Kaugküte

 

Artikkel Kaugküte täiendab artikleid Soojusmajandus ning Soojusvarustus. Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate soojusega varustamiseks kaugküttesüsteemi kaudu.

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud:

a) Kaugkütteseadusega;
b) Konkurentsiseadusega;
c) Hädaolukorra seadusega.
 

Kaugküte Eestis

Regulatsioonid

Eestis on kaugkütte toimimine reguleeritud Kaugkütteseadusega, mille eesmärgiks on tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus 1.

Kuivõrd kaugkütte puhul on enamasti tegemist loomuliku monopoliga, siis reguleeritakse valdkonda ka Konkurentsiseadusega. Kaugkütte muudab loomulikuks monopoliks kaugküttepiirkonna kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt 2. Alates 01.10.2010 kõigis kaugküttepiirkondades kehtestatavad hinnad olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga.

Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav aastane maht ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul. 3, 4.

Kaugküttepiirkonna määramine

Kaugküttepiirkonna kehtestamise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul. Sealjuures peab arvestama, et5:

a) isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud võrguga liituma;
b) kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel võib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi kui kaugküte;
c) tarbijad võivad kaugküttepiirkonnas osta lisaks kaugküttesoojusele ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat.

Kaugkütte levik Eestis

Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid. Kokku on Eestis 239 kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku (kaugküttevõrgud on esitatud joonisel 1). Kaugküttepiirkondades kehtiva soojuse hinnaga on võimalik tutvuda joonisel 4  ning soojustorustikega joonisel 56, 7

Joonis 1. Kaugküttevõrkude asukohad ning kaugküttesoojuse hind Eestis. Värvidega eraldamine kaugküttesoojuse hinna alusel: Roheline – 0…74,15 €/MWh; kollane – 74,15…86,67 €/MWh; punane – 86,67…109 €/MWh 25,26 

Joonis 4. Kaugküttesoojuse hind lõpptarbijale kaugküttepiirkonniti Eestis, €MWh31, 32

Joonis 5. Kaugkütte müügimahtude ning võrgupiirkondade jagunemine maakonniti33, 34

Konkurentsiamet on müüdava soojuse piirhinna kehtestanud 129-s võrgupiirkonnas. Sealjuures tuleb arvestada, et Konkurentsiameti hinnapiirkond ei ühti sageli kaugküttevõrgu reaalse paiknemisega (nt Nõmme linnaosa hinnapiirkonnas on 6 erinevat kaugküttevõrku). Samuti ei ole mõningates kaugküttevõrkudes hinnaregulatsiooni veel rakendatud.8 Seda juhul, kui hind kehtestati enne 01.10.2010.
Kokku tarbiti 2011. aastal ~4,6 TWh kaugküttesoojust. Enamus kaugküttesoojusest tarbitakse linnades ( joonis 6).

Joonis 6. Kaugkütte kasutamine asulatüübi lõikes 35

Tootmine ja tarbimine

Seotud artikkel: Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele

Tootmine

Kaugküttevõrgus kasutatakse soojust valdavalt hoonete kütteks. Seetõttu kujuneb vajalik tootmisvõimsus seoses välisõhu temperatuuri muutumisega. Kaugkütte võrgupiirkonna soojusega varustamise jaoks vajalikku soojuse tootmisvõimsust kirjeldab soojuskoormuse kestusgraafik ( joonis 7).

Joonis 7. Kaugküttevõrgu koormuste kestusgraafik 36

Soojuse tootmine kaugküttekatlamajades

Statistikaameti andmetel on soojuse tootmine energeetikasektori katlamajades aastatel 2006...2012 vähenenud 3534-lt GWh-t 3070 GWh-ni. Seda peamiselt katelseadmetes, mille võimsus jääb vahemikku 5...20 MW9 ( joonis 8 ). Tootmise vähenemine on muuhulgas tingitud ka soojuse tarbimise vähenemisest.

Joonis 8. Soojuse tootmine energiasektori katlamajades 2006...201437''

Soojuse tootmiseks kasutatakse energeetikasektori katlamajades peamiselt biomassi ning maagaasi ( joonis 9).

Joonis 9. Soojuse tootmine ja selleks kasutatud kütused energiasektori katlamajades 2006...201438

Koostootmine

Peaartikkel: Koostootmine

Soojuse ja elektri koostootmist on Eestis praegu rakendatud suuremates kaugküttevõrkudes ( tabel 1).

