Energia säästlikku tarbimist reguleerivad õigusaktid

Euroopa Liidu direktiivid

Euroopa Liidus reguleerivad energia säästlikku kasutust järgnevad õigusaktid:

Lisaks edendab Euroopa Liidu üleselt keskkonnasõbralike maanteesõidukite kasutusele võttu direktiiv 2009/33/EÜ, mida on 2019. aastal muudetud direktiiviga (EL) 2019/1161.

Energiatõhususe aruandlust riiklikus energia- ja kliimakavas reguleerib juhtimismääruse (EL) 2018/1999 artikkel 21.

Energiatõhususe direktiiv ja selle rakendamine Eestis

Energiatõhususe direktiiv seab ELi liikmesriikidele üldise energia säästlikku kasutamist edendava õigusliku raamistiku. Energiatõhususe direktiiv on riiklikult üle võetud põhiliselt energiamajanduse korralduse seadusega (edaspidi EnKS) ja selle rakenduskatidega.

Direktiiv reguleerib järgmiseid valdkondi:

  • Euroopa Liidu ülene energiatõhususe eesmärk.

Euroopa Liidu eesmärk on 2020. aastaks vähendada energiatarbimist 20% ja 2030. aastaks 32,5%, võrreldes 2005. aasta prognoosidega. Nendest eesmärkidest tulenevalt ei tohi 2020. aastal ELI ülene lõpptarbimine olla suurem kui 1086 Mtoe ja/või primaarenergia tarbimine ületada 1483 Mtoe. 2030. aastal ei tohi ELi lõpptarbimine olla suurem kui 956 Mtoe ja/või primaarenergia tarbimine ületada 1273 Mtoe.

  • Avaliku sektori roll energiatõhususe edendamisel sh avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine.

Direktiivi artikkel 5 on üle võetud EnKS paragrahviga 5. Direktiiv seab avalikule sektorile nõude rekonstrueerida igal aastal vähemalt 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast energiatõhususe miinimumnõuetele. Nõue kehtib hoonetele, kus keskvalitsus kasutab üle 250-ruutmeetri kasulikust üldpõrandapinnast.

Lisaks rekonstrueerimisele teostab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator (Rahandusministeerium) hoonetele inventuuri.

  • Avaliku sektori energiatõhusad hanked.

Direktiivi artikkel 6, üle võetud EnKS paragrahviga 5 ja määrusega Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe nõuded. Keskvalitsusele on seatud nõuded osta tooteid, mis vastavad kõrgemaile ELi õigusaktides seatud (energiamärgistuse raamistikuga) energiatõhususe klassidele. Kui ostetavale tootele pole seatud energiatõhususe klassi, siis peab keskvalitsuse poolt ostetav toode vastama ökodisaini määrustes kehtestatud nõuetele.

Keskvalitsus soetab või sõlmib kasutuslepingu üksnes hoonetele, mis vastavad määruses nr 63 seatud hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiasäästukohutus on seatud EED artiklis 7. Siseriiklikult reguleerib energiasäästukohustus EnKS peatükk 6, millega seatakse säästukohustuse määramise alused, vähendamise võimalused, säästukohustuse täitjad, säästukohustuse perioodid, säästu täitmist võimaldavad poliitikameetmed ja energiasäästu tulemuslikkuse hindamine. Energiasäästukohustuse täitmise eest vastutab energiasäästu koorinaator ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Energiasäästu arvestamise nõuded on kehtestatud määruses nr 65 ja energiasäästu maht, prognoos ja plaanitavad meetmed määruses nr 151 ning selle lisades.

  • Suurettevõtete energiaauditi kohustus.

EED artikkel 8 seab suurettevõtetele kohustuse kord 4 aasta jooksul läbi viia energiaaudit. Siseriiklikult reguleerib nõuet EnKS paragrahv 28. Läbi viidav audit peab vastama määruses nr 76 kehtestatud energiaauditi miinimumnõuetele.

  • Elektri, gaasi, sooja tarbevee, soojuse ja jahutuse kulu mõõtmine.

EED artiklid 9, 9a, 9b ja 9c seavad nõuded elektri, gaasi, sooja tarbevee, soojuse ja jahutuse kulu mõõtmiseks. Kütte, jahutuse ja sooja vee tarbimismahu nõuded on riiklikult kehtestatud EnKSis.

