Mõju kliimale

Artikkel Mõju kliimale täiendab artiklit Energiamajanduse keskkonnamõju ning kirjeldab erinevaid energiamajanduse mõjusid keskkonnale ning teisalt ka mõjusid energiamajandusele endale.

Kliima soojenemine

Õhutemperatuur on Eestis 20. sajandi teises pooles tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt. Joonisel 3 on kirjeldatud keskmisi välisõhu temperatuure Türi mõõtejaamas. Perioodil 1966–2010 oli kliima soojenemine eriti intensiivne. Aasta keskmine temperatuur on tõusnud 1,8 kraadi võrra. Kütteperioodi (oktoober-aprill) keskmine õhutemperatuur on viimasel 40 aastal tõusnud 1,2 kraadi . Sademete aastane hulk ületab aurustumise peaaegu kahekordselt ja kliima on liigniiske. Äärmuslikult suurte ja ka väheste sademete esinemise juhtumid on perioodil 1957–2009 sagenenud. Lääne- ja edelatuule osakaal talvel on märgatavalt suurenenud. Kliima soojenemist kiirendavad lisaks looduslikele põhjustele (vulkaanid, metsapõlengud) peamiselt kütuste põletamisega kaasnevad kasvuhoonegaasid (KHG) ja must süsinik (süsinikku sisaldavad tahked osakesed, mis absorbeerivad valgust), loomapidamisel eralduv kasvuhoonegaas metaan (CH4). Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta ületab EL 27 keskmist 1,7-kordselt. Selle peamine põhjus on väga süsinikumahuka põlevkivi kasutamine energeetikasektoris. Eesti KHG heitkogus moodustab 0,5 % EL-riikide KHG koguemissioonist. Perioodil 1990-2012 vähenes KHG heide energeetikasektorist 53,1%. Energiasektori KHG heide pole alates aastast 1995 oluliselt vähenenud, olles vahemikus 15...18 mln t/a. Transpordis on KHG heide olnud 2...2,3 mln t/a alates aastast 2002, aastal 2007 oli see 2,4 mln t/a ning enne aastat 2002 alla 2 mln t/a. Praegune rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk on temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 °C: see hoiaks mõju minimaalsena . Eesti kliimamuutuse mõjuga kohanemise strateegia on planeeritud esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 2016. aastal.1,2,3,4,5

Aastate keskmiste temperatuuride aegrida Tartus ja Vilsandil aastast 1966. illustreerib joonis 1.

Kliima soojenemisel mõjud energiamajandusele võivad olla järgnevad 6:

 
1) külmal poolaastal väheneb hoonete kütmisvajadus ja soojal poolaastal sagenevad kuumalained suurendavad hoonete jahutusvajadust;
2) talveperioodil suurenevad elektriliinides tormi ja jäite tõttu kahjustused;
3) pehmeted talved raskendavad küttepuude varumist põhjustades küttepuude hinnatõusu,
4) külmal poolaastal on tuule kiirus näidanud kasvutrendi andes eelise tuuleenergeetikale teiste taastuvenergiaallikate ees .

Joonis 1. Aasta keskmise temperatuuri aegrida Vilsandis ja Tartus ning nende lineaarsed trendid 

Joonis 3. Keskmine välisõhu temperatuur Türi mõõtejaamas 1950...2012

Sademed

Sarnaselt õhutemperatuurile, on ka Eesti keskmine sademete aastasumma tõusva trendiga. Aastad 2009-2012 on olnud kõige sademeterikkam nelja-aastane periood alates 1961. aastast. Käesolevalt rõhutatakse, et tegemist on sademete aastasummadega. Joonisel 2 kajastatakse sademete arvu (mm) ning sademetega päevi Tartus. Illustratsioon on toodud augustikuu kohta viimasel kümnel aastal. Sademeterohkusega paistavadki silma eriti august ja september. Erakordne (arvestades aastasummasid) oli 2011. aasta detsember, kui sademete hulk oli kõrgem võrrelduna teiste kuude sademete hulgast, moodustades 1961.-2012. aasta detsembrikuu rekordi Eestis. Territoriaalselt kõnealusel perioodil langes kõige rohkem sademeid Edela-Eestis ja Lääne-Eesti mandriosas. 7

2010. aastal mõõdeti Kirde-Eestis järgmisi lume paksuse rekordeid: 2010. a veebruaris Jõhvis 78 cm ja 2011. a veebruaris-märtsis Jõhvis 82 cm ning Narva-Jõesuus 65 cm. 8. augustil 2010. aastal registreeriti Eestis mitu trombijuhtumit, samuti 2012. a juulis Jõgevamaal.

