Eestisse imporditakse fossiilseid gaaskütuseid (maagaas, vedelgaas). Maagaasi Eestis ei toodeta, kuid selle importi saab osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga.
Maagaasi hinna muutust on võimalik jälgida nt ICE platvormil.
Gaaskütuste import Eestisse
Eestisse imporditakse gaasi nii gaasilisel (maagaas) kui ka veeldatud (vedelgaas) kujul. Statistilisi andmeid imporditud gaaskütuste kohta kogub Eestis Statistikaamet. Maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ning müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu kaudu reguleeritakse Maagaasiseadusega.
Jooniselt 1 nähtub, et maagaasi impordi (seega ka tarbimise) tipp oli Eestis 2006. ning 2007. aastal. Maagaasi impordi järsku langust võib põhjendada gaasi hinna kallinemisega (võrreldes kohalike kütustega) ning majanduskriisiga. Vedelgaasi import on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik.
|
Joonis 1. Gaaskütuste import Eestisse21 |
Maagaas
Maagaas on põhiliselt metaanist (CH4 koosnev gaasisegu, mida saadakse kas looduslikest allikatest (puuraukudest) või nafta tootmise kõrvalproduktina 2.
Nimetatud gaasisegu puhul saab eristada 3:
Maagaasi tarbimine
2011. aastal tarbisid kodutarbijad 10 % ja vabatarbijad 90 % tarnitud maagaasist. Sealjuures moodustasid kaugkütte ettevõtete tarbimismahud 40 % 4.
Eesti katelseadmed, mis kasutavad kütusena maagaasi.
Gaasi tarbimismahtude jagunemist aastas saab näha jooniselt 3
|
Joonis 3. Maagaasi tarbimine kuude lõikes 2014.-2016. aastal24 |
Maagaasi jaotamine
Seisuga 01.12.2012 oli Eestis 30 gaasivõrgu ettevõtet kelle valduses on ~3000 km gaasitorustikke. Suurimaks võrguettevõtjaks on AS EG Võrguteenus kes haldab torustikku 2400 km ulatuses. AS EG Võrguteenus on ka ainukeseks gaasi ülekandeteenuse osutajaks5. Eestis on maagaasivõrk ( joonis 4) 22-s linnas ja nendes elab ligi 800 tuhat inimest.6
Eesti on teiste riikide gaasitorustikega ühendatud läbi kolme punkti: Narva ja Värska kaudu Venemaaga ning Karksi kaudu Lätiga. Torustiku maksimaalne läbilaskevõime Narvas on 3 000 000 m³/24 h, Värskas 4 000 000 m³/24 h ning Karksis 7 000 000 m³/24 h gaasi. Viimase 20 aasta maksimaalne ööpäevane tarbimine toimus 2006. aasta jaanuaris (6 700 000 m³/24 h).7
Eesti gaasivarustuse mitmekesistamiseks on vajalik uute ühenduste loomine teiste riikidega. Eelkõige tähendab see praeguses kontekstis LNG terminali rajamist või Leedu–Poola torustiku ehitamist koos Leedu, Läti ja Eesti torustike rekonstrueerimisega. Nimetatud võimalusi on uurinud Euroopa komisjoni tellimusel ettevõte BOOZ & CO.8, 9.
|
Joonis 4. Gaasi ülekandevõrk ja maagaasi võrguettevõtete tegevuspiirkonnad Eestis25 |
|
|
Maagaasi hind
Maagaasi hind kujuneb Eesti tarbijatele lähtuvalt maagaasi kui kütusega konkureerivate naftatoodete hinnast.
Maagaasi hind ( joonis 5) lõpptarbijale kujuneb järgmiste komponentide koosmõjul:
- Maagaasi kui kütuse sisseostuhind.
- Gaasimüüja marginaal.
- Võrguteenuse hind.
- Maagaasiaktsiis.
- Käibemaks (20%).
|
Joonis 5. Maagaasi lõpptarbimise hinnakomponendid keskmise tarbimismahuga tarbijagruppidele 2009 ja 201526,27,28 |
Vedelad gaaskütused
Vedelal kujul gaasi puhul tuleb eristada:
- vedelgaasi (LPG) ning
- veeldatud maagaasi (LNG).
Kui vedelgaas (LPG) on juba Eestis kasutusel, siis LNG laialdasema kasutuselevõttu planeeritakse pärast LNG terminali valmimist. Arutelud selle üle, kas see peaks asuma Eestis või Soomes, praegu veel käivad10.