Alates 2021. aasta 25. veebruarist tuleb energiatarnijal paigaldada ainult kaugloetavaid elektri, gaasi, sooja tarbevee ja jahutuse kulu mõõtmiseks. Alates 2027. aatsa 1. jaanuarist peavad kõik energiatarnija poolt tarbimiskoguste mõõtmiseks kasutatavd arvestid olema kauglugemisel.

EED seab liikmesriikidele kohustuse paigaldada lõppkasutaja juurde (näiteks kõikidesse eluruumidesse) individuaalsed kauglugemisel arvestid, aga seda juhul kui selliste arvestite paigaldamine on riigis kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Kulutõhususe ja tehnilise teostatavuse hindamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2020. aastal analüüsi1. Analüüsi käigus leiti, et lõppkasutaja tasandil pole sooja tarbevee, soojuse ja jahutuse mõõtmine kulutõhus, millest tulenevalt Eestis individuaalsete arvestite paigaldamist lõppkasutaja tasandil ei nõuta.

Maagaasiarvestitele seab EED nõuded paigaldada lõpptarbijatele nutiarvestid juhul kui see on tehniliselt võimalik, rahaliselt mõistlik ning potentsiaalse energiasäästuga seoses proportsionaalne. Eestis on nõue kehtestatud maagaasiseaduse paragrahvis 73. Eestis on lõpptarbijatele nutiarvestid kulutõhusad tarbimispunktides, kus tarbitakse võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas või kui gaasi tarbitakse rõhul üle 20 millibaari. ;aagaasi nutiarvestite paigaldamise kulutõhusust on hinnatud 2017. aastal2 ja tulemused kinnitatud üle 2020. aasta analüüsis1.

Nõuded elektriarvestite kauglugemisele on seatud direktiiviga (EL) 2019/944. Eestis kehtestatid nõuded elektrienergia kauglugemise mõõtmiseks juba 2010. aastal võrgueeskirjas tähtajaga 2017. aasta 1. jaanuariks täielikult kauglugemisele minna. Tänasel päeval on Eestis kõik kasutuses olevad elektriarvestid kauglugemisel.

  • Gaasi-, elektri-, sooja tarbevee, soojuse ja jahutuse arvetele ja arvel esitatavake infole kehtivad nõuded.

Nõuded tarbija arvetel või arvetega kuvatavale infole on seatud EED artiklites 10 ja 10a. Tarbimisandmete kättesaadavuse osas on nõuded seatud EED artiklites 11 ja 11a. Elektriarvete nõuded on 2019. aastal üle viidud direktiivi (EL) 2019/944.

EnKS peatükk 5 reguleerib nõudeid kütte, jahutuse ja sooja vee arvetele. Lõpptarbija arvetel või arvetega tuleb energiatarnijal esitada järgmine info:

  1. kehtivad hinnad ja tegelik energiatarbimine;
  2. kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tootmiseks kasutatud kütusesegu energialiikide kaupa, ning kui kaugküttevõrgu summaarne nimisoojusvõimsus ületab 20 MW, siis ka tootmisest tingitud kasvuhoonegaaside heite kogus;
  3. kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid;
  4. arvel kajastatud perioodi energiatarbimise võrdlus viimase 12 kuu tarbimisega kliimale vastava korrigeerimisega;
  5. viide veebiaadressidele, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe parandamise meetmete, lõpptarbijate võrreldavate profiilide ja energiat tarbivate seadmete tehniliste näitajate kohta;
  6. kaebuse esitamise kord;
  7. energiatarbimise võrdlus sarnase lõpptarbijaga või lõpptarbijate keskmisega.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing kirjeldab oma veebilehel võimalusi ülal loetletud info arvetel kuvamiseks. Lisaks tuleb ülal loetletud info kuvada ka lõppkasutajale, ehk tegelikule eluhoones energiat tarbivale isikule (üürnik, korteri omanik), kuid seda juhul kui lõppkasutaja tarbimist mõõdetakse individuaalsete kaugloetavate arvestite või küttekulujaoturitega.

Maagaasi arvetele sellises mahus nõudeid pole direktiivi poolt kehtestatud, kuid sellegipoolest on seatud nõuded tarbimisinfo kvaliteedile ja ajaloolise tarbimisinfo tarbijale kuvamiseks.

  • Nõue energiatõhusust ja -säästmist edendavaid tegevusi ning meetmeid rakendada.