Tabel 1. Koostootmisjaamad Eesti kaugküttevõrkudes 39, 40

Lisaks kaugküttevõrkudele, kus koostootmisjaamad on juba rajatud, on Eestis veel kaugküttevõrke, mille tarbimismahud on suhteliselt suured ning kus seega võiks tulevikus kaaluda koostootmise rakendamist ( joonis 10). Sealjuures tuleb mainida, et Rakvere linna rajati 2 koostootmisjaama 10, 11, 12.

Joonis 10. Potentsiaalsed kaugküttevõrgud koostootmisjaamade rajamiseks 41, 42

Piirkonnad müügimahuga 10...20 GWh on jooniselele 10 lisatud, arvestades, et ORC-tehnoloogia odavnedes on mõistlik ka nendes piirkondades kaaluda koostootmise kasutamist. ORC-tehnoloogia võimaldab koostootmise välja ehitamist ka väiksemate soojuskoormuste korral. Sealjuures tuleb arvestada, et koostootmise majanduslikku tasuvust tuleb vaadelda iga konkreetse juhtumi korral eraldi.

Jaotamine

Peaartikkel: Võrgukaod: kaugküte

Soojuse jaotamine toimub kaugküttetarbijateni torustike abil. Statistikaameti andmetel toodeti 1990. aastal 25,5 TWh soojust, aastaks 2012 oli see toodang langenud 9,6 TWh-ni13. Seega on soojuse tootmine (tarbimine) nimetatud ajavahemikul vähenenud 2,58 korda. Kuivõrd enamik kaugküttevõrke ehitati enne 1990. aastat (66 % soojustorustikest olid 2011. aastal vanemad kui 25 aastat)14, on põhilised probleemid Eesti kaugküttepiirkondades tulenevad soojustorustike dimensioneeritusest.

Kaugküttevõrgu soojuskadude kirjeldamiseks kasutatakse soojusettevõtja poolt kaugküttevõrku antud soojuse ja soojuse müügimahu vahe suhet võrku antud soojuse koguse suhtesse. Seda väljendatakse protsentides. Soojuskadusid Eesti kaugküttevõrkudest iseloomustab joonis 11.

 

Joonis 11. Kaalutud keskmised soojuskaod torustikest 2013. aastal 43

Tarbimine

Kuivõrd soojuse tarbimine kaugküttevõrkudes toimub valdavalt hoonete kütteks, võivad tarbimismahud, lisaks erinevustele kuude lõikes ( joonis 12), varieeruda ka aastate lõikes (tulenevalt välisõhu temperatuuri erinevustest).

Joonis 12. Aastane indikatiivne soojusenergia vajadus kütteks 44

Soojuse tarbimise ja tootmise kohta kogutakse ja avaldatakse Eestis andmeid Statistikaameti poolt. Sealjuures tuleb arvestada, et Statistikaameti andmed põhinevad osaliselt valikuuringutel. Kui MKM-i poolt 2012. aastal koostatud Eesti soojusmajanduse analüüsis kirjeldati 2011. aastal Eestis kaugküttesoojuse müügimahuks ~4,6 TWh15 ( joonis 13), siis Statistikaameti andmetel müüdi samal aastal tarbijatele 6,4 TWh soojust.

Joonis 13. Soojuse müük kaugküttevõrkudes 2011. aastal kütuste kaupa 45

MKM-i analüüsi puhul oli tegemist kõikse uuringuga. Uuringust selgub, et 2011. aastal toodeti kaugkütte võrgupiirkondades tarbiti valdavalt biomassist ja maagaasist toodetud soojust. Biomassi osakaalu soojuse tootmisel suurendas puiduhakke kasutamine Narva elektrijaamade Balti eektrijaamas.

Kõige rohkem on Eestis kaugküttepiirkondi, mille müügimahud jäävad vahemikku 1000...3000 MWh/a ( joonis 14). Sealjuures tuleb arvestada, et ~83% soojuse müügist teostati võrgupiirkondades, kus müügimaht >20 000 MWh.

Joonis 14. Eesti kaugküttevõrkude müügimahud 2012. aastal 46, 47

Kaugküttepiirkonda saab iseloomustada ka tarbimise ning võrgupiirkonnas kasutusel oleva kaugküttetorustiku pikkuse järgi ( joonis 15).

Joonis 15. Tarbimistihedused Eesti kaugküttevõrkudes 2012. aastal 48, 49

 

Tarbimistihedus kirjeldab müüdud soojuse kogust soojustorustiku jooksva meetri kohta. Kui kaugküttepiirkonnas jääb tarbimistiheduse näitaja alla 1 MWh/m ning soojuse müük alla 1000 MWh/a, on mõistlik hakata kaaluma alternatiivsete küttevõimaluste kasutamist. Selle jaoks tuleks koostada täpne analüüs (kaugküttepiirkonna audit). 16

Kaugküttesoojuse hind

Peaartikkel: Kaugküttesoojuse hind

Alates 01.10.2013 peavad kõik soojusettevõtjad müüdava kaugküttesoojuse piirhinna kooskõlastama Konkurentsiametiga.
Soojuse müügihind ( joonis 16) kujuneb muutuv- ja püsikulude ning põhjendatud tulunormi koosmõjul.

