvide, milleks võib olla nii kasumi teenimine, kulude kokkuhoid, tehnoloogia arendamine, investeerimine, teadus- ja arendustegevus. Üldiselt sellistel juhtudel asukohaga seotust ei esine, või on teisejärguline.8
Küllaltki levinud on ka energiaühisuste hübriidmudel, kus energiaühisuses osalevad nii kohalikud kui ka investorid ning mõlemad saavad projektist kasu. Sageli on hübriidmudel tingitud sellest, et energiaühisuse omandivorm ja -struktuur määravad ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikult kapitalile. Kuid ka arendajatel on kohalikke elanikke tarvis, sest sellisel juhul esineb vähem probleeme planeerimis- ja ehitusprotsessis ning kohalike heakskiit aitab kaasa projekti elluviimise edule. Taaskord võib näitena tuua Taani, kus on arendajatel kohustus pakkuda vähemalt 20%-list osalust kohalikele. Hübriidmudeli näiteks võib tuua piirkonna nimega Dundalk Iirimaal, kus 4 km2 suurusel elu-, vabaaja ja ärikeskkonna alal on eesmärkideks aastaks 2020 toota nii soojust kui elektrit taastuvatest energiaallikatest 20% ulatuses ning saavutada valitud hoonetes 40%-line energiasääst. 9
- Energiaühistute põhilisteks tegevussuundadeks on:
- elektrienergia tootmine ja oma tarbijatele jaotamine;
- soojuse tootmine ja oma tarbijatele jaotamine;
- elektrienergia ja soojuse koostootmine ning oma tarbijatele jaotamine;
- võrku müümine ja teiste tarbijate varustamine;
- tarbimise suunamine;
- hoonete rekonstrueerimine ja renoveerimine;
- kogukonna energiateadlikkuse kasvatamine;
- ühistegevuse arendamine;
- prosumer’ina toimimise promo–teadmispõhine turism.
Miks energiaühistud?
Energiaühistute loomine on nüüdseks juba kasumlik tegevus. Arvestades energiamajanduse trende ning energiasüsteemi muutumist ( joonis 1) on ainus võimalus energia hindade täielikuks kontrolliks osaleda ise energiatootjana energiaturul (samuti lisaks ka energia säästmine). 10
Energiamajanduse trendid 11:
- energiatarbimise kasvamine;
- ühesuunalise energialiikumise muutumine kahesuunaliseks;
- tootjapõhise struktuuri muutumine tarbijapõhiseks;
- kogukonnapõhise mikro- ja väiketootmise kasv;
- taastuvenergia mahu suurenemine;
- võrkude juhtimise ja haldamise muutused;
- uute teenuste ja profiiliga ettevõtete sünd.
Julgust energiaühistute loomiseks annavad mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud. Ühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul
Mainitud kontrolliks energia hindade üle annavad võimaluse ning sisendavad julgust mitmetes riikides edukalt tegutsevad energiaühistud (nt Taani). Energiaühistutesse koondumine võimaldab nii eraisikutel kui ka korteriühistutel, MTÜ-del, väikefirmadel või omavalitsustel osaleda energiaturul. Järgnevalt on loeteluna toodud, miks võiks kaaluda energiaühistu loomist 12:
- kohalik omand – elektrijaamad kohalike omanduses aitavad kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule;
- dialoogi teke – kohalikud omanikud aitavad luua dialoogi kogukonnaga ning saada heakskiitu projektidele;
- teadlikkus – ühistuline omand kasvatab avalikkuse teadlikkust energiaküsimustes;
- konfliktide ennetamine – ühistuline omand väldib konflikte ja probleemide teket kogukonna ja elektrijaama omanike vahel;
- madalamad investeeringukulud – ühistuline omand toetab madalamaid investeeringuid ja paremat tehnoloogiavalikut, kuna kiire kasumi teenimine pole esmatähtis;
- madalamad võrgukulud – hajutatud tootmine väikestes energiaühistutes vähendab ülekandekulusid ja säästab energiat üleriiklikul tasandil;
- demokraatlikkus – väikeelektrijaamad on demokraatlikud;
- lahenduste näitlikustamine – kohalik energiatootmine teeb säästva arengu lahendused mõistetavaks;
- osalemine – elektrienergia ühistus osalemine võimaldab kogukonnal osaleda praktilist säästvat arengut edendavas tegevuses.
