Soojusvarustus

Artikkel Soojusvarustus täiendab artiklit Soojusmajandus. Soojusvarustuse. Soojusvarustuse all käsitletakse nii soojuse tootmis- kui ka jaotussüsteeme.

Soojusvarustus Eestis

Vajadus saada soojusega varustatuks võib tekkida nii tehnoloogiliste protsesside iseärasustest (peamiselt tööstuses) kui ka siseruumide temperatuuri tõstmiseks (kütmiseks).

Kui soojuse tarbimine tehnoloogiliste protsesside tarbeks on seotud ettevõtte tegevusalaga ning seda mõjutavad tegurid võivad seeläbi olla iseloomulikud vaid sellele ettevõttele, siis soojuse tarbimine kütteks on tugevalt seotud teguritega, mis mõjuvad üheaegselt suuremale tarbijate kogumile. Nendeks teguriteks on välisõhu parameetrid ja nende muutumine.

Soojuse tootmist 2012 kuni 2015 a. kuude lõikes kirjeldab joonis 1.

Joonis 1. Soojuse tootmine 2012-2015 a. kuude lõikes11

 

Samuti võib jooniselt 2 näha, et suurem osa soojuse tootmises toimub seoses välisõhu temperatuuri muutumisega.

Joonis 2. Soojuse ja elektri tootmine 2014. aastal 12,13,14

 

Nimetatud joonisel on kajastatud Türi meteoroloogiajaamas mõõdetud välisõhu temperatuuride kuu keskmisi väärtusi. Elektri tootmise ning välisõhu temperatuuri vahelist seost on seevastu raskem välja tuua. Kui soojusega varustamisel on tähtis, et tarbija paikneks tootmisseadmele võimalikult lähedal, siis elektri puhul on tootmisseadme ning tarbija vahelise kauguse mõju väiksem. Samuti ei ole elektri kasutamine soojuse tootmisel väga levinud.

Soojusega varustamine

Tehnoloogiad, kütused, kütteviisid

Soojusega varustamist saab jaotada nii kütuse, kütteviisi kui ka kasutatavate tehnoloogiate alusel ( tabel 1).

Tabel 1. Tehnoloogiad ja kütused mitmesuguste kütteviiside korral15

Kaugküte Lokaalküte Kohtküte Kütused Mistahes kütused, jäätmed, heitsoojus Kavaliteetkütused: maagaas, kerge kütteõli, pelletid Elekter, halupuud, pelletid, briketid, maagaas Tehnoloogiad Katlad, soojuse ja elektri koostootmine, suure võimsusega soojuspump Katlad, soojuspumbad Elektriküte, ahjud, pliidid, kaminad, soojuspumbad

Eestis kogutakse soojusega varustamisega seonduvaid pidevaid statistilisi andmeid katelseadmete ning nende poolt kasutatud kütuste kohta ( joonis 3).

Joonis 3. Katelseadmetega toodetud soojus katla liigi järgi 16

 

Jooniselt on näha, et suurem osa soojuse toodangust Eestis baseerub maagaasil ning puitkütustel. Sealjuures on nii maagaasi kui ka puitkütuste osakaalud viimastel aastatel näidanud kasvutrendi.

Hoonete soojusega varustamine

Seotud artiklid: Energiatarbimine kodumajapidamistes; Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad

Hoonete soojusega varustamine võib olla lahendatud:

1. 1) kaugkütte;
2. 2) grupiviisilise soojusvarustussüsteemi;
3. 3) kohaliku soojusvarustussüsteemi, sh

• lokaalkütte
• kohtkütte abil.

 

Eesti eluruumides kasutatavate kütteliikide kohta otsene statistika puudub, kuivõrd statistiliste andmete pidev kogumine toimub peamiselt ettevõtetelt. Eluruumide kütmiseks kasutatavate soojusega varustamise süsteemide kohta info saamiseks saab kasutada mitmesuguste uuringute tulemusi:

• Energiasäästlik käitumine elanikkonnas (EKE) on Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud Säästva arengu komisjoni poolt tellitud uuring, kaardistamaks Eesti elanikkonna energiatarbimisharjumusi (valimi suurus: 1028 vastanut);

• Leibkondade energiatarbimise uuring (LEU) on Eesti Statistikaameti poolt läbi viidud uuring eesmärgiga täpsustada leibkondade energiatarbimise andmeid (valimi suurus: 6626 aadressi).

