Tehtud uuringud

Ministeeriumi tellitud energeetika uuringud on leitavad

https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/analuusid-ja-uuringud

Uuringute ja prognooside tulemuste kasutamisel nt poliitikakujunduses tuleb meeles pidada ja arvestada uuringu metoodikast, kasutatud eeldustest, parameetridest, energiamajandust mõjutavatest loendamatutest erinevatest teguritest, nagu ilm jms põhjustatud moonutuste ja määramatusega tuleviku prognooside ja tegelike võimalike arengute vahel:

vt nt artikkel Decision-making based on energy costs: Comparing levelized cost of energy and energy system costs.

Käesoleva artikli alapeatükkides on leitavad kliimaneutraalse energiatootmise, -salvestus ja -tõhususega seotud uuringud:

Elektriuuringud

Uuringu tulemused annavad Eesti poliitikakujundajatele ülevaate süsinikuvaba      elektritootmiseni viivate alternatiivsete stsenaariumite ellu rakendamisega seotud kuludest ja tuludest. Samuti antakse tõenduspõhiseid soovitusi tulevaste poliitikameetmete kohta, mis toetaksid Eesti üleminekut vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmisele. Aruande koostasid Trinomics (juhtpartner), Stockholmi Keskkonnainstituut(SEI) ja E3-Modelling (E3M).Projekt kestis      septembrist 2020 kuni septembrini 2022.

Üheks võimalikuks energiaallikaks elektrienergia tootmisel on tuumaenergia, mille kasutusvõimalusi Eestis analüüsib Keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud tuumaenergia töörühm, mille töö tulemuste vahearuanne valmis 2022. aastal. 

Tuumaenergia abil toodetakse umbes 10% kogu maailma elektrienergiast ja see on hüdroenergia järel maailmas suuruselt teine vähese CO2-heitega energiaallikas. 2022. a töötas IAEA andmetel 32 riigis kokku 441 tuumareaktorit ning ehitamisel oli 53 uut reaktorit. IAEA andmetel plaanis maailmas 2021. a tuumaenergia kasutuselevõttu 26 riiki, kellest 10 on tuumaenergia kasutuselevõtuks otsuse juba teinud, ning 16 riiki, sh Eesti, on analüüsimise etapis. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib 2050. aastaks maailmas tuumaenergia võimsuse kahekordistumist 415 GW-lt 2020. aastal enam kui 810 GW-ni 2050. aastal. Tuumaelektrijaama kasutuselevõtmine sõltumata kasutusele võetavast tehnoloogiast hõlmab vähemalt 10–15 aastat ettevalmistavaid tegevusi ning vähemalt 100 aastat jätkuvaid tegevusi.

2022. a lõpuni on tuumaenergia töörühma tegevusteks Keskkonnaministeeriumi eelarves 124 250 eurot (100 000 teadus- ja arendustegevuse eelarvest ja 24 250 põhieelarvest) ning 7. aprilli 2022 valitsuskabineti nõupidamise otsusega riigieelarvest lisavahendeid 250 000 eurot analüüsideks (sh meelsusuuring), kommunikatsiooniks, strateegia koostamiseks ja regulatiivse raamistiku kaardistamiseks, tuumaseaduse eelnõu ja seletuskirja koostamiseks..

Fermi Energia OÜ arendatava väikereaktori kasutusele võtuga seotud uuringute kokkuvõtted ja viited annavad ülevaate väikereaktori rakendatavusest Eestis.

Uuringu põhjal saab analüüsitud aladele Kirde- ja Kesk-Eestia rajada tuuleparke kokku kuni 105 000 hektarile.  

Lääne-Eesti taastuvenergeetika piirkonnas on kavandatavate tuuleparkide alasid kokku 146. Maavarade registri ja geoloogilise kaardistamise andmetel kattub kavandatavatest tuuleparkidest 80 osaliselt maavaradega, sh 47 maardlaga. Seega jäi maardlatest ja maavarade perspektiivsetest aladest välja 66 tuuleparki, mille rajamiseks ei ole praegu maavaradest tulenevaid kitsendusi. Kõiki tuuleparke, mis kattuvad maavaradega, tuleb selle uurimistöö põhjal esialgselt käsitleda ajutiselt rajatavate taristutena. Lääne-Eesti taastuvenergeetika piirkonnas tuleb maavarade varustuskindluse tagamisel arvestada Rail Baltica rajamiseks vajalike ehitusmaavarade ressursiga.

Lääne-Eesti taastuvenergeetika piirkonnas oli esialgu tuuleparkide rajamiseks kavandatavate alade pindala kokku 76 325,24 ha. Pärast maavarade analüüsi on uurimistöö tulemuste põhjal võimalik sellesse piirkonda rajada tuuleparke kogupindalaga 64 078,15 ha. Maavaradest tulenevate piirangute tõttu teeb EGT ettepaneku vähendada kavandatavate tuuleparkide pindala 16%, sealjuures maardlatega kattuvatele aladele planeerida ajutised tuulepargid.

  • 2002. aastal koostatud elektrienergia toodangu prognoos

Ingliskeelses teadusartiklis "Estonian electricity supply scenarios for 2020 and their environmental performance" antakse ülevaade kolme stsenaariumi võrdlusest, milles on prognoositud aastaks 2020 elektrienergia kogutoodangut 10,9 TWh, sh taastuvenergia mahuks orienteeruvalt 1,1 TWh taastuvelektrit.

Tegelikult oli aastal 2020 elektrienergia kogutoodang üle kahe korra väiksem, so 4,8 TWh, sh võrku sisenes prognoositust kaks korda rohkem ehk 2,2 TWh taastuvelektri tootangut, vt täpsemalt Elering.

 

Energiatõhususe uuringud

Euroopa Komisjoni toel läbi viidud projekti "Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia" materjalid:

Loe edasi