Joonis 1. Energiasüsteemi muutumine 25
Väljakutsed energiaühistute loomisel
Energiaühistute tulevikuperspektiiv on paljulubav. Ent siiski on selleni jõudmisel vajalik ületada teatud takistusi, on mitmeid väljakutseid, mis vajavad tähelepanu 13:
- madal või olematu teadlikkus;
- puudlik koostöösoov;
- puudub ettevõtlikkus;
- suhteline vaesus;
- ebaefektiivne hoonefond;
- lootmine riigi abile;
- väärkäsitlus energiasäästust
- riikliku pikaajalise vaate puudumine;
- soojust ja energiasäästu pole seni koos vaadeldud.
Need on väljakutsed ning takistused, mis energiaühistute kontseptsiooni edendamiseks vajavad ületamist. Teavitustegevus laiemale üldsusele on kogumas hoogu ning lähemalt energiaühistutest ning kõige sellega seonduvast on võimalik tutvuda veebilehel www.energiayhistud.ee.
Kasu energiaühistute loomisest
Mõistagi on suurimaks eesmärgiks teenida energiaühistute loomisega eelkõige majanduslikku kasu. Lõpptarbijale võimalik kasu võib seisneda väikemas energiakulus, mis võimaldab enam investeerida elukeskkonda, saavutades seega parema elukvaliteedi. Samuti annab see võimalusi tegeleda põhitegevustega, mis tõstab tööviljakust. energiaühistute kontekstis on võimalus tarbimist planeerida, ehk saavutada motivatsiooni säästvaks eluviisiks. Samuti kaasneb energiaühistutega suurem energiasõltumatus ning energia hind on pikaajaliselt prognoositav. 14
Puhtmajanduslik kasu on siiski tailor-made äriplaani ja -mudelispetsiifiline. Kindlasti tekitab see uusi ärivaldkondi ning laienevad teenustepaketid. Märksõnaks on ka majandussektorite vaheliste riskide maandamine. 15
Energiaühistud maailmas
Energiaühistute pioneerideks on Taani, Rootsi, Holland ja Saksamaa ning tänasel ajal on tekkimas üha rohkem ja rohkem uusi tuuleparke, mis on planeeritud ja/või mida käitatakse talunike, koolide või kogukondade poolt, mitte suurte energiafirmade poolt. Headeks näideteks on Saksamaa ning Taani, kus üle poole taastuvenergia tootmistest on kogukonna omandis.
- näide Kanadast - ligi 60% ühistutest on peamiseks ülesandeks toota elektrit. Kanada suurimad taastuvenergia ühistud (26%) on biokütust tootvad kooperatiivid., sealjuures 68% neist on põllumeeste endi omandis. Nendele järgnevad tuule- (22%) ja päikeseenergia (13%) ühistud.
Näiteid energiaühistutest on veel mitmeid ning teiste näidetega on võimalik tutvuda energiaühistute veebilehel.
Energiaühistute interaktiivsed kaardid
Nii Euroopast kui ka maailmast on kättesaadavad erinevad interaktiivsed kaardid, mis kirjeldavad nii eksisteerivaid energiaühistuid kui ka teisi taastuvenergia projekte.
- REScoop kaart - Euroopa energiaühistute;
- Energy Archipelago - Euroopa energiaühistute;
- NRECA - USA energiaühistute kaart;
- Repowermap - taastuvenergia projektide kaart
Energiaühistud Eestis
Energiaühistute loomise eesmärgid
Energiaühistute loomisel on mitmeid eesmärke. Eesmärke on seatud nii kohaliku kogukonna kui ka ettevõtete ning omavalitsuste perspektiivis. Eesmärkide aluseks on just eelkõige teistes riikides toimivad energiaühistud.
