Soojuse tootmise tehnoloogiad

Artikkel Soojuse tootmise tehnoloogiad täiendab artiklit Energiatehnoloogiad ning kirjeldab soojuse tootmisel kasutusel olevaid erinevaid tehnoloogiaid.

Soojuse tootmine Eestis

Mõiste " soojus" oma definitsioonis kirjeldab ülekantud energiat. Seega soojuse tootmise ning jaotamise all peetakse silmas kütustes sisalduva energia muundamist ning selle muundatud energia ülekandeprotsesse tootmisseadmelt tarbijani.

Soojuse tootmisseadmetest saab tootmisviisi eripärade järgi eristada:

a) ''' katelseadmed;
b) koostootmisjaamu;
c) muud soojuse muundamisseadmed.
 

Viimase viie aasta andmed on toodud joonistel 1 ning 2. Katlamajades toodetud soojus kasutatud kütuseliigiti on esitletud joonisel 1. Koostootmisjaamades toodetud soojuse mahud on toodud joonisel 2.

Joonis 1. Katlamajades toodetud soojus kütuseliigiti, GWh 1

Joonis 2. Koostootmisjaamades toodetud soojus, GWh 2

Katelseadmed

Kütuste põletamine

Katelseadmed on oma tähenduselt tehnilised seadmed, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Soojuse tootmine katelseadmetes toimub kütuste otsepõletamise teel. Kütusteks kvalifitseeruvad kõik tahked, vedelad või gaasilised põlevmaterjalid. Kütuseid põletatakse soojuse tootmiseks põletusseadmetes nagu kateldes, ahjudes, kaminates ning samuti ka koostootmise režiimis soojusjõu masinates kaasproduktina.

Koostootmisjaamad

Koostootmine

Koostootmine mõiste kontekstis tähendab energia kahe vormi - soojuse ja elektri üheaegset tootmist tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega. Kütusena sobivad tahke-, vedel- ja gaaskütus. Koostootmist iseloomustab paindlikkus kütuste valikul, samuti kütte ja elektri tootmine tarbija vahetus läheduses. Elektri- ja küttejaam kasutab kütust efektiivsemalt, tõstes energiatootmise kasutegurit.

Soojuspumbad

Soojuspump on seade soojuse ülekandmiseks madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda. Soojuspumbad on kasutusel nii kütte- kui ka konditsioneerimissüsteemides ning tehnoloogilistes protsessides.

Soojuspumpade paigaldamine on Eestis toimunud juba 1993. aastast alates. Ajavahemikul 1993...2012 on Eestissse paigaldatud hinnanguliselt 73500 soojuspumpa, neist:

a) ~64900 on õhksoojuspumbad;
b) ~8600 on maasoojuspumbad.
 

Andmeid soojuspumpade kasutamise kohta Eestis kogub Eesti Soojuspumba Liit (ESPL), mis ühendab soojuspumpasid maaletoovaid ja edasimüüvaid ettevõtteid.

Kasutatavaimad soojuspumbad on aurukompressor- ja absorptsioonjoojuspumbad. Sealjuures saab soojuspumbad jagada viide klassi:

a) maasoojuspump;
b) ventilatsioonisoojuspump;
c) kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump;
d) õhk-õhk soojuspump;
e) õhk-vesi soojuspump.

Päikeseenergia

Mõiste "päikeseenergia kasutamine" all mõeldakse enamasti päikesekiirguse kasutamist:

a) soojusenergia või
b) elektrienergia tootmiseks.
 

Päikesekiirgust iseloomustab perioodilisus ja juhuslikkus: summaarne päikesekiirgus selgel ning pilvisel suvepäeval võib Eestis kordades erineda. Sealjuures oleneb reaalselt soojus- või elektrienergiaks muundatav ressurss suuresti:

a) geograafilisest asukohast ning
b) kohalikest klimaatilistest tingimustest.
 

Soojuse tootmise kontekstis on tegu päikesekollektoritega, millede näol on tegemist on soojusvahetitega, mille abil kantakse päikese poolt kiiratav soojus üle kollektorit läbivale soojuskandjale. Päikesekollektor on seade, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori.

