Energiamajanduse keskkonnamõju

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi.1,2

Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise kord ning õiguslik alus on Eestis sätestatud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega.3

Energiaallikate keskkonnamõju

Joonisel 1 on esitatud stsenaariumite olelusringi modelleerimisel kasutatud kütuste tootmise keskkonnamõjud 1 kWh kohta võttes arvesse erinevate kütuste erinevaid kütteväärtusi. Kõige suuremat mõju ümbritsevale keskkonnale põhjustab põlevkiviõli tootmine. Selle nagu ka kõigi teiste fossiilsete kütuste korral avaldub peamine mõju just ressurssidele. Pea sama suure mõjuga on puugaasi tootmine, mis mõjutab kõige enam ökosüsteemide kvaliteeti. Põhjustatud on see märkimisväärsete koguste metsa puidumassi kasutamisest, aga ka tekkiva tuha edasisest käitlemisest kas põllumajanduses või ladustamisest prügilas. Kõikide kütuste tootmisest eristub mõnevõrra ka bioetanooli tootmine põhjustades suurt mõju inimtervisele. See mõju tuleneb kütuse tootmiseks vajaliku biomassi kasvatamisest (kemikaalide ja masinate kasutus, emissioonid vette, õhku ja pinnasesse) ja mõningal määral ka transpordist. 4

Joonise 2 alusel on PV paneelidest elektri tootmise keskkonnamõju on võrreldes teistest taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisega tunduvalt suurem, kõige suurema osa mõjudest moodustab ränist toorkristallplaadi tootmine, kuna selle jaoks läheb tarvis räni, argooni, heeliumit jt keemilisi elemente ja ühendeid. 5

Joonis 1. Kütuste normaliseeritud ja kaalutud keskkonnamõjud üksikpunktides (Pt) esitatuna eraldi neljas kahjukategoorias 1 kWh toodetud ja tarbimiskohani edastatud kütuse kohta.

Joonis 2. Taastuvate energiaressursside 1 kWh elektrienergia tootmise keskkonnamõjud

Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine ja leevendamine

Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks on vajalik vaadeldaval perioodil maksimaalselt, nagu ENMAK 2030 kavandatavad meetmed ja tegevused ette näevad, nii energiatootmisseadmete kui muude tootmisseadmete, sõiduvahendite tehnoloogiline uuendamine ja hoonete renoveerimine energiaefektiivseks aitamaks kaasa ressursi- ja energiamahukuse vähendamisele, riigile seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi ja õhusaasteainete vähendamise (HCB, PAH, PM2,5, NOx) piirkogustele seatud eesmärkide täitmisele, negatiivse mõju ökosüsteemidele ja tervisele vähendamisele. Seejuures on oluline nii kohalike omavalitsuste roll kui iga energiatarbija poolt teadlik energiakasutuse vähendamine. 6

Energiavarustuse tagamiseks vajalike tegevuste tõttu bioloogilise mitmekesisuse, populatsioonide, taime- ja loomaliikide ohtu seadmise vältimiseks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi koostöös tagada piisavad meetmed bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks, st jälgida, järgida ja vajadusel sekkuvad meetmed rakendada mh 7:

1) põlevkivi kaevandamisel nõuete, sh kaevandamislubades seatud tingimuste täitmine kaevandamise protsessis, loodusväärtuste säilitamisel, jäätmete käitlemisel, joogiveevarude kaitsmisel (vaadeldaval perioodil kasvab maailmas kriitiliselt vajadus puhta joogivee järele) ning põlevkivi kaevandamisalade korrastamisel;
2) uute põlevkivi kaevandamisalade asukohavalikul tuleb teostada senisest põhjalikum analüüs alade alternatiivkasutuse ja kaasnevate keskkonnamõjude kohta;
3) põlevkivi ressursi- ja energiaefektiivsete kasutusviiside välja töötamisel;
4) küttepuude varumisel elurikkuse tagamiseks EL metsastrateegiast, metsaseadusest8 ja „Metsanduse arengukava 2011-2020“ tulenevate metsa jätkusuutliku majandamise kriteeriumide rakendamine ja rakendamise täitmise jälgimine riiklikul tasemel;
5) juhul, kui taastuvenergia eesmärgi täitmisel vaadeldaval perioodil ei ole võimalik kasutada bioloogilise mitmekesisuse poolest väärtuslikelt aladelt (mh looduslik mets, märgalad) saadavat biomassi, on vajalik teostada täpsustav analüüs taastuvenergia eesmärgi täitmiseks piisava küttepuu jm biomassi kättesaadavuse hindamiseks muudelt aladelt (nt võsastunud luhaaladel ja muudel taastamist vajavatel pärandkooslustel) ja puiduimpordi võimaluste selgitamiseks ning koostada kohaliku energiaressursi tagamise tegevuskava;
6) meretuuleparkide rajamisel arvestada EL merestrateegia ja loodava Eesti merestrateegia põhimõtteid ja nõudeid, mh madalikele rajamisel tuleb elurikkuse ohtu seadmine vältida või pigem eelistada võimalusel rajada tuulepargid meres sügavamale;
7) turba kaevandamisel energeetiliseks otstarbeks tagada looduslike soode ja rabade kasutuse vältimine.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on välja pakkunud meetmed linnakeskkonnas energiamajandusega kaasneva õhusaaste vältimiseks ja leevendamiseks, kajastatud on need tabelis 1.