Joonis 2. Sademete hulk ning sademetega päevi Tartus augustikuudel erinevate aastatel

Kasvuhoonegaaside teke

Kasvuhoonegaaside heitkogus perioodil 1990-2010 vähenes 50%. 2010. aasta kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus võrreldes 2008. ja 2009. aastaga suurenes. Aastal 2010 oli perioodi 1990-2012 külmima keskmise välisõhutemperatuuriga kütteperiood ehk nii kütte- kui ka elektrivajaduse rahuldamisega kaasnes eelnevate aastatega võrreldes paratamatult suurem heide. Suurem heide oli ka nö "buumi" aastal 2007 suurema energiatarbimise tõttu. 8

Aastal 2011 jagunesid kasvuhoonegaaside summaarsed heitkogused järgnevalt 9:

  • 78% energeetika;
  • 11% transport;
  • 11% põllumajandus, tööstus ja jäätmekäitlus kokku.

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis moodustab 90% summaarsest KHG heitkogusest. Nii metaani (CH4) kui ka dilämmastikoksiidi (N2O) osakaal on 5% ja F-gaasidel 1%. Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta on 15,6 tonni CO2 ekvivalenti, mis ületab EL 27 keskmist (9,2 t CO2 ekv elaniku kohta) 1,7-kordselt . Euroopa Liit võttis 2008. aastal vastu kliima- ja energiapaketi, mis kohustab ELi ning selle liikmesriike vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks vähemalt 20% võrra. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektorite heitkoguse vähendamine otsustatakse ühiselt ELi tasandil. Suurem osa Eesti energeetikasektori heitkogustest on kaasatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Eesti riiklik eesmärk EL heitkoguste kauplemise süsteemi välistes sektorites (transport, põllumajandus, jäätmekäitlus) on hoida heitkoguste kasv 11% piires aastaks 2020 võrreldes 2005. aasta tasemega . Loodavas Eesti kliimastrateegias täpsustatakse KHG vähendamise eesmärk aastani 2050. 10,11,12

Kasvuhoonegaaside ning nende koguste kohta annavad ülevaate tabel 1, joonis 4 ning joonis 5.

Tabel 1. Kasvuhoonegaaside heitkogused ja sidumine sektorite kaupa aastatel 1990, 1995, 2000 ning 2005–2011, Gg CO2 ekvivalenti