Nimetatud uuringute hoonete soojusvarustusega seotud tulemused on koondatud joonisele 4.

Joonis 4. Eluruumide soojusega varustamine kütmisviisi järgi17,18

 

 

Eelnimetatud uuringud on valikuuringud, seega sõltus tulemus suuresti sellest, millised majapidamised valimisse sattusid. Mõlemast uuringust on siiski näha, et eluruumide soojusvarustus on põhiliselt lahendatud kaugkütte abil, sellele järgneb soojusega varustamine ahjude, pliitide ja kaminate abil.

Sooja veega varustamine

Seotud artiklid: Kaugküte; Lokaalküte; Soojuspumbad

Kui linnades kasutatakse sooja vee saamiseks põhiliselt kaugkütet (62,3 %-l eluruumidest), siis maapiirkondades kasutatakse vee soojendamisel valdavalt soojaveeboilereid (59,4 %) või puudub sooja veega varustamise võimalus täielikult ( joonis 5).

Joonis 5. Vee soojendamine eluruumides 2010. aastal19

 

Kaugküte

Peaartikkel: Kaugküte

Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku ( joonis 6).¹

 

Joonis 6. Kaugkütte müügimahtude ning võrgupiirkondade jagunemine maakonniti 20,21

Kokku tarbiti 2011. aastal ~4,6 TWh kaugküttesoojust. Enamik kaugküttesoojusest tarbitakse suuremates linnades.

Lokaalküte

Peaartikkel: Lokaalküte

Eestis kasutatati 2010. aastal lokaalkütet 40...50% Eesti eluruumide soojusega varustamisel ², ³. Sealjuures olid põhilisteks kasutatavateks kütusteks küttepuud, puidubrikett, pelletid ja puidujäätmed ( joonis 7).

Joonis 7. Lokaalküttes kasutatud kütused 2012. aastal 22

Koostootmine

Peaartikkel: Koostootmine

2013. aastal toetati elektritootmist 1135 GWh ulatuses, sealjuures moodustas koostootmine (tõhus koostootmine, elektri tootmine biomassi ning biogaasi abil) ~62 % kogu toetatud elektritoodangust.⁴

Kuivõrd Eestis on ka koostootmisjaamu (KTJ), mis toodavad soojust ja elektrit taastumatutest energiaallikatest ning kõik KTJ-d ei tööta kogu aeg tõhusa koostootmise režiimis, siis saab täpsema ülevaate Eesti koostootmisjaamades toodetud soojuse ning elektri kogustest annavad Statstikaameti andmetabelite alusel koostatud jooniselt 8.

Joonis 8. Koostootmisseadmete toodang 23

Soojusvarustus tulevikus

Soojussääst ja soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus; Võrgukaod: kaugküte

Tulenevalt Eesti seadusandluse⁵, mitmesuguste EL-i diretiivide⁶ Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2010/31/EL, (01.03.2014)., ⁷ Euroopa Liidu Teataja. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2012/27/EL (01.03.2014). ning tehniliste nõuete mõjust soojuskadudele kaugküttetorustikest⁸, aga ka soojuse hinna kallinemisest on energiasääst kaugküttepiirkondi mõjutama hakanud juba praegu. Energiasäästu mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite korral kirjeldab joonis 9.

Joonis 9. Energiasääst mitmesuguste meetmete tulemusena 24,25

Soojusvarustus

Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Energiatarbimine; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Hoonete energiatõhusus

Tulenevalt olukorrast, kus ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (tarbimistihedus) on otstarbekas üle minna lokaal- või kohtküttele, suureneb tulevikus tõenäoliselt lokaal- ja kohtkütte osakaal. Soojusega varustamise prognoosi mitmesuguste stsenaariumite korral kirjeldab joonis 10.