LNG
Üldist
Veeldatud maagaasi (LNG) kasutamise eeliseks on asjaolu, et nimetatud kütuse ruumala on ligi '''600 korda väiksem kui atmosfäärirõhul olevas maagaasis ( joonis 6) ning seega on LNG-d gaasilisest maagaasist märksa lihtsam nii hoiustada kui ka transportida.
Maagaasi veeldamiseks vajalik temperatuur (162 °C) saavutatakse soojuspumpade abil. Sealjuures eemaldatakse enne maagaasi veeldamist sellest kõik sellised komponendid, mis võivad veeldamisseadmeid korrodeerida või ummistusi tekitada. Seetõttu võib LNG-d pidada veelgi puhtamaks kui seda on tavapärane maagaas.
Suurimateks LNG eksportijateks olid 2013. aastal Katar, Malaisia, Indoneesia jt, importijateks Jaapan, Lõuna-Korea ning Hiina. LNG-kaubandus on seoses tuumaajaamade sulgemisplaanide ning USA kildagaasirevolutsiooniga kogu maailmas jõudsalt kasvamas. Euroopas on suurimaks LNG tootjaks Norra, importijateks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hispaania. Aastateks 2014...2015 ennustatakse, et LNG kaubanduse maht suureneb 5 % ning LNG hind alaneb kuni 10 %.11, 12
|
Joonis 6. Näitlik kirjeldus LNG eelistest võrreldes maagaasi kasutamisega29 |
|
|
LNG väärtusahel
Veeldatud maagaasi väärtusahelat ( joonis 7) saab kirjeldada:
- Traditsiooniline LNG väärtusahel, mis algab maagaasi ammutamisest, maagaasi veeldamisest ehk LNG tootmisest ja LNG hoiustamisest veeldatud maagaasi eksportiva riigi eksportterminalis. Seejärel lastitakse LNG laevale, mis toimetab LNG üle ookeani. LNG-d importiva riigi sihtsadamasse kohale jõudes lossitakse LNG importterminali mahutitesse, taasgaasistatakse ning saadetakse maagaasivõrgu kaudu klientideni.
- Väiksemamahuline LNG väärtusahel, mis tuleneb tehnoloogia arengust ning LNG odavnemisest. See on sisuliselt LNG jaotuskanal LNG importterminalist kuni väiketarbijateni välja, kus LNG taasgaasistatakse alles lõpptarbija vahetus läheduses'. Väikeste LNG mahtude jaotamine on paindlik ja nõuab oluliselt väiksemaid transpordivahendeid ja seadmeid. Transpordivaheditena kasutatakse väiksemaid LNG laevu või pargaseid, auto- või raudteetsisterne.
|
Joonis 7. Üldine veeldatud maagaasi tootmis-tarbimisahel30 |
|
|
LNG Eestis
Eelmainitud väiksemamahulise LNG väärtusahela kasutuselevõtuga seonduvalt on võimalik Eestis LNG-d hakata kasutama ka tarbijate juures, kelleni maagaasivõrk ( joonis 4) ei ulatu. Eesti oludes on sellisteks tarbijateks kõikvõimalikud energiamuundamise seadmed, mis toodavad soojus- ja/või elektrienergiat läheduses paikneva tööstuse või hoonete tarbeks. LNG vastuvõtmiseks ja taasgaasistamiseks paigutatakse selliste tarbijate juurde LNG hoiumahutist ja aurustitest koosnev LNG jaam.13
LNG-st taasgaasistatava maagaasi kasutuselevõtu tulemusena alanevad tarbija soojusenergia tootmiskulud, vähenevad keskkonnaheitmed ning paranevad seadmete kasutegurid (võrreldes teiste fossiilsete kütustega). Maagaasiga töötavad katelseadmed on täielikult automatiseeritavad ning nõuavad vedelkütuste kasutamisega võrreldes märksa vähem hooldus ja remondikulusid.14, 15
Lisaks statsionaarsetele seadmetele võivad LNG tarbijateks olla ka kõik transpordivahendid, olgu need siis autod, bussid, traktorid, vedurid või laevad.16
Kildagaas
Kildagaas on kiltkivi (kilda) pooridesse kogunenud gaas. Nimetatud gaasi saab koguda, kasutades järgmisi tehnoloogiaid 17.:
- kilda kuumutamine;
- gaasi eraldamine utmise teel;
- poorides asuva gaasi vabastamine kivimi hüdraulilise purustamise teel (hüdrofrakeerimine).