Joonis 16. Keskmine hind ning kasutatav kütus Eesti kaugküttepiirkondades, 2011. aastal 50

Joonisel 16 kajastatud hinnale lisandub käibemaks. Jooniselt nähtub, et kõige kõrgem soojuse hind on kaugküttevõrkudes, mille müügimaht 0...5000 MWh/a ning mis kasutavad kütusena põlevkiviõli. See tuleneb asjaolust et nimetatud võrgupiirkondades moodustavad kulud kütustele üle 70 %17.

Kaugküte tulevikus

Seotud artikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid

Energiasääst

Seotud artiklid: Peaartikkel: Energiatõhusus; Lokaalküte

Soojusvarustussüsteemides peitub suur potentsiaal energiasäästuks18. Alljärgnevalt kirjeldatakse kaugküttevõrkudes ning soojuse tootmisel rakendatavaid energiasäästuvõimalusi. Hoonete energiatõhususega seonduvat kirjeldatakse energiatõhususe artiklites.

Energiasääst soojuse tootmisel

Soojuse tootmisel on võimalik rakendada järgmisi (energia)säästumeetmeid 19:

  1. 1) vahetada välja üledimensioneeritud, amortiseerunud või kallimaid kütuseid (gaas, vedelkütused) kasutavad katelseadmed;
  2. 2) suvise sooja tarbevee tootmise kaotamine väiksemates kaugküttevõrkudes;
  3. 3) katlamajade renoveerimise planeerimisel on mõistlik arvestada:
  • tarbimise vähenemisega hoonete soojustamise ning trassikadude vähenemise arvelt (keskmiselt 35 %),
  • kütteperioodi lühenemisega seoses termoregulaatorite ning soojustagastusega ventilatsiooni kasutuselevõtuga;
4) üleminek lokaalküttele.

Soovituslikult tuleks baaskoormuse katmiseks paigaldada puiduhakkel töötav tahkekütuse katel, mille eeldatav keskmine kasutegur kütteperioodi jooksul on kuni 86 % (0,35 M€/MW). Puidukatla kasutamise eeliseks on töökohtade loomine hakkepuidu tarnimisel ja katla opereerimisel. Samuti on eelistatud ka teised biokütuste kasutamise viisid (ka. biokütuste gaasistamise tehnoloogiad). Tipukoormuse katmisel tuleb eelistada väiksema püsikuluga tehnoloogiaid.20

Energiasääst soojuse jaotamisel

Soojuse jaotamisel soojustorustike kaudu on energiasäästu võimalik saavutada 21:

  • vanade torude asendamine eelisoleeritud torudega;
  • torude läbimõõtude vastavusse viimine tegeliku tarbimisega;
  • soojuskandja töötemperatuuri alandamine.

Soojuse tarbimise prognoos

Seotud artiklid: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele

Kui eelnevas peatükis kirjeldati mitmesuguseid võimalusi soojuse tarbimise vähendamiseks kaugküttevõrkudes, siis alljärgnevalt antakse ülevaade nende meetmete võimalikust mõjust soojuse tarbimisele tulevikus.

Joonis 17 kirjeldab uuringu Kaugkütte energiasääst ning Soojusmajanduse stsenaariumite tulemusi. Tegemist on mõnega võimalikest prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste meetmete mõju soojuse tarbimisele käsitletud Soojusmajanduse stsenaariumites.

Joonis 17. Kaugküttesoojuse tarbimise prognoos 205051, 52, 53

Tuleb mainida, et kuivõrd soojuse tarbimine kütteks on tugevalt seotud välisõhu temperatuuriga, siis võib toimuda lisanduv soojuse tarbimise vähenemine seoses globaalse soojenemisega. Täpsemalt on võimalikku soojuse tarbimise vähenemist kirjeldatud artiklis "Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele".

Soojuse müümine kaugküttevõrku

Seotud artiklid: Soojusmajanduse regulatiivne keskkond; Kaugküttesoojuse hind

Soojusenergiat võrku müüa soovivad tootjad võib liigitada:

a) baaskoormust katvad (suuremad) tootjad ja
b) väiksemad tootjad, kes soovivad võrku müüa vaid üle jääva soojusenergia.

