Mõiste soojusmajandus kirjeldab soojuse tootmise, jaotamise, müügi ning tarbimisega seonduvaid tegevusi. Seetõttu hõlmab käesolev artikkel nii soojuse tarbimist, soojuse tootmis- ja jaotussüsteeme kui ka soojusenergia maksumusega seonduvat.
Soojusmajandust mõjutavad regulatsioonid
Soojuse tootmist ja tarbimist mõjutavad mitmed õigusaktid, mis reguleerivad Eesti energiamajandust.
Riikliku energiapoliitika elluviimise ja arendamisega tegeleb Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Eesti energiasektori missiooniks on tagada pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus.1
Praegu jõus olevad soojusmajandusega seotud eesmärgid on Eestis kehtestatud järgmistes dokumentides:
- a) Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;
- b) Energiamajanduse arengukava aastani 2030.
Soojusmajandust reguleeritakse järgmiste seadustega:
- a) Säästva arengu seadus;
- b) Energiamajanduse korralduse seadus;
- c) Elektrituruseadus;
- d) Maagaasiseadus;
- e) Kaugkütteseadus.
Soojuse tarbimine Eestis
Mõistega "soojuse tarbimine" kirjeldatakse enamasti energia kasutamist ruumi siseõhu, tööstusprotsessi vms jaoks vajaliku temperatuuri hoidmiseks või tõstmiseks. Kuivõrd soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda, on Eestis soojuse kasutamine enamasti vajalik ruumide kütmisel.
Soojuse tarbimine kütteks on seotud välisõhu temperatuuriga. Kuivõrd aastate lõikes on välisõhu temperatuurid erinevad, ei saa erinevatel aastatel tarbitud soojust omavahel otseselt võrrelda. Võrdlemist võimaldab tarbitud soojuse normaalaasta kraadpäevadega taandamine.
Nimetatud tehet on täpsemalt kirjeldatud artiklis Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele.
Soojuse tootmine ja jaotamine
Mõiste "soojus" kirjeldab ülekantud energiat. Seega mõeldakse soojuse tootmise ja jaotamise all kütustes sisalduva energia muundamist ning selle ülekandeprotsessi tootmisseadmelt tarbijani.
Soojuse tootmiseadmetest saab tootmisviisi eripärade järgi eristada:
- a) katelseadmeid;
- b) koostootmisjaamu;
- c) muid soojuse muundamisseadmeid.
Soojuse jaotusviisi järgi saab eristada:
- a) kaugkütet;
- b) lokaalkütet;
- c) kohtkütet.
Soojuse hind
Peaartikkel: Soojuse hind
Ülevaate soojuseenergia maksumusest mitmesuguste kütuste kasutamise korral annab joonis 6.
Joonise koostamisel on kasutatud kütuste alumisi kütteväärtuseid ning katelseadmete arvutuslikke kasutegureid. Joonisel kajastatud hind ei sisalda muuhulgas katelseadme amortisatsioonikulusid ning alginvesteeringu maksumust.
Soojusmajandus tulevikus
Soojusvarustus ja soojuse tarbimine
Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artiklid: Hoonete energiatõhusus; Hoonefondi ENMAK stsenaariumid; Kütuste ENMAK stsenaariumid; Kaugküte; Lokaalküte; Energiaühistud
Soojuse tootmine, jaotamine ning kasutamine tulevikus ( joonis 7) moodustub mitmete tegurite koosmõjul:
- 1) energiatõhusus hoonetes;
- 2) soojuse tootmise uuendamine sh
- üleminek puitkütustele,
- ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (vt tarbimistihedus) minnakse üle lokaal- või kohtküttele;
- 3) koostootmisseadmete lisandumine sõltuvalt soojuskoormusest (vt artikkel Koostootmine);
- 4) kaugküttesoojuse jaotamisel kasutatavate torustike renoveerimismahtude suurenemine ning soojusvõrkude arvu ning pikkuse vähenemine.
- 5) targa võrgu tekkimine ning energiaühistute loomine.
Mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite rakendamise mõjusid kirjeldab joonis 11.
Soojuse hinna prognoos
Peaartikkel: Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid
Seotud artikkel: Soojuse hind
Soojuse hinna prognoosi mitmesuguste soojusmajanduse stsenaariumite rakendumisel on kirjeldatud joonisel 9.
Täiendavat lugemist
Viited
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2009.↩︎
- Euroopa Liidu Teataja. Direktiiv 2009/28/EÜ (taastuvenergia direktiiv), 2009.↩︎
- Elering AS. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang. 2014.↩︎
- Artikkel. Soojusvarustus↩︎
- Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
- Artikkel. Imporditavad vedelkütused↩︎
- Artikkel. Imporditavad gaaskütused↩︎
- Artikkel. Metsa energeetiline ressurss↩︎
- Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
- Artikkel. Turba energeetiline ressurss↩︎
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013.↩︎
- Vabariigi Valitsus. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020", 2012.↩︎
- Statistikaamet. Elektrienergia bilanss, (08.10.2015).↩︎
- Statistikaamet. Soojuse bilanss, (14.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi, (14.11.2015).↩︎
- Energiatarbimine.↩︎
- Välisõhu temperatuuri mõju energiatarbimisele.↩︎
- Statistikaamet. KE08: Ettevõttes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus kütuse/energia liigi järgi. (15.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE34: Elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale. (15.11.2015).↩︎
- Statistikaamet. KE32: Maagaasi lõpptarbimise hind kodutarbijatele. (15.11.2015).↩︎
- Soojuse hind↩︎
- Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
- Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid.↩︎
- Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid↩︎