Joonis 10. Soojuse tootmine ning kasutamine mitmesuguste stsenaariumite korral 26,27

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2013	Teabematerjal	Kaugküte - mugav, tõhus ja soodne
2012	Uuring	Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2013	Uuring	Leibkondade energiatarbimise uuring
2013	Uuring	Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2014	Ettekanne	Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused
2014	Ettekanne	Tarbimise juhtimine võimalused lõpptarbijale ja võrgule
2014	Ettekanne	Elektrienergia hajatootmine, selle mõju võrgule
2014	Ettekanne	EKüttesüsteemi vajadus liginullenergiahoones
2013	Ettekanne	Kaugküte vs lokaalküte
2006	Ettekanne	Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid
2012	Uuring	Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2009	Uuring	Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades
2011	Uuring	Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel
2013	Uuring	Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013	Uuring	Kaugkütte energiasääst
2013	Uuring	Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused
2010	Eksperthinnang	Eksperthinnangu andmine Soojusettevõtja katlamajja paigaldatavate Vitoplex 200 katelde kasutegurite kohta
2010	Eksperthinnang	Katlamajade maksumuse, tehnilise lahenduse ja tegevuskulude eksperthinnang
2012	Uuring	Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele
2013	Uuring	Heat Roadmap Europe 2050. Second Pre-Study for the EU27
2014	Ettekanne	The Role of District Heating in a Decarbonised European Energy System
2014	Rakendusuuring	Tartu linna elamuehituse dünaamika ja eluasemenõudluse prognoos
2013	Aruanne	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne
2013	Lühikokkuvõte	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte
2013	Kokkuvõte	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte
2013	Ettekanne	Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel
2013	Ettekanne	Maakütte käsiraamatu tutvustus
2013	Ettekanne	Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor
2013	Ettekanne	Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega
2013	Ettekanne	Teadmistepõhisest ehitusest
2014	Ettekanne	Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses
2014	Ettekanne	Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks
2014	Ettekanne	Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2014	Ettekanne	Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi
2014	Kokkuvõte	Eesti koostootmise tegevuskava. Kokkuvõte
2014	Kokkuvõte	Cogeneration Roadmp for Estonia. Summary
2014	Aruanne	Final Cogeneration Roadmap Estonia
2014	Ettekanne	Rescue Projekt
2014	Ettekanne	Kaugjahutuse (KJ) võimalused Tartus
2014	Ettekanne	Säästev energia Tartus - põhiuuringud ja esimesed rakendusalased sammud
2012	Magistritöö	Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks
2013	Aruanne	Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014	Aruanne	Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine
2014	Aruanne	Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs
2013	Aruanne	Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013
2014	Aruanne	Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta
2015	Ettekanne	Energiamajanduse kavandamine ja toetused
2015	Ettekanne	Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused
2015	Ettekanne	Energiasäästu lahendustest korrusmajadele
2015	Ettekanne	ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse
2015	Ettekanne	Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast
2015	Ettekanne	Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?
2015	Ettekanne	Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane
2015	Ettekanne	Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale
2015	Ettekanne	Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015	Ettekanne	Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel
2015	Ettekanne	2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele
2013	Aruanne	Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs
2015	Eksperthinnang	Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta
2015	Analüüs	Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris
2014	Aruanne	Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine
2012	Aruanne	Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)

 

 

Viited

 

---

1. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
2. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
3. Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
4. Elering AS. Varustuskindluse aruanded, (09.02.2014).↩︎
5. Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded, (01.03.2014).↩︎
6. Riigi Teataja. Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord. (10.11.2013).↩︎
7. Artikkel. Soojusvarustus↩︎
8. Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. (31.03.2015)↩︎
9. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Ke20&ti=ELEKTRIENERGIA+JA+SOOJUSE+TOOTMINE+NING+TOODANGUINDEKS+%28KUUD%29&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/02Luhiajastatistika/&lang=2 KE20: Elektrienergia ja soojuse tootmine ning toodanguindeks (kuud)], (15.10.2015).↩︎
10. Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.↩︎
11. Keskkonnaagentuur. Meteoroloogiline seire, (13.10.2015).↩︎
12. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Eesti väikesoojatootjate ja energeetika arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades, Tallinn 2009.↩︎
13. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE043&ti=KATLAD+JA+NENDE+TOODETUD+SOOJUS+KATLA+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE040: Katlad ja nende toodetud soojus katla liigi järgi], (15.10.2015).↩︎
14. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
15. Eesti Statistikaamet. Leibkondade energiatarbimise uuring, Tallinn 2013.↩︎
16. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
17. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
18. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE034&ti=KOOSTOOTMISJAAMADE+V%D5IMSUS%2C+TOODANG+JA+KASUTATUD+K%DCTUS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE034: Koostootmisjaamade võimsus, toodang ja kasutatud kütus], (23.10.2015).↩︎
19. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
20. Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
21.  Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