Baaskoormust katvate tootjate poolt toodetud soojusenergia võrku ostmise mehhanism on kehtestatud "Kaugkütteseadusega" , mille kohaselt peab võrguettevõtja, kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja/või soojuse ostu lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldama lepingu sõlmimiseks konkursi, sealjuures on lepingu tähtaeg kuni 12 aastat. Kui võrguettevõtja ja soojuse tootja on sama juriidiline isik, kohaldatakse võrguettevõtja poolt soojuse tootmisesse tehtud investeeringule lepingu suhtes kohaldatavaid sätteid. 22 Nimeatatud regulatsioon on võimaldanud tekitada soojusenergia tootmisel teatud konkurentsi, samal ajal andes tootjatele vajalikud garantiid tootmisseadmete rajamiseks. Tulevikus on otstarbekas regulatsiooni edasi arendada selliselt, et uutel tulijatel oleks võimalik turule siseneda ka juba sõlmitud lepingute kehtivusaja jooksul tingimusel, et lepingut seni omanud tootja tehtud investeeringud ja eeldatud tulukus saavad hüvitatud.

Väikeste tootjate poolt toodetud soojusenergia võrku lubamisega kaasnevatest probleemidest kerkib esimesena nende võime täita võrgu häireteta toimimiseks kehtestatud võrgueeskirju. Juhul, kui see on tagatud, võiksid väiketootjad müüa oma toodetud soojusenergiat võrku sarnaselt kõigi teiste tootjatega ehk soodsaima hinna alusel.

Uute konkureerivate soojuse tootjate kaugküttevõrguga liitmine tekitab konkurentsi ning see annab võimaluse vähendada kaugküttesoojuse maksumust tarbijatele. Samas peavad muudatused nii regulatsioonides kui ka võrgu tehnilises ülesehituses toetama konkureerivate tootjate liitmist vastasel juhul on saavutatav võit lühiajaline ning jätkusuutmatu. Mitmesuguseid energiaallikaid kaugküttesoojuse tootmiseks on kirjeldatud joonisel 18.

Joonis 18. Kaugküttesoojuse võimalikke allikaid 54

Soojussalvestite kasutamine kaugküttes

Eesti Arengufondi tellimusel koostati 2012. aasta lõpus uuring "Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis". 23

Nimetatud uuring koostati Norra firma Nest AS poolt välja töötatud kõrgtemperatuurse soojussalvesti baasil. Uuringu eesmärgiks oli tuvastada soojussalvestite kasutamise võimalused katlamajades ja elektrijaamades. Analüüsis leiti, et üheks kaugkütte asendamise võimaluseks on mobiilse katlamaja ja tarbijate juures asuvate kõrgtemperatuursete soojussalvestite kasutamine ( joonis 19).

Joonis 19. Mobiilse katlamaja ning tarbijate juures paiknevate kõrgtemperatuursete soojussalvestite kasutamine 55

Soojussalvestite kasutamine võimaldaks tekitada olukorra, kus tarbija juures paiknevaid soojussalvesteid "laetakse" vastavalt nende tühjenemisele mobiilse puiduküttel töötava termaalõli katlamajaga. Seeläbi kaoks vajadus renoveerida soojustorustikke ning väheneksid soojuskaod torustikest.24

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

Vana-Võidu kaugkütte audit-analüüs

2014

Ettekanne

Energiamajanduse väljakutsed ja lahendusteed

2014

Ettekanne

Investeeringute tulemuslikkus 2007-2013

2013

Uuring

Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades

2013

Uuring

Eesti soojusmajanduse analüüs 2013

2013

Uuring

Kaugkütte energiasääst

2013

Uuring

Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine

2014

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte. Reaalsed lahendused

2013

Ettekanne

Kaugküte vs lokaalküte

2014

Ettekanne

Koostootmine Kuressaares

2014

Ettekanne

Elujõuline või hääbuv väikevõrk - Tabivere?

