Artikkel Jäätmete energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.
Jäätmete kasutamine energia tootmiseks
Vastavalt Jäätmeseadusele loetakse jäätmeteks mistahes vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Seega ei ole võimalik kõiki jäätmeid energia tootmisel kasutada. Energia tootmisel kasutatavate jäätmete energeetilise ressursi hindamisel arvestati järgmiste sisenditega:
- a) olmejäätmed;
- b) olmejäätmetest saadav jäätmekütus;
- c) prügilagaas.
Energeetikas kasutatavate jäätmete kogused on toodud tabelis 1 ning joonisel 1.
|
|
Jäätmete energeetiline potentsiaal
Jäätmete energeetilise ressursi hindamise algeeldused
Jäätmete energeetilise ressursi (primaarenergiasisalduse) hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest:# Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis põletatakse olmejäätmeid koguses 220 000 t/a1.
- Lisanduvad muud jäätmed suurusjärgus 100 000 t/a (RDF, MBT, jmt energeetikas kasutatavad jäätmed)2.
- Juhul kui Eestis tekib olmejäätme puudujääk, imporditakse puuduv kogus.
- Prügilagaasi aastane potentsiaal on 91 GWh/a3.
- Alternatiivsete jäätmetest kütuse tegemise võimalustega ei ole arvestatud.
- Prügilagaasi kogus väheneb suletud prügilatest saadava biogaasi toodangu vähenemise tõttu aastas 10%.
- Jäätmete keskmiseks energiasisalduseks on võetud 2,2 MWh/t.
Jäätmete energeetilise ressursi potentsiaal
Joonisel 2 kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut Eesti jäätmete energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.
Eesti jäätmete ressursi tehnilis-majanduslikult kasutatav primaarenergia potentsiaal ulatub 795 GWh-ni aastas (2,86 PJ). 2011. aastal kasutati sellest 146 GWh (0,526 PJ)4. Ressursi kasutamist suurendab hüppeliselt Iru elektrijaama jäätmeploki kasutuselevõtt.
|
|
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2014 |
Veebileht |
|
|
2014 |
Veebileht |
|
|
2014 |
Veebileht |
|
|
2008 |
Arengukava |
|
|
2011 |
Uuring |
Tartumaa taastuvate olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade |
|
205 |
Uuring |
|
|
2007 |
Ülevaade |
|
|
2008 |
Ülevaade |
|
|
2011 |
Ülevaade |
|
|
2012 |
Ettekanne |
|
|
2005 |
Uuring |
|
|
2010 |
Uuring |
|
|
2009 |
Ettekanne |
|
|
2009 |
Kokkuvõte |
|
|
2010 |
Uuring |
|
|
2005 |
Artikkel |
|
|
2010 |
Ettekanne |
Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis. Projekti W-Fuel andmeba loomine |
|
2007 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Uuring |
|
|
2012 |
Uuring |
|
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Ettekanne |
Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest |
|
2011 |
Ettekanne |
Biokütuste termokeemiline töötlus. ORC-l põhinev soojuse ja elektri koostootmine |
|
2007 |
Uuring |
|
|
2006 |
Aruanne |
Biomassi kättesaadavus ja maksumus maanteesõidukikütuste toorainena Euroopa Liidus |
|
2011 |
Ettekanne |
|
|
2004 |
Analüüs |
|
|
2007 |
Uuring |
|
|
2007 |
Uuring |
|
|
2007 |
Raport |
Well-to-wheels analysis of future automotive fuels and powertrains in the european context |
|
2005 |
Projekt |
Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine |
|
- |
Väljaanne |
|
|
2007 |
Lõpparuanne |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Aastaraamat |
Viited
Eesti Energia AS. Jäätmeenergiaploki rajamine, (06.08.2013).↩︎
Harri Moora. Säästva Eesti Instituut, e-kiri 11.01.2013↩︎
Mõnus Minek OÜ. Eesti biogaasisektori ülevaade: hetkeseis ja arenguvajadused. 2011↩︎
Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