Rohemajanduse seire

Artikkel Rohemajanduse seire kirjeldab erinevaid ettepanekuid rohekasvu eesmärgi sõnastamiseks, võimalike arengustsenaariumide välja töötamiseks ja rohekasvu seireks:

 
1) jälgides riigipoolsete arengudokumentide ja tegevuskavade elluviimise mõju ajas Eesti majanduse muutumisele arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks, kokkuvõtlikult roheliseks ning
2) kirjeldades täiendava rohemajanduse kasvuprogrammi loomise vajadust ja esialgseid fookusvaldkondi.

Majanduse rohekasvu seire

Energiamajanduse pikaajalise arengukava ENMAK 2030 eesmärkide saavutamiseks valitud stsenaariumide täitmiseks korraldatakse regulaarne seire. Seire etapid: monitoorimine, analüüs, ettepanekute koostamine tegevuste korrigeerimiseks, otsused tegevuste realiseerimiseks, tegevused ja järgneb uus tsükkel samadest tegevustest. Vajadusel ja väliskeskkonna muutumisel võidakse lisaks tegevuste korrigeerimisele muuta ka eesmärkide sihttasemeid.

ENMAK 2030 seiretegevust ei saa vaadelda eraldiseisvana vaid kompleksis ressursside olemasolu ja kasutamisega (Maapõue strateegia ja Biomajanduse strateegia objekt) ning Eesti tööstuse arengutega (Tööstuspoliitika objekt). Kompleksset seiretegevust on edaspidi käsitletud kui rohemajanduse seiret.

Rohemajanduse eesmärk

Rohemajanduse eesmärgiks on tagada inimeste äraelamise ja arengu võimalused jätkusuutlikul viisil, mis ei oleks rajatud majanduse kasvule keskkonna kvaliteedi ja ühiskonna sidususe halvenemise arvelt. See sisaldab nii avaliku sektori poliitikakujundamist ja õiguslikku reguleerimist makro- ja mikromajanduse tasandil, ettevõtjate tegevust kui ka tarbijate hoiakuid ja suhtumist. Rohemajanduse eesmärgi täitmiseks on oluline saavutada energiatõhusus, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutus, kasvuhoonegaaside ja osoonikihi hõrenemist tekitavate ainete (31.12.2019 tootmise lõpetamine) heite vähenemine, transpordi õhuheite vähenemine, jäätmetekke vähenemine, säästlik tarbimine ja tootmine, ohtlike kemikaalide asendamine, bioloogiline mitmekesisus, säästlik maakasutus, puhas vesi ja õhk. Eesti Vabariigi keskkonnaminister on teiste Euroopa ministrite seas allkirjastanud lubaduse Eestis ühineda The Green Growth Group poolt seatud rohekasvu eesmärkidega. 1

Rohemajanduse seire

Rohemajanduse seiret peab käsitlema koos kogu majanduse seirega. Rohemajandus on tegelikult mõtlemis-ja tegutsemisviis, mis on suunatud parema tulemuse saavutamiseks sama või väiksema ressursikasutuse juures. Rahvusvahelised trendid(megatrendid) ja rahvusvahelistest lepetest tulenevad piirangud määravad Eesti majanduse mänguruumi. Rohemajanduse seiretegevuse all peame eelkõige silmas ettevõtluse, ressursikasutuse ja ettevõtlusega seotud keskkonna ja ühiskonna muutuste monitoorimist ja kogutud andmete analüüsi (koos välismõjutuste hindamisega) ning hinnangute andmist rohemajanduse eesmärkide saavutamiseks valitud stsenaariumide meetmete täitmise kohta. Seireraportis tehakse vajadusel ettepanekud rohemajanduse stsenaariumide meetmete muutmiseks või juhitakse tähelepanu eesmärkide muutmiseks nende mittetäitmisel või ületamisel. Rohemajanduse eesmärgid ja stsenaariumid töötatakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kõikide ministeeriumide koostööna, kuhu on kaasatud ka avalikkus läbi arengufoorumi ja erinevate töötubade. Seireraporteid tutvustatakse kõikidele osapooltele, kes on olnud kaasatud eesmärkide ja stsenaariumide väljatöötamisse. Rohemajanduse eesmärkide ja stsenaariumi meetmete muutmiseks kaasatakse taaskord arengufoorum.

Illustratiivselt on selgitamiseks esitatud joonisel 1  Ja joonisel 2.

Joonis 1. Rohemajanduse seireskeem

Joonis 2. Rohemajanduse seiretegevus

 

Rohemajanduses seiratavad valdkonnad

Rohemajanduse seire eesmärgiks on ressursi- ja energiatõhususe saavutamine, kasvuhoonegaaside vähendamine, puhtam ja puhas tootmine, loodus- ja sotsiaalmajandusliku keskkonna hoidmine tagades sealjuures majanduskasvu.

Rohemajanduse seire ulatus - ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse kasvualade, energia- ja ressursimahukate sektorite rohekasv.

Seiratavad valdkonnad

:* Biomajandus (taastuvat biomassi kasutavad metsamajandus ja puidutööstus, põllumajandus, kalandus, muud ökosüsteemi teenused2).

:* Elektri tootmine ja edastamine.

:* Hoonete ressursi- ja energiatarbimine.

