Energiakogukondade regulatsioon

 

Energiaühistute näol on tegemist kogukondliku ühistegevusega, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, kulude vähendamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks. 1

Tutvustus

Inimeste ning ettevõtete huvi osaleda energiatootmises on olnud tuntav juba mõnda aega. Siinkohal arvestades elektrihinna tõusvat trendi, on huvi tootmises osalemiseks ainud tõusnud. Taastuvenergia turg kätkeb endas ettevõtete huvides suurt ärilist potentsiaali. Paljudes riikides, sh ka Eestis, on pikalt energiasektor olnud suurkorporatsioonide käes. Taastuvenergia pakub võimalust siseneda turule ka paljudel väiksematel teenusepakkujatel ning selline turu jagatud lähenemine võimaldab osaleda ka kodanikel ning kogukondadel. Energiatootmisel võimaldab aktiivselt nii kodanikel kui ka kogukondadel osaleda energiaühistu2

Energiaühistute olulisus peitub võimaluses tootmist demokratiseerida (ise toodetakse ning otsustatakse, samuti arukate investeeringute kaasamine võimaldab väiksemaid energiaarveid), detsentraliseerida ning dekarboniseerida (kohaliku kogukonna panus CO2 vähendamisse). Üheks heaks näiteks siinkohal on Taani, kes 1970-ndate naftakriisi järgselt otsustas liikuda detsentraliseeritud ja efektiivse energiamudeli poole ning on tänasel päeval muutumas üheks parima energiajulgeolekuga riigiks. 3

Energiaühistu moodustamine võimaldab inimestel paindlikult ja riske hajutades ise rohelist energiat toota ja tarbida, pakkudes seejuures alternatiivi individuaalsele väiketootmisele ning suurtootjatest sõltumisele. Moodustamisel on mitmeid kasulikku mõjusid nii ühiskonnale kui ka looduskeskkonnale. Kodanikel on võimalus aktiivselt otsustada, kui palju ja mis allikast nad energiat toodavad. Viies energiatootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ja sõltuvus tsentraliseeritud tootmisest, mis parandab kogu riigi energiajulgeolekut4

Üle poole taastuvenergia tootmistest Saksamaal ja Taanis on kogukonna omandis. Energiaühistutel on oluline roll võimaldamaks kodanikel aktiivselt osaleda energia genereerimisel. Euroopas on mudelid enamjaolt kohaliku kogukonna kesksed ja enamik energiaühistuid on moodustatud oma liikmetele finantstulu teenimise eesmärgil. Kuid näiteks Rootsis on energiaühistud kogukonna kesksed ja teenindavad peamiselt nende endi vajadusi, riik soodustab nende tegevust (nt maksusoodustused). Saksamaa seevastu on eksperimenteerinud väga erinevate ärimudelitega, kus kohalikel omavalitsusel on keskne roll. Šotimaal seevastu enamasti avalik õiguslikud institutsioonid ei osale kogukondade poolt loodud ühistutes. 5

Energiamajanduse korralduse seaduse muutadused seoses energiakogukondadega:

2. jagu

Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimine

§ 325. Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise tugiraamistik

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühise oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise edendamise ja hõlbustamise tugiraamistiku loomises.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tugiraamistikus käsitletakse:

1) lõpptarbijate ja lõppkasutajate, sealhulgas energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juurdepääsu oma tarbeks toodetud taastuvenergiale;

2) projektide rahastamise põhjendamatuid takistusi turul ning meetmeid rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks;

3) teisi oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise põhjendamatuid regulatiivseid takistusi, sealhulgas üürnike jaoks;

4) hoonete omanikele suunatud stiimuleid, et nad looksid oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise võimalusi, sealhulgas üürnike jaoks;

5) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijatele nende poolt võrku suunatud omatarbeks toodetud taastuvenergia jaoks ligipääsu andmist mittediskrimineerivatele asjakohastele toetuskavadele ja kõikidele elektrituru segmentidele;

6) oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate kohustust panustada elektrienergia võrku suunamisel piisavalt ja tasakaalustatult süsteemi üldkulude katmisesse.

§ 326. Taastuvenergiakogukond

(1) Tarbija osalemisele taastuvenergiakogukonnas ei tohi seada põhjendamatuid või diskrimineerivaid tingimusi.