Joonis 4. Kasvuhoonegaaside heitkogused kokku, CO2 ekvivalenttonni

Joonis 5. Kasvuhoonegaaside heitkoguste koosseis, CO2 ekvivalenttonni

ENMAK 2030 meetmete mõju kliimamuutustele

Globaalne soojenemine ja sellest tingitud kliimamuutused on põhjustatud eelkõige kasvuhoonegaaside emissioonist fossiilsete kütuste tootmisel, töötlemisel ja põletamisel ning energia tootmisel. Seetõttu on mõju kliimamuutustele ja kasutatud energiaressurssid omavahel otse seotud. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ prognoosis valdkondade stsenaariumidega kaasnevad kasvuhoonegaaside kogused aastani 2050, sh ETS ja non-ETS sektoris. Antud prognoose kasutati Teekaartide mudelis valdkondade summaarsete KHG koguste arvutamisel. Kõigist 135 valdkondade stsenaariumide kombinatsioonist vaid 3 puhul ei vähene aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heide 85 % (Keskkonnaministeerium hakkab ette valmistama pikaajalist kliimastrateegiat, mille järgi soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 75 % võrreldes 1990. aastaga). Euroopa Liidu energia-ja kliimapoliitikast tulenevalt ETS sektoris riiklikke kohustusi pole, non-ETS sektoris on riiklikud kohustused, kuid sektoripõhised kohustused puuduvad. Aastaks 2030 väheneks KHG heide (perioodil 2005-2030) kuni 45 % kavandatud eelnõu meetmete tulemusel esimeses 15 teekaardis. See on pigem indikatiivne tulemus, mille alusel võib vaid eeldada, et energiamajanduses tekkivate heidete vähenemine aastaks 2030 aitab kaasa Euroopa Liidu eesmärkide täitmisele. ETS sektorile seatud kohustusi ja riiklike non-ETS sektori kohustusi pole õige võrrelda energiamajanduse teekaartides prognoositud KHG kogustega ETS ja non-ETS sektoris, kuna neile lisaks tuleks prognoosida sel juhul tööstuses, põllumajanduses, jäätmetekkes jm tekkivad KHG heitkogused aastal 2030. Antud töö tehakse ära loodava, eelpool viidatud Eesti kliimastrateegia käigus. 13

Keskkonna strateegilise hindamise aruande lisas 4 toodud Teekaartide mudeli kohaselt on elektritootmise stsenaariumide ja teiste valdkondade Sekkuvate stsenaariumide teekaartide aastaks 2030 prognoositud ETS KHG heide 1,2 mln – 5,9 mln t (aastal 2012 oli ETS sektoris KHG heide 11,85 mln t) ja non-ETS sektoris 1,6 mln t (aastal 2012 kogu non-ETS sektori KHG heide oli 5,64 mln t). Kui aastal 2005 oli energiasektori ja transpordi sektori KHG heide kokku 16 mln t (sh ETS sekotrist 12 mln t), siis ENMAK 2030 meetmete elluviimise tulemusel väheneb KHG heide perioodil 2005-2030 vähemalt 45% (vt ka joonis 6 ning tabel 2). 14

Tabel 2. ENMAK 2030 valdkondade stsenaariumide mõju globaalsele soojenemisele aastal 2012 ja 2030

Joonis 6. Kasvuhoonegaaside heide aastail 1990-2050 ENMAK 2030 parimas teekaardis, PK&UG ja Sekkuvate stsenaariumide teekaardis ning Baas stsenaariumis (elektritootmise LIB stsenaarium ja teiste valdkondade mittesekkuvad stsenaariumid)

Kliimamuutustega kohanemine

Rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte konverentsi otsused, mis rakendavad konventsiooni põhimõtteid, kutsuvad kõiki konventsiooni osapooli, sh Eestit, tegelema kliimamuutusega kohanemise temaatikaga, sh planeerima, prioriseerima ja rakendama kliimamuutusega kohanemise meetmeid. Sellega on Eesti rahvusvahelisel tasandil võtnud endale kohustuse tegeleda kliimamuutusega kohanemisega ehk hinnata kliimamuutuste mõju eri sektorites ja vajaduse korral võtta tarvitusele meetmeid kliimamuutuste vältimatute negatiivsete tagajärgedega toimetulekuks. 15

Euroopa Liidu poliitikas on kliimamuutuse tagajärgedega kohanemine integreeritud sektoriaalsetesse poliitikadokumentidesse, nt ühisesse põllumajanduspoliitikasse, looduskaitse poliitikasse, üleujutusriski hindamise ja maandamisega kaasnevad tegevused reguleeritakse eraldi direktiiviga ja kohanemine kajastub ka Euroopa Liidu 2014–2020 fondide üldmääruses. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise Valge raamatu „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik” valguses võeti 2013. aasta aprillis vastu Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegia mis suurendab Euroopa regiooni võimet tulla toime kliimamuutuste mõjuga ja millega esitatakse väga konkreetsed soovitused EL-i liikmesriikidele. 16