Tabel 1. Linnakeskkonna peamised saasteallikad, koos heitkoguste kontrollimeetmetega

Olulise keskkonnamõju seire meetmed ja indikaatorid

ENMAK 2030 juhtimisstruktuur, sh eesmärkide täitmise seire on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõu ptk 6. ENMAK 2030 eelnõus on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Need indikaatorid on seotud varustuskindluse, primaarenergiasäästu ja majandusmõju jälgimisega.9

Kui riiklikult toimub keskkonnaseisundi jälgimine mh kasutatavate loodusvarade, kasvuhoonegaaside, heitmete ja jäätmetekke osas, siis senisest enam peaks see seoses ENMAK 2030 rakendamisega keskenduma olulise negatiivse mõjuga tegevustele ehk energiamajanduse valdkondade negatiivsete mõjude vähenemise seirele 10:

  • energiatehnoloogia ressursi- ja energiaefektiivsuse paranemine: primaarenergia tarbimise vähenemine kaug- ja lokaalküttes, sh kohalike omavalitsuste tasemel (mh katlamajade, kaugkütte jahutuse vajaduse jälgimine, uute hoonete rajamisel ja vanade rekonstrueerimisel päikeseenergia kasutuse kasv);
  • bioloogilise mitmekesisuse säilimine: küttepuude varumisel metsa säästva majandamise võtete mõju, maakasutuse mõju jälgimine;
  • kütte- ja ventilatsiooniseadmete, sh kohtkütteseadmete moderniseerimise mõju sisekliimale ja tervisele;
  • suuremate linnade ja Ida-Virumaa PM2,5 mõju vähenemine tervisele;
  • rekonstrueeritud hoonete energiakasutuse pikaajaline seire (vajadusel täiendavate energiatõhususe meetmete ettepanekute esitamine);
  • energiasäästlike sõidukite ja ühistranspordi kasutamine (sh pendelränne) ENMAK 2030 meetmete rakendamise tulemusel;
  • haldusvõimekuse ja keskkonnaalase teadlikkuse seire (sh kohalike omavalitsuste soojusmajanduse arengukavade seire);
  • ENMAK 2030 sisendite muutuse, väljundindikaatorite ja tarbimise seire;
  • taustsüsteemi muutuste (maailmaturu kütustehinnad, elektrituru elektrihind, CO2 hind, tehnoloogiate hinnad, tehnoloogiate, sh nanotehnoloogia areng) seire.

Õhusaaste seire arendamise vajadused ning heitkoguste reguleerimisel kasutatavad meetmed on kirjeldatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ aruandes „Elektritootmise-, põlevkiviõli tootmise-, soojusvarustuse- ja transpordi energiakasutuse stsenaariumidega kaasnevate atmosfääri peenosakeste PM2,5 ja muude õhusaasteainete leviku ning kasvuhoonegaaside tõttu õhukvaliteedi muutuste prognoosimine ajavahemikule 2012-2050“

Energiamajandus ja keskkond

Energiamajanduse poolt mõjutatavate Eesti keskkonnaseisundi näitajate lühikokkuvõte 11:

Keskkonnaseisundi näitaja

Selgitus

Kliima

Eesti elanik põhjustab rohkem kliima soojenemist, kui Euroopa riikide üks elanik keskmiselt, eelkõige põlevkivist toodetud elektri tarbimise tõttu.

Õhu kvaliteet

Eestis on Euroopa madalaim linnade õhusaastatus . Peamised õhusaasteallikad on energiamajanduses (sh transpordivahendid). Probleemseimad saasteained on peenosakesed.

Vee kvaliteet

Eesti vete seisund on võrreldes teiste Euroopa riikidega parim, halb on põhjavee seisund põlevkivi kaevandamisega seotud alal.