(2) Taastuvenergiakogukond on juriidiline isik, keda kontrollivad füüsilisest isikust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast või kohaliku omavalitsuse üksusest aktsionärid, osanikud või liikmed, kelle elu- või asukoht on kõnealusele juriidilisele isikule kuuluvate ja tema välja töötatud taastuvenergiaprojektide lähedal ning kelle peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma aktsionäridele, osanikele või liikmetele või nendele piirkondadele, kus ta tegutseb.

(3) Taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine.

(4) Taastuvenergiakogukonnal on õigus:

1) taastuvenergiat toota, tarbida, salvestada ja müüa;

2) jagada kogukonna omandis olevate tootmisüksustega toodetud taastuvenergiat kogukonna sees, säilitades liikmete õigused ja kohustused tarbijatena;

3) pääseda kas otse või koondununa kõikidele sobivatele energiaturgudele.

(5) Taastuvenergiakogukonna energiamõõtepunktides mõõdetakse kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega.

 SELETUS:

Paragrahv 326

Uus paragrahv sätestab taastuvenergiakogukondade üldpõhimõtted ning neil lasuvad õigused ja kohustused. Näiteks on vajalik taastuvenergiakogukonna liikmete energia tarbimispunktides mõõta kasutatud energiat selleks ettenähtud kaugloetava mõõteseadmega. Kogukondade energiatarbe kohase info kättesaamine on oluline taastuvenergia summaarse lõpptarbimise statistiliseks ülevaateks. Ühtlasi sätestatakse, et taastuvenergiakogukonnas osaleva ettevõtja peamine äri- või kutsetegevus ei tohi olla taastuvenergiakogukonnas osalemine. Paragrahv on lisatud EnKSi õigusselguse huvides. Taastuvenergiakogukond võib tegutseda näiteks nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka mittetulundusühinguna. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad, omavad õigusi ja kohustusi vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Tänane äriseadustik annab võimaluse alustada tegevust taastuvenergiakogukonnana st, et juba täna on vastav raamistik olemas, et luua taastuvenergiakogukondi, kuid õigusselguse huvides on see paragrahv EnKSi lisatud. Ühtlasi lisab antud säte seadusesse laiapõhjalise volitusnormi, mille alusel saab luua konkreetsema tugiraamistiku.

Allolev tabel 1 toob välja lihtsustatud võrdluse taastuvenergia kogukonna ja energiakogukonnale.

Taastuvenergia kogukond

Energiakogukond

Üldeesmärk: taastuvenergia osakaalu suurendamine.

Üldeesmärk: tunnustamine elektrituru osalisena.

Seadusega luuakse soodustavad tingimused taastuvenergia tootmiseks.

Seadusega kindlustatakse võrdsed konkurentsitingimused.

Seadusega luuakse konkreetsed õigused ja kohustused sh tingimused liikmelisusele.

Seadusega luuakse konkreetsed õigused ja kohustused kuid liikmelistust ei piirata.

On geograafilise mõõtmega.

Geograafiline mõõde puudub.

Rahalise kasu teenimine ei tohi olla eesmärk omaette.

Rahalise kasu teenimine ei tohi olla eesmärk omaette.

Tabel 1. Taastuvenergia kogukonna (direktiivi nr 2018/2001, artikkel 22) ja energiakogukonna (elektrienergia siseturu direktiiv 2019/944, artikkel 16 ) lihtsustatud võrdlus

Elektrituruseaduse muudatused seoses energiakogukondadega

Seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses:

㤠583. Oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijad

(1) Tarbija võib tarbida oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.

(2) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijal on õigus individuaalselt või energiavahendaja kaudu toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.

(3) Oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbija tootmisseadme omanik võib olla kolmas isik või selle paigaldustöid ja käitamist, sealhulgas mõõtmisi ja hooldust võib hallata kolmas isik. Selline kolmas isik ei ole oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijaks.“;

SELETUS:

 Paragrahv 583

Seadust täiendatakse uue paragrahviga 583, millega sätestatakse oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate õigused.

Lõige 1 sätestab tarbijate õiguse hakata oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijateks. Näiteks kui kodumajapidamises toodetakse päikesepaneelidega elektrienergiat, siis tarbija võib piiranguteta selle elektrienergia oma tarbeks kodumajapidamises ära kasutada.

Lõige 2 määratleb ära oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbijate õiguse individuaalselt või energiavahendaja kaudu ühiselt toota, salvestada ja müüa taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat.

Lõige 3 sätestab, et oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tootmisseadme omanik ei pea olema tarbija ise ning tarbijal ei ole ka kohustust teostada käitise paigaldustöid, käitamist, mõõtmisi, hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib tarbija kasutada vastava eriala pädevusega isiku teenuseid.