Võrgukaod: kaugküte

Artikkel Võrgukaod: kaugküte täiendab artiklit Kaugküte. Kaod kaugküttetorustikes esinevad soojuskadudena. Konkurentsiameti käsitluses on kaugküttetorustike soojuskaod soojusettevõtja poolt kaugküttevõrku antud (toodetud ja/või sisseostetud) ja müüdud soojuse vahe võrku antud soojuse koguse suhtes väljendatuna protsentides.

Kaugküttega seonduv on Eestis reguleeritud:

Joonis 1 Kadu soojusvõrkudes, GWh (Statistikaamet, KE0230)

Kaugküttevõrgu soojuskadu

Kaugküttevõrgu soojuskadu saab iseloomustada mitmete näitarvude abil:

  • toodetud soojushulga suhe müüdud soojuse kogusesse (%);
  • soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta (W/jm);
  • soojusläbikandetegur (W/(m•K))1;
  • soojuskadu torustiku pikkusühiku kohta aastase perioodi jooksul (MWh/jm).


Soojuskao suurust mõjutavateks teguriteks on muuhulgas2:

  • kahe keskkonna - torudes voolava kaugküttevee ja torusid ümbritseva keskkonna (õhk, pinnas) temperatuuride vahe;
  • eespool mainitud kahe keskkonna vaheliste kihtide summaarne soojustakistus (oleneb kihtide paksusest ja nende materjali soojusjuhtivusteguritest);
  • toru sisepinna ja isoleeritud toru välispinna konvektiivse soojusülekande tegurid.

Sealjuures on olulisimateks komponentideks isolatsioonimaterjali ja selle kattekihi soojustakistus ning takistus soojuse ülekandmisel toru välispinnalt ümbritsevasse keskkonda. Juhul, kui toru on paigutatud pinnasesse, on vaja arvestada ka pinnase soojustakistusega3. Tuleb arvestada, et märg pinnas on märksa parem soojusjuht kui kuiv pinnas.

Seadusandlik regulatsioon

Seotud artikkel: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond

Kõikides kaugkütte võrgupiirkondades tuleb alates 01.10.2010 kehtestatavad hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga4.

Konkurentsiametiga kooskõlastatakse müüdava soojuse vastavalt Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtetele. Metoodikas kajastatud hinna arvutamise metoodikas on esitatud torustike soojuskadudele tehnilised nõuded vastavalt MKM-i määrusele. Tehnilised nõuded soojuskadudele on järgmised 5:

  • 2013. aastal mitte üle 19 %;
  • 2014. aastal mitte üle 18 %;
  • 2015. aastal mitte üle 17 %;
  • 2016. aastal mitte üle 16 %;
  • alates 2017. aastast mitte üle 15 %.

Seega sõltub soojuskadu Konkurentsiameti käsitluses soojuse tarbimistihedusest: mida kõrgem on tarbimistihedus, seda väiksem on protsentuaalne soojuskadu ja vastupidi. Reguleeritava soojuskao suurust mõjutab suuresti ka sooja tarbevee jaotamine suvel, kui protsentuaalne soojuskadu võib ulatuda isegi 80 %-ni6, 7.

Kaugkütte soojuskaod Eestis

Soojuskadudele kaugküttevõrkudest on antud mitmeid hinnanguid: Riigikontrolli poolt 2011. aastal kogutud mitmesuguste statistiliste andmete alusel varieerusid soojuskaod kaugküttevõrkudes vahemikus 11...20,6 %8. Sealjuures on näiteks Statistikaameti andmetel aastatel 2010...2012 aastal soojuskadu kaugküttevõrkudest jäänud vahemikku 14,4...15,2 %9

Kõige täpsemad andmed kaugküttevõrkude kohta on Konkurentsiametil, kellele soojusettevõtjad peavad piirhinna kooskõlastamiseks esitama täpsed andmed oma soojuse müügiga seonduva tegevuse kohta. Samas on nende andmete jagamine probleemne seoses ärisaladuse ning isikuandmete kaitsega. 2013. aasta II pooles valmis Konkurentsiameti analüüs riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades. Joonisel 1 ning Tabelis 1 antakse ülevaade eelnimetatud dokumendis kirjeldatud kaugkütte soojuskadudega seonduvast.
Tuleb mainida, et 239-st Eestis paiknevast kaugküttevõrgust oli seisuga 01.06.2013 Konkurentsiamet kooskõlastanud müüdava soojuse hinna 122-s võrgupiirkonnas10.