Kaasaegsete päikesekollektorite kasutegur võib ideaalseimatel hetkedel ulatuda 90...95 protsendini. Ideaalseks loetakse hetke, mil päikeselt suunduvad kiired ei ole varjatud pilvedega ja on võimalikult risti kollektori tasapinnaga.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2013

Ettekanne

Energiatehnoloogiate tulevikust

2008

Ettekanne

Kasvuhoonegaasid ja põlevkivienergeetika

2011

Aruanne

Biokütuste termokeemiline töötlus. ORC põhinev soojuse ja elektri koostootmine

2008

Ettekanne

Biomassi koospõletamise tehnoloogiad ja nende rakendamine Eestis - võimalused ja probleemid

2013

Aruanne

Biokütuste kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis

-

Õppematerjal

Energeetika ja keskkond

-

Õppematerjal

Katlad

2012

Ettekanne

Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes I

2012

Ettekanne

Biokütused ja nende kasutamine väikekütteseadmetes II

2013

Aruanne

Tuule ja päikeseenergia kasutamine Tartu linnas

2013

Aruanne

Tuule- ja päikeseenergia kasutusvõimalused Eestis

2013

Aruanne

Väiketuulikute ja päikesepaneelide tootlikkuse ja tasuvuse võrdlus

2012

Aruanne

Päikeseenergeetika põhialused

2013

Ettekanne

Nullenergiahooned maasoojuse ja päikeseenergiaga

2012

Ettekanne

Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale

2008

Ülevaade

Teistmoodi energia

2013

Kogumik

TEUK kogumik

2013

Aastaraamat

Taastuvenergia aastaraamat 2013

-

Veebileht

Päikeseküte

-

Veebileht

Päikeseküte – valesti mõistetud küttesüsteem. (10.11.2014).

2012

Veebileht

Päikesepaneelid on üks odavamaid soojusenergia saamise viise. (10.11.2014).

-

Veebileht

Miks eelistame plaatkollektorit. (10.11.2014).

-

Veebileht

Päikeseküte muutub üha populaarsemaks. (10.11.2014).

2008

Õppematerjal

Soojuspumbad

2005

Uuring

Soojuspumpade rakendusuuringu aruanne

2007

Uuring

Soojuspumpade mõju keskkonnale. Aruanne

2012

Uuring

Soojussüsteemi puurkaevu ja -augu mõju põhjavee pinnase füüsikalistele omadustele ning põhjavee keemilisele koostisele Eesti tingimustes

2011

Ettekanne

Maasoojuse kasutamisega seotud keskkonna- ja seadusandluse-alased küsimused

2012

Uuring

Ülevaade Eesti geotermilisest potentsiaalist ning maasoojusenergia rakendamisvõimalusest

2012

Uuring

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

2011

Ettekanne

Soojapuuraukude mõju keskkonnale - praktiline ja teaduslik lähenemine

2014

Veebileht

Eesti Soojuspumba Liidu kodulehekülg

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2007

Ettekanne

Eesti energiatehnoloogiate arendusstrateegia eeluuring

2007

Aruanne

Energiatoodete maksustamise uuring

2014

Ettekanne

Euroopa energiapoliitika valikud. Kas Euroopal on üldse valikut

2014

Ettekanne

Eesti uus energiapoliitika. Konkurentsivõimeline taastuvenergia Eestis

2014

Ettekanne

Eesti energiapoliitika mõju riigi konkurentsivõimele

2014

Ettekanne

Eesti põlevkivienergeetika tulevik

2014

Ettekanne

Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030

2014

Aastaraamat

Taastuvenergia aastaraamat 2014

2015

Eksperthinnang

Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta

2011

Eksperthinnang

Eksperthinnang Vitoplex 200 katelde kasuteguri kohta

Viited

  1. Statistikaamet. KE043: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi. (05.11.2015)↩︎
  2. Statistikaamet. KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus. (04.11.2015)↩︎