EED artikkel 12 seab üldised nõuded energiatõhusust ja -säästmist edendavaid tegevusi ja meetmeid rakendada. Üheks põhiliseks riigi poolt rakendatavaks energiatarbimist vähendavaks meetmeks on elamute rekonstrueerimise toetamine ja käendamine.

Lisaks on olulised ka EnKS artiklis 30 sätestatud energiatõhusust käsitleva teabe levitamine energiasäästu koorinaatori poolt. Üheks teabe levitamise viisiks on www.energiatalgud.ee veebilehe kaudu energiasäästu ja -tõhusust puudutava teabe käsitlemine.

  • Tõhus küte ja jahutus.

EED artikkel 14 seab nõuded tõhusa kütta ja jahutuse valdkonna edendamiseks, mis on üle võetud EnKS paragrahvidega 9 ja 10 ning määrustega nr 13 ja 71.

Üheks nõudeks on koostada Euroopa Komisjonile tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ning -jahutuse kohandamise võimaluste aruanne, mis käsitleb riigi territooriumi hõlmava kütte ja jahutuse energiatõhusust edendavate meetmete majanduslikku põhjendatust. Analüüsi eesmärk on kindlaks teha kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduse rahuldamiseks. Ettevõtjad lähtuvad kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljatöötamisel nendest analüüsidest.

EED seab definitsiooni tõhus kaugküte ja -jahutus – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti taastuvenergia ja heitsoojuse või koostoodetud soojuse kombinatsiooni. Antud definitsiooni alusel väljastab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tõhusa kaugkütte ja tõhusa kaugjahutuse märgiseid.

Nimekiri tõhusa kaugkütte märgist omavatest kaugkütteüsteemidest.

Nimekiri tõhusa kaugjahutuse energiamärgist omavatest kaugjahutussüsteemidest.

 

  • Tõhus energia muundamine, ülekanne ja jaotamine.

  • Energiatõhususe ekspertide kvalifikatsioonisüsteem.

  • Energia säästmist ja tõhusaid lahendusi edendavad infoallikad ja koolitused.

  • Energiateenused.

  • Muud energiatõhusust edendavad meetmed.

  • Energiatõhususe fond, muud energiatõhusust edendavad rahastusmeetmed ja tehniline nõustamine.

Kas kehtivad nõuded on piisavad seatud eesmärkide täitmiseks?

2019. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon teatise Euroopa roheline kokkulepe, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. 2020. a septembris avaldas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava teatise, milles tegi ettepaneku sätestada uus 2030. aasta eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% võrra. Vabariigi Valitsus otsustas oma 13. oktoobri 2020. a istungil, et toetab EL-üleselt 2030. aasta KHG heitkoguste vähendamist vähemalt 55%-ni võrreldes 1990. aastaga, et saavutada 2050. aastaks ELis kliimaneutraalsus tasakaalustatud, õiglasel, realistlikul ja mõistlikul viisil. See uus eesmärk kiideti ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heaks 10.-11. detsembril 2020. a toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.1

2030. a kliimaeesmärgi kava teatise mõjuhinnangus rõhutatakse, et uue kõrgema kasvuhoonegaaside heite vähendamise taseme saavutamiseks tuleb 2030. aastaks oluliselt tõhustada energiatõhususe alaseid jõupingutusi, suurendades praegust vähemalt 32,5% eesmärki lõppenergia tarbimise puhul 36-37%-le ja primaarenergia tarbimise puhul 39-41%-le. EL-ülese hinnangu kohaselt riiklikele energia- ja kliimakavadele (Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030) pole praegune energiatõhususe alaste püüdluste tase piisav. Primaarenergia tarbimise puhul jääb puudu 2,8% ja lõppenergia tarbimise puhul 3,1%. Seetõttu leiab komisjon, et kehtestatud poliitikameetmeid tuleks oluliselt tõhustada isegi praeguste 2030. aasta energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks.3

  • 1. a. b. c. Kaugloetavate arvestite ja küttekulujaoturite paigaldamise majandusliku mõistlikkuse ja tehnilise teostatavuse analüüsi lõpparuanne - AU Energiateenus OÜ, Tepsli OÜ, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ
  • 2. Socio-Economic Impact Analysis of Smart Metering of Natural Gas End-Consumers - Ernst & Young. (2017)
  • 3. Taastuvenergia- ja energiatõhususdirektiivide ülevaatuse avalikud konsultatsioonid (Eelnõu toimiku number: 20-3310)