Energiaressursid

Artikli Energiaressursid alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi poolt. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumide koostamisel.

Ressursside töögrupis hinnati parima teadaoleva tõendatud informatsiooni alusel nii teoreetilist kui ka tehnilis-majanduslikku primaarenergia sisaldust järgmistele ressurssidele:

Eesti kohalikud ressursid

Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal

Ressurssidest saadavat kasulikkust (siinjuhul energia) võib mõõta mitmeti. Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel on hinnatud nii ressursside kogust kui ka nendes sisalduvat primaarenergia kogust. Kütustes sisalduvat energiakogust on mõõdetud alumise kütteväärtuse abil.

Siinjuures tuleb eristada teoreetilist kogust reaalselt (tehnilis-majanduslikult) kasutatavatest mahtudest. Joonis 1  kirjeldab Eesti loodusvaradest teoreetiliselt saadavat energiakogust. Teoreetilise potentsiaali eeldused on kirjeldatud artiklis "Energiaressursside teoreetiline primaarenergia potentsiaal".

Joonis 1. Eesti energiakandjate teoreetiline aastane potentsiaal13

Eesti taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss

Eesti taastuvate loodusvarade kasutatavat primaarenergia potentsiaali on hinnatud järgmistele energiakandjatele:

1. Biomass, sh

2. Päike (Peaartikkel: Päikeseenergia ressurss).
3. Tuul (Peaartikkel: Tuuleenergia ressurss).
4. Hüdroenergia (Peaartikkel: Hüdroenergia ressurss).
 

Eesti taastuvenergia kasutatava potentsiaali hinnangu, mis arvestab piiranguid ja kasutuselevõtu takistusi, tulemused on koondatud joonisele 2 . Kasutatud algeeldused on nähtavad vastavates alamartiklites.

Joonis 2. Eesti taastuvate ressursside energeetilise ressursi potentsiaal14

Eesti taastumatute või väga aeglaselt taastuvate loodusvarade kasutatav ressurss

Kohalike taastumatute loodusvaradena (joonis 3) saab Eestis käsitleda järgmisi ressursse:

1. Põlevkivi (Peaartikkel: Põlevkivi energeetiline ressurss).
2. Turba energeetiline ressurss (Peaartikkel: Turba energeetiline ressurss).

Turvas loetakse üldjuhul taastumatuks loodusvaraks, kuivõrd turba aastane juurdekasv on suhteliselt väike (0,5...1,5 mm/a 1).

Joonis 3. Eesti taastumatute loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal15

Eesti kohalike loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal

Energiaressursside töögrupi analüüsi tulemused on koondatud tabelisse ning joonisele . Need kirjeldavad töögrupi hinnangut Eesti energiaressursside potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikest prognoosidest. Täpsemad algeeldused on kirjeldatud vastavates artiklites.

Analüüsi tulemustest nähtub, et Eesti kohalike ressursside teoreetiline primaarenergia aastane potentsiaal ulatub 245 TWh-ni. Sealjuures moodustavad taastuvad loodusvarad 76,7%. Tehnilis-majanduslikult kasutatava ressursi aastane primaarenergia potentsiaal ulatub siiski maksimaalselt vaid 123 TWh-ni. Taastuvatest ressurssidest saadav primaarenergia moodustab sellest 60%. 2

 

Tabel 1. Eesti loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal, GWh16

Joonis 4. Eesti loodusvarade energeetilise ressursi potentsiaal17

Imporditavad energiakandjad

Kõiki Eestis tarbitavaid kütuseid kohalike loodusvarade hulgas ei leidu. Seetõttu tuleb ressursianalüüsis käsitleda lisaks kohalike ressursside kasutusvõimalustele ning -piirangutele arvestada ka imporditavate kütuste mõjudega. Peamisteks Eestisse imporditavateks kütusteks on:

1) vedelkütused (Peaartikkel: Imporditavad vedelkütused),
2) gaaskütused (Peaartikkel: Imporditavad gaaskütused)
 

Vedelkütuste impordivajadust kirjeldab artikkel Energiatarbimine transpordisektoris. Maagaasi kasutuse senist dünaamikat ning kasutusprognoosi saab näha jooniselt 5 .

Maagaasi importi saab osaliselt vähendada biometaani tootmise ning kasutuselevõtuga. Biometaani laialdasemat kasutuselevõttu saab siduda biotööstuskompleksi tehnoloogia arendamisega.