Kliimamuutuste leevendamise ehk heitkoguste vähendamise kõrval on ressursitõhusale majandusele üleminekuks tähtis ka kliimamuutustega kohanemine. Kohanemismeetmete planeerimisel on tähtis võtta omaks valdkondadevaheline lähenemisviis, mis põhineb ökosüsteemide vastupanuvõimel, elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel ning ökosüsteemiteenustel. Eestis ei ole kliimamuutuste mõjude teadmisi varem ühte kohta kokku kogutud, kuid on toimunud ja käimas mitu kliimamuutuste mõju käsitlevat ja hindavat projekti, nt Astra, Baltadapt, Baltcica, Baltclim, RADOST jne. 17

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

ENMAK 2030 KSH programm

2013

Teabematerjal

Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides

2013

Teabematerjal

Rohelise kontori käsiraamat

2013

Aruanne

Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne

2013

Aruanne

Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne

2011

Aruanne

Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

2010

Uuring

Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine

2006

Uuring

Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis

2005

Teabematerjal

Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris

2010

Aruanne

Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt

2010

Aruanne

Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources

2013

Raport

Estonian Informative Inventory Report 1990-2011

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2012

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2008

Kogumik

Kaugseire Eestis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte

2009

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2009

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2000

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel

2009

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009

2012

Aruanne

Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010

2008

Aruanne

Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni

2012

Aruanne

1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused

2012

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2007-2010

2015

Ettekanne

Adaptation seminar Tallinn. Eesmärgid ja kava

2015

Ettekanne

Climate Change Adaption. Backround and main concepts

2015

Ettekanne

Climate Change - Impacts and consequences for Norway

2015

Ettekanne

National organization of climate change adaption in Norway

2015

Ettekanne

Estonian Climate Change Adaption - Responsibilities and Practices in Estonia

2015

Ettekanne

Adaptation Governance - Local Authorities Bridging the Gap Between Top-Down and Bottom-Up Signals

2015

Ettekanne

EU Adaptation Frameworks and Institutional Interplay in the Baltic Region

2015

Ettekanne

Climate Change Adaptation in Urban Planning in Norway

2015

Ettekanne

Climate Change adaptation in the Norwegian and Swedish electricity sectors

2015

Ettekanne

(Swedish and Finnish adaptation policies) Examples from urban adaptation in Helsinki

2015

Ettekanne

The role of private-public-partnerships and networks in CC adaptation

2014

Raport

Climate-smart development - adding up the benefits of actions that help build prosperity, end poverty and combat climate change

2011

Aruanne

Climate Resilient Infrastructure - Preparing for a Changing Climate

2010

Aruanne

Paving the Way for Climate-Resilient Infrastructure

2014

Ettekanne

Climate Change Adaptation Strategy Dealing with Extreme Rainfall Events

2014

Ettekanne

Weather Alert - Adapting and Withstanding the Storms of Tomorrow

2014

Ettekanne

Grid System Planning - Aligning to Climate Change

2011

Aruanne

European and Global Climate Change Projections

2011

Aruanne

ClimateCost Project. Sea-level Rise

2011

Aruanne

ClimateCost Project. River Floods

2012

Aruanne

Technical Policy Briefing Note 4 - Energy

2012

Aruanne

Technical Policy Briefing Note 6 - Ancillary Air Quality benefits

2012

Aruanne

The ClimateCost Project. The Impacts and Economic Costs of Climate Change in Europe and the Costs and Benefits of Adaptation

2011

Aruanne

Assessing the Costs and Benefits of Adaptation Options

2014

Aruanne

The Global Landscape of Climate Finance

2015

Aruanne

Säästva arengu näitajad

2015

Ettekanne

KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks

2015

Ettekanne

Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest

2014

Aruanne

Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Viited


  1. Eesti Arengufond. Kaugkütte energiasääst.
  2. Keskkonnaagentuur. Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused.
  3. Eesti Statistika. Statistika aastaraamat 2014.
  4. Möldre, I. Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegiline hindamine.
  5. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesti kuues kliimaaruanne.
  6. Statistikaamet. [Ilmastik (kuud)]. (26.11.2015)
  7. Kirjalik teabepäring Keskkonnaagentuurile, august 2013.
  8. Statistikaamet. [Kasvuhoonegaaside heitkogus]. (26.11.2015)