2006

Ettekanne

Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid

2012

Uuring

Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs

2009

Uuring

Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades

2011

Uuring

Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel

2013

Uuring

Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused

2014

Ettekanne

Adven Eesti koostootmisjaama roll Rakvere kaugküttes

2010

Eksperthinnang

Eksperthinnangu andmine Soojusettevõtja katlamajja paigaldatavate Vitoplex 200 katelde kasutegurite kohta

2010

Eksperthinnang

Katlamajade maksumuse, tehnilise lahenduse ja tegevuskulude eksperthinnang

2012

Uuring

Tehniline ja majanduslik hinnang vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele

2013

Uuring

Heat Roadmap Europe 2050. Second Pre-Study for the EU27

2014

Ettekanne

The Role of District Heating in a Decarbonised European Energy System

2013

Aruanne

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne

2013

Lühikokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte

2013

Kokkuvõte

Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte

2013

Ettekanne

Ventilatsioon ja soojuspumpade kasutamine kortermajadel ja ühiskondlikel hoonetel

2013

Ettekanne

Maakütte käsiraamatu tutvustus

2013

Ettekanne

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi (nutikas) maja ja katelseadmete õppelabor

2013

Ettekanne

Rakvere Tark Maja - Eesti esimene liginullenergiahoone - kaugküte kombineerituna lokaalküttega

2013

Ettekanne

Teadmistepõhisest ehitusest

2014

Ettekanne

Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses

2014

Ettekanne

Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks

2014

Ettekanne

Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus

2014

Ettekanne

Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi

2014

Kokkuvõte

Eesti koostootmise tegevuskava. Kokkuvõte

2014

Kokkuvõte

Cogeneration Roadmp for Estonia. Summary

2014

Aruanne

Final Cogeneration Roadmap Estonia

2008

Analüüs

Kuusalu valla Kuusalu aleviku kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise teostatavuse analüüs

2008

Uuring

Muhu valla Liiva kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tasuvusuuring

2012

Magistritöö

Korteriühistute sotsiaalne ja finantsiline võimekus korterelamute renoveerimiseks

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine

2014

Aruanne

Väljavõte - gaasi varustuskindluse analüüs

2013

Aruanne

Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2013

2014

Aruanne

Ekspertarvamus maagaasikoguste mõõtmise kohta

2015

Ettekanne

Energiamajanduse kavandamine ja toetused

2015

Ettekanne

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhitingimused

2015

Ettekanne

Energiasäästu lahendustest korrusmajadele

2015

Ettekanne

ESCO - rahastuse võimalus läbi energiasäästu maksumuse

2015

Ettekanne

Energiatõhususe parendamine on majanduslikult otstarbekas ja kuluefektiivne. Näited Eesti praktikast

2015

Ettekanne

Hakkepuidu katlamajade investeeringud põlevkiviõli hinna languse taustal - kas ka soojuse hind langeb?

2015

Ettekanne

Sooja tootmine puidugraanulitega – mõistlik ja tänapäevane

2015

Ettekanne

Soojusmajanduse investeeringud CO2 müügist Austriale

2015

Ettekanne

Adven Eesti AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

Kadrina Soojus AS kogemused taastuvenergia projektide elluviimisel

2015

Ettekanne

2014-2020 toetused kohalikule energiamajandusele

2013

Aruanne

Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs

2015

Eksperthinnang

Eksperthinnang soojuse tootmiseks vajaliku katlamaja soetusmaksumuse, soojuse tootmise ehk katlamaja kasuteguri ja katlamaja tehnilise eluea kohta

2015

Analüüs

Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris

2014

Aruanne

Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine

Viited

 


  1. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (06.10.2013).↩︎
  2. Karotamm, M. Kaugküttevõrgud, probleemid ja võimalused. (22.07.2013).↩︎
  3. Riigi Teataja. Hädaolukorra seadus. (13.10.2013).↩︎
  4. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
  5. Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
  6. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamine. (13.10.2013).↩︎
  7. ERR. Rakvere koostootmisjaam valmib septembris. (13.10.2013).↩︎
  8. E24. Adven Eesti ehitab Rakverre koostootmisjaama. (13.10.2013).↩︎
  9. Statistikaamet. [ KE04: Soojuse bilanss], (20.10.2015).↩︎
  10. Riigikontroll. Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, Tallinn 2011.↩︎
  11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti soojusmajanduse analüüsi kokkuvõte, 2013.↩︎
  12. Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.↩︎
  13. Konkurentsiamet. Aastaraamat 2011. (23.07.2013).↩︎
  14. Riigi Teataja. Kaugkütteseadus. (11.04.2014).↩︎
  15. Turu-uuringute AS. Energiasäästlik käitumine elanikkonnas, 2012.↩︎
  16. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades, Tallinn 2009.↩︎
  17. Statistikaamet. [KE044: Katlad, nende võimsus ja toodetud soojus majandusharu ja katla liigi järgi], (13.10.2015).↩︎
  18. Konkurentsiamet. Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades, 2013.↩︎
  19. Fortum Tartu. Aastane soojusenergia vajadus, (20.10.2013).↩︎
  20. Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
  21. Külaots, M. Kaugküttesoojuse võimalikud allikad (26.01.2014).↩︎
  22. Eesti Arengufond. Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused Eestis, Tallinn 2013↩︎