Artikli Energiaressursid alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel.
Ressursside töögrupis hinnati parima teadaoleva tõendatud informatsiooni alusel nii teoreetilist kui ka tehnilis-majanduslikku primaarenergia sisaldust järgmistele ressurssidele:
- Eesti taastuvad ressursid.
- Eesti taastumatud või väga aeglaselt taastuvad ressursid.
Eesti kohalikud ressursid
Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal
Ressurssidest saadavat kasulikkust (siinjuhul energia) võib mõõta mitmeti. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel on hinnatud nii ressursside kogust kui ka nendes sisalduvat primaarenergia kogust. Kütustes sisalduvat energiakogust on mõõdetud alumise kütteväärtuse abil.
Siinjuures tuleb eristada teoreetilist kogust reaalselt (tehnilis-majanduslikult) kasutatavatest mahtudest.
|
Joonis 1. Eesti energiakandjate teoreetiline aastane potentsiaal13 |
Eesti taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss
Eesti taastuvate loodusvarade kasutatavat primaarenergia potentsiaali on hinnatud järgmistele energiakandjatele:
1. Biomass, sh
-
- mets (Peaartikkel: Metsa energeetiline ressurss);
- jäätmed (Peaartikkel: Jäätmete energeetiline ressurss);
- biomass pool-looduslikest kooslustest (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
- roog (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
- põhk (Peaartikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss);
- biogaas (Peaartikkel: Biogaasi energeetiline ressurss).
- 2. Päike (Peaartikkel: Päikeseenergia ressurss).
- 3. Tuul (Peaartikkel: Tuuleenergia ressurss).
- 4. Hüdroenergia (Peaartikkel: Hüdroenergia ressurss).
Eesti taastuvenergia kasutatava potentsiaali hinnangu, mis arvestab piiranguid ja kasutuselevõtu takistusi, tulemused on koondatud
|
Joonis 2. Eesti taastuvate ressursside energeetilise ressursi potentsiaal14 |
Eesti taastumatute või väga aeglaselt taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss
Kohalike taastumatute loodusvaradena (
1. Põlevkivi (Peaartikkel: Põlevkivi energeetiline ressurss).
2. Turba energeetiline ressurss (Peaartikkel: Turba energeetiline ressurss).
Turvas loetakse üldjuhul taastumatuks loodusvaraks, kuivõrd turba aastane juurdekasv on suhteliselt väike (0,5...1,5 mm/a 1).
|
Joonis 3. Eesti taastumatute loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal15 |
Eesti kohalike loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal
Energiaressursside töögrupi analüüsi tulemused on koondatud
Analüüsi tulemustest nähtub, et Eesti kohalike ressursside teoreetiline primaarenergia aastane potentsiaal ulatub 245 TWh-ni. Sealjuures moodustavad taastuvad loodusvarad 76,7%. Tehnilis-majanduslikult kasutatava ressursi aastane primaarenergia potentsiaal ulatub siiski maksimaalselt vaid 123 TWh-ni. Taastuvatest ressurssidest saadav primaarenergia moodustab sellest 60%. 2
|
|
|
Joonis 4. Eesti loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal17 |
Imporditavad energiakandjad
Kõiki Eestis tarbitavaid kütuseid kohalike loodusvarade hulgas ei leidu. Seetõttu tuleb ressursianalüüsis käsitleda lisaks kohalike ressursside kasutusvõimalustele ning -piirangutele arvestada ka imporditavate kütuste mõjudega. Peamisteks Eestisse imporditavateks kütusteks on:
- 1) vedelkütused (Peaartikkel: Imporditavad vedelkütused),
- 2) gaaskütused (Peaartikkel: Imporditavad gaaskütused)
Vedelkütuste impordivajadust kirjeldab artikkel Energiatarbimine transpordisektoris. Maagaasi kasutuse senist dünaamikat ning kasutusprognoosi saab näha
Maagaasi importi saab osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga. Biometaani laialdasemat kasutuselevõttu saab siduda biotööstuskompleksi tehnoloogia arendamisega.
|
Joonis 5. Maagaasi tarbimise prognoos18 |
Alternatiivsed energiakandjad
Mõne aja eest arvati, et energia tootmine päikesest ja tuulest ei ole Eestis majanduslikult otstarbekas. Praeguseks on see arvamus muutunud. Seetõttu näeb mõtet praeguse Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel mõelda ka vähemuuritud energiaallikate kasutamisvõimalustele. Mõned näited alternatiivsetest energiaallikatest:
- 1. Energia vanade prügilate lahtikaevamisest.
- 2. Laineenergia.
- 3. Geotermaalenergia (osaliselt kirjeldatud artiklis Soojuspumbad)
Uued energiatehnoloogiad
Olemasolevate ressursside efektiivsemaks väärindamiseks tuleb kasutusele võtta tõhusamaid tehnoloogiaid. Alljärgnevalt toodud mõningad näiteid:
- 1. Metaan Eesti süvakivimitest3.
- 2. Biotööstuskompleks ''(Peaartikkel: Biotööstuskompleks).
Alusandmed
- Ingliskeelne kokkuvõte Eesti energiaressurssidest
- Üldpõhimõtted, millest lähtuti energiaressursside kirjeldamisel ja prognoosimisel:
-
- 1. Säästva arengu seadus4.
- 2. Arengustrateegias Säästev Eesti 21 kokku lepitud tasakaalustatud ühiskonna eesmärgid, mis sätestavad muuhulgas, et
-
- loodusvarade kasutamine peab toimuma viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
- loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid kahjusid ja raiskamist5.
Eesti energiaressursside kaardistamise aluseks olnud:
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2014 |
Kokkuvõte |
|
|
2005 |
Arengustrateegia |
|
|
2010 |
Arengukava |
|
|
2012 |
Arengukava |
|
|
2008 |
Arengukava |
|
|
2012 |
Arengukava |
|
|
2007 |
Arengukava |
|
|
2012 |
Ettekanne |
|
|
2010 |
Raport |
RE-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union |
|
2013 |
Arengukava |
|
|
2010 |
Uuring |
|
|
2012 |
Raport |
Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad lõpptarbijale |
|
2003 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings |
|
2013 |
Lõppraport |
|
|
2012 |
Uuring |
|
|
2010 |
Uuring |
|
|
2010 |
Analüüs |
Elektrienergia säästlik kasutamine ja kulutõhus juhtimine kodus |
|
2012 |
Analüüs |
|
|
2012 |
Analüüs |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Aastaraamat |
|
|
2015 |
Aastaraamat |
|
|
2015 |
Aastaraamat |
|
|
2010 |
Aruanne |
Biomassist elektrienergia koostootmise täpema juhise ettepaneku seletuskiri |
|
2010 |
Aruanne |
Biomassist elektrienergia koostootmise täpsema juhise ettepanek |
Viited
- Eesti Turbaliit. Turvas. 26.07.2013.↩︎
- Saar, U.; Menert, A. Kildagaasi tootmise uus tehnoloogia. Tallinn-Tartu, 2012.↩︎
- Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (25.07.2013).↩︎
- Eesti Keskkonnaministeerium. Säästev Eesti 21. (25.07.2013).↩︎
- Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2010.↩︎
- Põllumajandusministeerium. Eesti maaelu arengukava 2007-2013, 2012.↩︎
- Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2008-2013, 2008.↩︎
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, 2010.↩︎
- Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, 2008.↩︎
- Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale, 2012.↩︎
- European Renewable Energy Council. Re-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union, 2010.↩︎
- Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
- Raul Kotov. Maagaas. (18.12.2012).↩︎