Joonis 5. Maagaasi tarbimise prognoos18

Alternatiivsed energiakandjad

Mõne aja eest arvati, et energia tootmine päikesest ja tuulest ei ole Eestis majanduslikult otstarbekas. Praeguseks on see arvamus muutunud. Seetõttu näeb mõtet praeguse Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava koostamisel mõelda ka vähemuuritud energiaallikate kasutamisvõimalustele. Mõned näited alternatiivsetest energiaallikatest:

1. Energia vanade prügilate lahtikaevamisest.
2. Laineenergia.
3. Geotermaalenergia (osaliselt kirjeldatud artiklis Soojuspumbad)

Uued energiatehnoloogiad

Olemasolevate ressursside efektiivsemaks väärindamiseks tuleb kasutusele võtta tõhusamaid tehnoloogiaid. Alljärgnevalt toodud mõningad näiteid:

1. Metaan Eesti süvakivimitest3.
2. Biotööstuskompleks ''(Peaartikkel: Biotööstuskompleks).

Alusandmed

 
1. Säästva arengu seadus4.
2. Arengustrateegias Säästev Eesti 21 kokku lepitud tasakaalustatud ühiskonna eesmärgid, mis sätestavad muuhulgas, et
  • loodusvarade kasutamine peab toimuma viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
  • loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid kahjusid ja raiskamist5.

Eesti energiaressursside kaardistamise aluseks olnud:

1. Energiaressursside-alane avaldatud akadeemiline teave.
2. Mitmesuguste valdkondade arengukavad6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, mis määratlevad ressursikasutust.

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2014

Kokkuvõte

Ingliskeelne kokkuvõte Eesti energiaressurssidest

2005

Arengustrateegia

Säästev Eesti 21

2010

Arengukava

Eesti Metsanduse Arengukava 2020

2012

Arengukava

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013

2008

Arengukava

Riigi jäätmekava 2008-2013

2012

Arengukava

Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

2007

Arengukava

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015

2012

Ettekanne

Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale

2010

Raport

RE-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union

2013

Arengukava

Biomassi kasutamine energeetikas Lõuna-Eestis

2010

Uuring

Uuring energiatõhususe miinimumnõuete toimimisest praktikas

2012

Raport

Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhinnad lõpptarbijale

2003

Aruanne

Energiaaudit tööstuses, Juhised

2013

Aruanne

Cost optimal and nZEB energy performance levels for buildings

2013

Lõppraport

Leibkondade energiatarbimise uuring 2012

2012

Uuring

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas

2010

Uuring

Soome elamute energiatarbe uuring

2010

Analüüs

Elektrienergia säästlik kasutamine ja kulutõhus juhtimine kodus

2012

Analüüs

Analysis of operation times and electrical storage dimensioning for energy consumption shifting and balancing in residential areas

2012

Analüüs

Dimensioning of household electricity storage for PV-systems and load scheduling based on Nord Pool Spot prices

2012

Aruanne

Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus

2014

Aastaraamat

Taastuvenergia aastaraamat 2014

2015

Aastaraamat

Eesti statistika aastaraamat 2015

2015

Aastaraamat

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2014

2010

Aruanne

Biomassist elektrienergia koostootmise täpema juhise ettepaneku seletuskiri

2010

Aruanne

Biomassist elektrienergia koostootmise täpsema juhise ettepanek

Viited

 

  1. Eesti Turbaliit. Turvas. 26.07.2013.↩︎
  2. Saar, U.; Menert, A. Kildagaasi tootmise uus tehnoloogia. Tallinn-Tartu, 2012.↩︎
  3. Riigi Teataja. Säästva arengu seadus. (25.07.2013).↩︎
  4. Eesti Keskkonnaministeerium. Säästev Eesti 21. (25.07.2013).↩︎
  5. Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2010.↩︎
  6. Põllumajandusministeerium. Eesti maaelu arengukava 2007-2013, 2012.↩︎
  7. Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2008-2013, 2008.↩︎
  8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, 2010.↩︎
  9. Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, 2008.↩︎
  10. Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale, 2012.↩︎
  11. European Renewable Energy Council. Re-thinking 2050. A 100% Renewable Energy Vision for the European Union, 2010.↩︎
  12. Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
  13. Raul Kotov. Maagaas. (18.12.2012).↩︎