Viimati nimetatud tehnoloogiat asuti USA-s laiemalt kasutama alates 2008. aastast18. Kildagaasi ressursid on suhteliselt suured 19 ning uus puurimistehnika lihtsustas ligipääsu varem raskesti kättesaadavaks peetud ressursile 20, seega on kildagaasi tootmine maailmas (eriti USA-s) olnud järjest kasvav.
Kuivõrd kildagaasi kogumise tehnoloogia on suhteliselt uus, siis ei ole eksperdid veel võimalike keskkonnamõjude ning keskkonnakaitseks rakendatavate meetmete suhtes konsensuseni jõudnud. Kildagaasi hüdraulilise puurimise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele võib lugeda Euroopa Parlamendi uuringust Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.
Gaaskütuste tarbimine ja hind tulevikus
Seotud artiklid: Maagaasi hind; Elektritootmise ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Transpordi ENMAK stsenaariumid; Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid; Energia hinna prognoosi alused
Gaaskütuste tarbimisprognoosi kirjeldab joonis 8.
Gaaskütuste hinda tulevikus võib prognoosida mitmetel alustel. Jooniselt 9 on näha kütuste hindade prognoosi (mitte segamini ajada maksumusega lõpptarbijale).
Maagaasi hinna prognoosi lõpptarbijale saab näha jooniselt 10 . Hinnaprognooside alused on leitavad artiklist "Maagaasi hind".
|
Joonis 8. Gaaskütuste tarbimise prognoos31 |
|
Joonis 9. Gaaskütuste maksumuse prognoos32 |
|
Joonis 10. Maagaasi lõpptarbimise maksumuse prognoos suurtarbijale33,34,35,36 |
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2012 |
Uuring |
|
|
2012 |
Uuring |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2011 |
Uuring |
|
|
2008 |
Artikkel |
|
|
2012 |
Artikkel |
|
|
2011 |
Uuring |
Kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise mõju keskkonnale ja inimeste tervisele |
|
2011 |
Ettekanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2003 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Veebileht |
|
|
2012 |
Aruanne |
Joint risk assessment of security of gas supply of Estonia, Latvia, Lithuania |
|
2012 |
Aruanne |
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine |
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Teabematerjal |
|
|
2015 |
Magistritöö |
Viited
- Eesti Gaasiliit. Küttegaasid. (03.09.2013).↩︎
- Raul Kotov. Maagaas. (18.12.2012).↩︎
- Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis, Tallinn 2012.↩︎
- Booz&Co. Analysis of Costs and Benefits of Regional Liquefied Natural Gas Solution in the East Baltic Area, Including Proposal for Location and Technical Options Under the Baltic Energy Market Interconnection Plan, 2012.↩︎
- Elering AS. Analüüs: Tallinna LNG terminal oleks odavaim võimalus regiooni gaasivarustuskindluse tagamiseks. (03.09.2013).↩︎
- Parkman, J. LNG - lühiülevaade. JetGas OÜ (10.01.2014).↩︎
- International Gas Union. World LNG Report - 2013 Edition, 2013.↩︎
- Siirde, A.; Hlebnikoc, A.; Volkova, A.; Krupenski, I. Tehniline ja majanduslik hinnand vedelkütusel töötavate katlamajade üleviimiseks veeldatud maagaasi kasutamisele, Tallinn 2012.↩︎
- Mäeinstituudi veebiõpik kaevandamisest, rakendusgeoloogiast ja geotehnoloogiast. Kildagaas. (03.09.2013).↩︎
- U.S. Energy Information Administration. Technically Recoverable Shale Oil and Shale Gas Resources: An Assessment of 137 Shale Formations in 41 Countries Outside the United States. (03.09.2013).↩︎
- Alvar Soesoo. Kildagaasist mitmest küljest. (03.09.2013).↩︎
- Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (20.11.2015).↩︎
- Artikkel. Imporditavad gaaskütused↩︎
- Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
- Statistikaamet. Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja laovaru kütuse liigi järgi (kuud). (17.03.2016))↩︎
- Statistikaamet. KE31: Maagaasi lõpptarbimise hind äritarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.08.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijale tarbimiskoguse järgi. (28.08.2015).↩︎
- EG Võrguteenus AS. Võrguteenus. (28.08.2015).↩︎
- Small Scale LNG Projects. Our LNG supply chain, 26.01.2014.↩︎
- Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.↩︎
- Abimaterjalid tasuvusanalüüsi koostamiseks. (16.07.2013).↩︎
- Kalle Kukk, Elering AS. (E-kiri 26.04.2013).↩︎