Kogukonna seisukohalt on eesmärkideks energiaarvete vähenemine ning seega sõltumatus energiahinna kõikumisest, samuti ka pikaajaliselt energiahinna teadmine ning kulutuste tõhusam planeerimine. Mõistagi on võimalik kogukonnal saada otsest majanduslikku kasu läbi investeeringute ning dividendide teenimise. Kogukonna jaoks on eesmärkideks samuti tõsta hoonete ja eluasemekvaliteeti läbi renoveerimistegevuste. Seejuures on kaasatud kogukond. 16
Kohaliku omavalitsuse tasandil ning ettevõtete seisukohast võimaldaksid energiaühistud saavutada hinnalt odavamat ning varustuskindlamat energiat. Samuti oleks olulisteks aspektideks piirkonna majandusliku aktiivsuse tõus, tööhõive suurenemine. Mainimist väärt on veel piirkonna arendamiseks vajalike investeeringute lisandumine, piirkonna atraktiivsuse tõus (elanike arvu kasv, maksutulu kaasatus), elukeskkonna ja eluasemefondi kvaliteedi paranemine, elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõus. 17
Energiaühistute loomise eestvedajad
Energiaühistute loomine võib toimuda nii tihe- kui ka hajaasustusega aladele. Samuti on võimalikud ka virtuaalsed energiaühistud. Linnades, tiheasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks korteriühistud, asumiseltsid, teadus- või tööstuspargid ning samuti ka kinnisvaraettevõtted. Maal, hajaasustusega aladel on energiaühistute eestvedajateks kohalikud omavalitsused, talupidajatest eraisikud, metsaühistud, samuti ka väikesaared ning ka kinnisvaraettevõtted. 18
Energiaühistute organisatsiooni mudelid
Energiaühistute võimalikud organisatsioonilised mudelid on toodud järgnevalt 19:
- tulundusühistu;
- mittetulundusühistu;
- seltsing;
- ettevõte - OÜ või AS;
- kogukond-ühisus - vastavalt peab olema juriidiline esindaja;
- koostöökokkulepped erinevate juriidiliste isikute vahel.
Energiaühistute liikmeskond ning organisatsiooni struktuur
Energiaühistute liikmeskond koosneb mitmetest partneritest. Energiaühistu moodustavad kas kogukond (kohalikud elanikud), korteriühistu, kohalik omavalitsus (koos allasutustega), või kohalik ettevõte. Lisaks mainitutele kuuluvad liikmeskonda ka toormaterjali pakkujad, olgu selleks siinkohal näiteks biomassi (puit, hein, sõnnik) pakkujad, samuti ka jaotusvõrgu ettevõtja ning ka tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted. Liikmeskonda kuuluvad ka investorid. 20
Organisatsiooni struktuur võib olla kas 21:
- suletud liikmeskonnaga - kus energiaühistu toimimismudel on ülesehitatud kindlale tarbijaskonnale, mis eeldab, et nii osapooled kui ka võrgud on paigas;
- avatud liikmeskonnaga - kus energiaühistu liikmeskond on kergesti optimeeritav, kus piiravad asjaolud puuduvad;
- piiratud territooriumiga - kus ühistu tegevusala piiravateks asjaoludeks on hoone maht (korteriühistu), haldusüksuse (KOV) või võrgu territoorium, looduslikud tingimused (väikesaared);
- territoriaalsete piiranguteta - kus ühistul on territoorium hõlpsasti laiendatav, või territoorium koguni puudub, mis iseloomustav virtuaalset energiaühistut.
Täiendavat lugemist
Viited
- Sipelgas, K. Eesti Arengufond. Energiaühistud Eestis.↩︎
- Energiaühistu ja nutikas mikrovõrk.↩︎
- Eesti Taastuvenergia Koda. Taastuvenergia kuukiri - jaanuar 2013.↩︎
- Kukke, M. Advokaadibüroo GLIMSTEDT. September on energiaõiguse kuu!. 2013.↩︎
- Tamm, I. Milleks energiaühistud?.↩︎
- Energiaühistute initsiatiivide kaart. [energiaühistud.ee]. (02.05.2013).↩︎