Joonisel 1 ning Tabelis 1 kajastatu kirjeldab soojuskadudega seonduvaid keskmisi väärtusi. Tuleb arvestada, et grupis:

  • müügimahuga <3 000 MWh/a oli 18 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,1...24,1 % ning 11 võrgupiirkonda, kus tegelik soojuskadu jäi vahemikku 27,4...35 %;
  • müügimahuga 3 001...6 000 MWh/a oli 5 võrgupiirkonda, kus tegelik kadu jäi vahemikku 18,9...22,6 % ning 2 võrgupiirkonda, kus tegelikud soojuskaod olid vastavalt 25,6 % ja 28,6 %;
  • müügimahuga 6 001...10 000 MWh/a oli üks võrgupiirkond, kus tegelik kadu ulatus 18,8 %-ni ja üks võrgupiirkond, kus tegelik soojuskadu torustikest oli 23,4 %.

Joonis 1. Kaalutud keskmised soojuskaod torustikest 2013. aastal

Tabel 1. Kaalutud keskmised soojuskaod torustikest ning soojustorustike pikkused Eestis 2013. aastal

Soojuskaod tulevikus

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Lokaalküte

Soojuskadude vähendamine

Soojuskao vähendamiseks kaugküttevõrgust saab kasutada mitmeid meetmeid:

1) torustike soojusisolatsiooni parendamine 11:
  • olemasolevate torustike niiskunud ja katkise islotatsiooni asendamine uue, kuiva soojusisolatsiooniga,
  • soojustorustike kanalite veevabaks muutmine (drenaaž),
  • uute, eelisoleeritud torude paigaldamine,
 
2) kaugkütte soojusvõrkude läbimõõtude optimeerimine;
3) soojustorustike likvideerimine:
 

Kindlasti tuleb kaugküttesüsteemi renoveerimisel arvestada võimaliku hoonete soojustamisest tuleneva soojustarbimise vähenemisega14, 15.

Soojuskadude prognoos

2010. aastal valminud Eesti kaugkütte soojusvõrkude efektiivsuse-alases doktoritöös väideti, et potentsiaal soojuskadude vähendamiseks Eesti kaugkütte soojustorustikes on suhteliselt suur - pärast süsteemi optimeerimist ning soojustorustike renoveerimist oleks võimalik vähendada soojuskadusid 2...4 korda. Kaugküttesüsteemides, kus on senimaani kasutusel 4-torusüsteem (soe tarbevesi jõuab tarbijateni eraldi soojustorustiku abil) võivad soojuskaod väheneda isegi kuni 5...6 korda.16

Sealjuures tuleks arvestada, et soojutorustike ehitamine on sageli pikema tasuvusajaga kui nende planeeritav eluiga (30 a)17.
Joonisel 2 on kirjeldatud võimalikku soojuskadude vähenemist kaugküttevõrkudest vastavalt Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava tarbeks koostatud soojusmajanduse arengustsenaariumitele. Tegemist on vaid mõne versiooniga võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on soojustorustike soojuskadude võimalikust vähenemisest räägitud Soojusmajanduse stsenaariumites ning uuringus Kaugkütte energiasääst.

Joonis 2. Soojuskadude vähenemine mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite korral

Viited

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs

2013

Teabematerjal

Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne

2014

Ettekanne

Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013

2013

Uuring

Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused

2014

Ettekanne

Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?

2012

Uuring

Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs

2009

Uuring

Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades

2011

Uuring

Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel

2013

Analüüs

Energiatõhususe lepingu (EPC) analüüsi kokkuvõte 2013

2013

Aruanne

Energia- ja veekasutuse aruanne 2013

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2008

Analüüs

Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs

2008

Uuring

Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Ettekanne

Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?

2015

Ettekanne

Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane

2015

Ettekanne

Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale

2015

Ettekanne

Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele

 

  1. Ingermann, K. Kaugkütte soojuskaod. (10.11.2013).↩︎
  2. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (06.10.2013).↩︎
  3. Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).↩︎
  4. Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
  5. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011.↩︎
  6. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (10.11.2013).↩︎
  7. Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.↩︎
  8. Eesti Arengufond. Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis, Tallinn 2012.↩︎
  9. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  10. Hlebnikov, A. The Analysis of Efficiency and Optimization of District Heating Networks in Estonia, Tallinn 2010.↩︎
  11. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid↩︎