:* Soojuse tootmine ja edastamine.

:* Transpordi ressursi- ja energiatarbimine.

:* Kohalike kütuste tootmine ja tarbimine.

:* Ettevõtluse, sh tööstuse ressursi- ja energiatarbimine.

:* Ressursside väärindamine ja tõhusam kasutamine, sh jäätmete ringmajanduse võimalused.

Peamised mõõdikud - ressursi tootlikkus, materjali mahukus, kasvuhoonegaaside teke.

Väljund - iga-aastane aruanne rohemajanduse eesmärgi täitmisest, sh ettepanekud rohekasvu arendamiseks.

Vastutav teostaja - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium.

Riigi arengut käsitlevad dokumendid

Eesti Vabariigis on vastu võetud rida riigi arengut käsitlevaid dokumente, mis on esitatud järgnevalt:

:* Säästev Eesti 21

:* Üleriigiline planeering Eesti 2030

:* Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020

:* Konkurentsivõime kava Eesti 2020

:* Eesti ettevõtluse kasvustrateegia

:* Rahvastiku tervise arengukava

:* TAI strateegia 2014-2020 "Teadmistepõhine Eesti"

:* Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Väljatöötamisel on Maapõue strateegia ja Biomajanduse strateegia. Vastuvõtmisel Põlevkivi arengukava ja ENMAK 2030

Loetletud dokumentides on riigi arengueesmärgid ja valitud arengustsenaariumid reeglina kuni aastani 2030. Eesti Arengufond on oma seiretegevusena kirjeldanud avalikkuse kaasamist riigi eesmärkide ja nende sihttasemete ning arengustsenaariumide määratlemisel aastani 2050. Rohemajanduse seiretegevuse eesmärgiks on püstitatud eesmärkide saavutamise monitoorimine, raportite koostamise tulemustest, tulemuste analüüs koos välismõjutuste hindamisega ja vajadusel ettepanekute tegemine korrektuuriks.

Illustratiivselt on toodud ka joonisel 3 .

Võttes aluseks kehtivates strateegiadokumentides kehtestatud eesmärgid ja mõõdikud võiks rohemajanduse seire jälgida nt mõõdikuid, mis on esitatud Tabelis 1 .

Täpsustuseks tabelis toodule:

٭Rohemajanduse mõõdikute sihttasemed järgmistel perioodidel näidatakse vastavates valdkondlikes strateegilistes dokumentides ja/või täpsustatakse rohemajanduse seire käigus.

Joonis 3. Rohemajanduse seire

''Tabel 1. Valik rohekasvu mõõdikuid, alg- ja sihttasemeid 3,4,5,6,Eurostat. Greenhouse gas emissions, base year 1990. (16.03.2016).,7,8,9,10,11,12,13

Rohemajanduse eesmärkide saavutamine

Rohemajanduse eesmärkide saavutamiseks on otstarbeks välja töötada kolm arengustsenaariumi:

 
1. Mittesekkuv riik – Baasstsenaarium. Riigi panustamine majandusse ja ettevõtlusele sobiva keskkonna loomine jätkub tänasel tasemel.
 
2. Vähesekkuv riik – Riik sekkub majandustegevusse ettevõtluse arendamiseks sobiva ettevõtluskeskkonna parendamisega ja suunatud toetusskeemidega.
 
3.' Sekkuv riik e teadmistepõhine arukas stsenaarium' - Riik sekkub jõuliselt väärtuspõhiste analüüside alusel valitud valdkondade arendamisse sobiva keskkonna loomisega, toetustega ja investeeringutega

 

Täiendavat lugemist

Aasta

Kategooria

Pealkiri

2015

Aruanne

Eesti energiamajandus 2015

2016

Aruanne

Eesti jätkusuutlik ja efektiivne majandamine. Ettevõtluskeskkonna ja -kasvualade, energia- ja ressursimahukate sektorite rohekasvu. Seireskeem

2016

Ettekanne

Jätkusuutlik ja efektiivne majandus. Eesti 2050

Viited


  1. The Green Growth Group. Going for Green Growth. The case for ambitious and immediate EU low carbon action. (14.03.2016).↩︎
  2. Eesti Arengufond. Eesti biomajanduse analüüs. 2015.↩︎
  3. Eurostat. Real GDP per capita, growth rate and totals. ''(16.03.2016).↩︎
  4. Eurostat. Resource productivity. ''(16.03.2016).↩︎
  5. Eurostat. Domestic material consumption - tonnes per capita. ''(16.03.2016).↩︎
  6. Eurostat. Energy intensity of the economy. ''(16.03.2016).↩︎
  7. Säästva Eesti Instituut. Keskkonnajuhtimise edendamise kava aastateks 2012-2020. 2011.↩︎
  8. Riigi Teataja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. (16.03.2016).↩︎
  9. Eurostat. Healthy life years and life expectancy at birth, by sex. (16.03.2016).↩︎
  10. Eurostat. Projected old-age dependency ratio. (16.03.2016).↩︎
  11. Eurostat. High-tech exports. (16.03.2016).↩︎
  12. Eco-Innovation Observatory. The Eco-Innovation Scoreboard. (16.03.2016).↩︎
  13. Eurostat. Eco-innovation index. (16.03.2016).↩︎