Loodus

Bioloogilise mitmekesisuse poolest oleme rikkad. Puidu koguselt elaniku kohta oleme 3-ndal kohal Euroopas. Natura alad moodustavad 16.5 % territooriumist. Eestis elutseb hinnanguliselt 40 000 liiki.

Loodusvarad

Kaevandamata on 1 mlrd t põlevkivi (põlevkivi kasutuse tõttu on Eesti ökoloogiline jalajälg suurimaid maailmas), turbamaardlaid kokku 359 000 ha (kaevandatud alla 10 % alast), puidu energeetiline ressurss on 12 TWh/a.

Tervis

Energiamajanduses tekkivad õhusaasteained (peamiselt puitkütuste põletamise tõttu kohtküttes) põhjustavad aastas ligi 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad. Ülenormatiivse liiklusmüra tingimustes elab suur osa Tallinna ja Tartu elanike.

Majandus

Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi alusel oli 72 % EL keskmisest elaniku kohta aastal 2013, energiamajandus panustab ligi 12 % SKP-sse. Rahvusvahelise konkurentsivõime reitingu kohaselt on Eestil 144 riigi seas 29.koht . Eestlase ökoloogiline jalajälg on 7,9 gha/in/a, maailmas keskmiselt 1,8 gha/in/a.

80% Eestis tekkivatest jäätmetest, õhkupaisatavatest kasvuhoonegaasidest ja veekasutusest on seotud põlevkivitööstusega. 12

Mõju looduskeskonnale

Mõju kliimale

Energiamajandus on kliimale suureks mõjuriks. Näiteks on nii õhutemperatuur kui ka sademete aasta summa Eestis tõusva trendiga. Õhutemperatuur on Eestis 20. sajandi teises pooles tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt. Nagu mainitud on sarnaselt õhutemperatuurile, ka Eesti keskmine sademete aastasumma tõusva trendiga. Aastad 2009-2012 on olnud kõige sademeterikkam nelja-aastane periood alates 1961. aastast. Energeetika on ka suurimaks kasvuhoonegaaside emiteerijaks Eestis. Nimelt moodustas energeetika 2011 a. 78% summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis, millest peamine oli CO2, mis moodustab 90% summaarsest KHG heitkogusest.

Eesti keskmine KHG heitkogus aastas elaniku kohta ületab EL 27 keskmist 1,7-kordselt. Selle peamine põhjus on väga süsinikumahuka põlevkivi kasutamine energeetikasektoris . Eesti KHG heitkogus moodustab 0,5 % EL-riikide KHG koguemissioonist. Praegune rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk on temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 °C: see hoiaks mõju minimaalsena. Eesti kliimamuutuse mõjuga kohanemise strateegia on planeeritud esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 2016. aastal.

Mõju õhukvaliteedile

Samuti mõjutab energiamajandus ka välisõhku ning selle kvaliteeti. Eestis on Euroopa linnade madalaim õhusaaste. Välisõhu pidevseire andmetel on õhk Eestis puhas, enamik probleeme on lokaalset laadi. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ teostatava välisõhu seire põhjal on inimtervise seisukohast kõige ohtlikum peenete osakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsest kontsentratsioonist, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud, ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et peente osakeste puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. Osakeste tasemeid kasvatab, lisaks transpordile ka puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes.

Eesti välisõhu suurim saasteallikas on Ida-Virumaal paiknev põlevkivil põhinev energiatootmine ja põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport. Üldine välisõhu kvaliteet on eri seireprogrammide andmetel Eestis peamiselt hea ja väga ulatuslikke probleeme ei esine. Pigem on enamik tõsisemaid probleeme lokaalset laadi. Näiteks, rääkides õhukvaliteedi mõjust inimtervisele, võib esile tuua peente osakeste kõrge taseme linnaõhus kütteperioodil eramupiirkondades ning vesiniksulfiidi ja fenooli kõrge taseme Kohtla-Järvel.

Jäätmete teke

Eestis tekkis aastatel 2007–2011 üle 85% jäätmetest tööstuses, sealjuures 79% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja - energeetikaga seonduvad jäätmed. Kaevandatud põlevkivi kogusest ligi pool muutub põlevkivist elektri saamise protsessis täna põlevkivituhaks (aastal 2012 6,9 mln t põlevkivituhka). Ladestatud põlevkivituhk on tuhaväljadel aastakümnete jooksul stabiliseerunud ja selle keskkonnamõju on sisuliselt langenud miinimumini. Peamine erinevus elektri tootmisel keevkihtpõletuse tuha korral on suurem väävlisisaldus ehk parem väävli sidumine võrreldes tolmpõletusega. Väävli ladestamine tuhaväljale avaldab keskkonnale väiksemat mõju, kui emissioon atmosfääri, kuna tuhk muutub hiljem inertseks materjaliks. Põlevkivienergeetika jäätmeid tekkis ühe Eesti elaniku kohta 2011. aastal 4,89 tonni, samas olmejäätmeid tekkis elaniku kohta 239 kg.

Jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses on üks jäätmemajanduse esmaseid prioriteete jäätmetekke vältimise kõrval. Jäätmete taaskasutamise puhul eelistatakse jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu materjali või toormena ning alles viimasena jäätmete energiakasutust, jäätmetest kütuse valmistamist ja jäätmetega tagasitäidet kaeveõõntesse või maastiku kujundamisel. Jäätmete taaskasutus on Eestis suurenenud — enne 2005. aastat taaskasutati keskmiselt 20% tekkinud jäätmetest, järgneval viiel aastal aga ca 33%. Mõneti vähenes taaskasutamise osakaal majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2009 üldise taaskasutusturu languse tõttu ning kasvas taas 2010. aastal. Aastal 2011 toimus märgatav hüpe, taaskasutus kasvas 55 protsendini.

Mõju veekvaliteedile

Energiamajandusega seonduvaks peamiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud pinnavee ja põhjavee kvaliteet, ohtlike ainete sisaldus veekeskkonnas, veerežiimi muutus mõjutab piirkonniti veest sõltuvaid elupaiku. Näiteks võib tuua, et aastal 2013 oli Eesti heitveelaskude järgne heljumi reostuskoormus kokku 2461 tonni, sellest andsid Ida-Virumaa kaevandused ja karjäärid 919 tonni, Tallinna linnal oli heljumi reostuskoormus samal aastal 417 tonni.

Kaevandusvee suublaks olevate Kohtla, Erra ja Purtse vooluveekogumite keemilist seisundit on oluliselt mõjutanud põlevkiviõli tootmisest tulenev jääkreostus, mis on ka nende veekogumite keskkonnaseisundi mittevastavuse peamiseks põhjuseks.

Energiamajandus mõjutab oluliselt põhjavee seisundit põlevkivi kaevandustes ka kaevandusvee väljapumpamisega, lokaalne mõju on Narva jõe vee kasutamisel jahutusveena (Narva elektrijaamad kasutasid aastal 2012 kateldes tekkiva auru kondenseerimiseks Narva jõest jahutusvett 1,3 mlr m3 ehk 1,3 km3, mis lastakse vee koostist muutmata, kuid pisut kõrgema temperatuuriga jõkke tagasi).

Mõju bioloogilisele mitmekesisusele

Eesti bioloogiline mitmekesisus on teiste 57. laiuskraadist põhja pool asuvate sarnase suurusega territooriumitega võrreldes üks rikkamaid. Selle põhjuseks on vahelduvad klimaatilised tingimused, saare- ja mandrialade olemasolu, merepiiri ja siseveekogude rohkus ning aluskivimite ja nendele vastavalt mullastikutingimuste vahelduvus, mis kõik on loonud hea aluse väga mitmepalgeliste ökosüsteemide kujunemise ja arengu jaoks

Väljasuremisohus on praegu 12 % linnuliikidest, 23 % imetajatest, 32 % okaspuuliikidest. Globaalselt mh energiamajandusega (mitte jätkusuutlik loodusvarade tarbimine, mittetaastuvate loodusvarade kasutuse ja kasvuhoonegaaside heite tõttu, arengumaades katavad puitkütused poole energiavajadusest) kaasnevate kumuleeruvate koosmõjude tõttu bioloogilise mitmekesisuse vähenemise perspektiivis on ohus mitmete liikide eksisteerimine. Globaalsed probleemid, mis kaasnevad elurikkuse vähenemisega on puhta joogivee ja toidu nappus, patogeenide levik inimesele, looduskatastroofide sagenemine, vähem loodusvarasid, sotsiaalsete suhete halvenemine, väiksem valikute vabadus, energiajulgeoleku vähenemine.

Loodusvarade kasutamine

Aastal 2012 kasutati siseriiklikult energiamajanduses fossiilkütuseid ligi 53,6 TWh ulatuses, taastuvaid (puit 11 TWh) ja kütuste vabasid energiaallikaid ligi 11,5 TWh ehk 17,7 %. Importkütuste osakaal moodustas primaarenergiaga varustatusest aastal 2012 23,2 %.

Energiamajandus mõjutab nii metsandust, veekasutust, energeetilisi maavarasid nagu põlevkivi ning turvas, samuti ka muldkatet. Samuti mõjutab energiamajandus ka maakasutust, pinnast ning maastikke.

Sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju inimese tervisele

Inimese tervist mõjutavad 50 % eluviis, 20 % pärilikkus, 10 % arstiabi ja 20 % keskkond. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti elanikel lühem oodatav eluiga ja tervena elatud aastad; kõrgem suremus vähki, vereringeelundkonna haigustesse ja välispõhjuste tõttu; kõrgem naiste ja vanemaealiste tööhõive. Õhusaaste on kõige olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus ELis, mille ohvrite arv on kümme korda suurem kui liiklusõnnetuste puhul. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).

Peenosakeste peamised allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600 varajast surma, enam kui 8000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad.

Energiamajandusega kaasnevad täna ja aastal 2030 mõjud tervisele peamiselt kohtküttest ja liiklusest, täna oluliselt ka elektritootmisest.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Uuring

ENMAK 2030 KSH programm

2013

Teabematerjal

Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides

2013

Teabematerjal

Rohelise kontori käsiraamat

2013

Aruanne

Viru Keemia Grupp AS Põlevkiviõlide järeltöötluse kompleksi rajamise detailplaneering. KSH aruanne

2013

Aruanne

Eesti Energia Õlitööstus AS Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne

2011

Aruanne

Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

2010

Uuring

Keskkonnakomplekslubade kvaliteedi hindamine

2006

Uuring

Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikatest Eestis

2005

Teabematerjal

Ökomärgis - Mis see on? Euroopa Ühenduse ökomärgist tutvustav teatmik ettevõtjale

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris

2010

Aruanne

Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste arvutamine hajussaasteallikatest. VOC projekt

2010

Aruanne

Estimation of NMVOC emissions from diffuse sources

2013

Raport

Estonian Informative Inventory Report 1990-2011

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2012

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2008

Kogumik

Kaugseire Eestis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sotsiaalmajanduslik taust

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Loodusvarad ja nende kasutamine

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Ilmastik ja kliimamuutused

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Jäätmed

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Välisõhk.

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Maakasutuse muutused ja linnaökoloogia

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Looduslik mitmekesisus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkonnakorralduslikud vahendid

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Keskkond ja tervis

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Vigade parandus

2014

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2013. Sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte

2009

Ülevaade

Keskkonna ülevaade 2009

2012

Aruanne

Eesti keskkonnanäitajad 2012

2000

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisund XXI sajandi lävel

2009

Ülevaade

Eesti keskkonnaseisundi näitajad 2009

2012

Aruanne

Paiksetest saasteallikatest välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused aastail 2008-2010

2008

Aruanne

Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni

2012

Aruanne

1990.-2009. aastal välisõhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis

2014

Aruanne

Eesti keskkonnaindikaatorid - arendustöö ja tulemused

2012

Aruanne

Eesti keskkonnaseire 2007-2010

2015

Ettekanne

KIK toetused keskkonnaprogrammist atmosfääriõhu kaitseks

2015

Ettekanne

Välisõhu seirest ja teostatud uuringutest

2014

Uuring

Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti elanikkonna uuring

2013

Aruanne

Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine

2014

Aruanne

Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Muuga sadamas

2013

Aruanne

Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus

2013

Aruanne

Eesti kuues kliimaaruanne

2013

Aruanne

Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs

2013

Aruanne

Tallinna linna ja linnastu süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2014

Aruanne

Keskkonnamõju hindamise (KMH KSH) järelhindamise süsteem

2014

Aruanne

Veesaaste varajase avastamise ja teavitamise automaatsondi väljatöötamine

2013

Raport

Eesti elanike keskkonnaõigusealase teadlikkuse uuring

2013

Aruanne

Kliimamuutuste mõju Eestis. Teekaart riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia koostamiseks

2012

Raport

Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2010

2013

Raport

Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2011

2012

Aruanne

Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus

2013

Aruanne

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavate poliitikate ja meetmete ning kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside aruanne

2012

Aruanne

Eesti elanike keskkonnateadlikkus. Eesti 15-74- aastase elanikkonna uuring

2014

Aruanne

Keskkonnamaksude jaotuslikud ja käitumuslikud efektid Eesti näitel

2015

Aastaraamat

Eesti statistika aastaraamat 2015

 

Kontaktvõrgustik

Kontaktvõrgustik on koostamisel. Kui soovite artikli kontaktvõrgustikuga liituda, võtke ühendust artikli teemahalduriga.

Viited


  1. Riigi Teataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (28.05.2014)↩︎
  2. Riigi Teataja. Metsaseadus. (15.12.2014)↩︎
  3. Möldre, I. Eesti Arengufond. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamine