Artikkel Turba energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Mõningad artiklis kasutatud alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena.
Turvas on maavara, mis tekib taimejäänuste (põhiliselt turbasammalde) järk-järgulisel lagunemisel soodes. Toorturvas sisaldab kuni 90 % vett joonis 1 . Energeetilisse kasutusse mineva turba tinglik niiskus on 33...40 %.1
|
Joonis 1. Toorturvas ning selle koostis18 |
|
|
Turba kasutamine energeetikas Eestis
Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond
Turba, nagu ka teiste maavarade, kasutamist reguleerib Eestis Maapõueseadus. Turba kasutatava varu suuruse ning aastased kasutusmäärad on sätestatud määruses Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. Eestis on turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks 2 653 000 tonni 2.
Kui 2010. aastal kaevandati 399 000 t hästilagunenud ning 524 000 t vähelagunenud turvast (seega kokku 923 000 t), siis energeetikatoormena kasutati vaid 364 000 t. Samal aastal eksporditi 145 000 t tükkturvast ning turbabriketti. 3, 4
2011. aastal tarbiti Eestis energeetikatoormena 316 000 t turvast5. Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kirjeldab joonis 3.
|
Joonis 3. Primaarenergia tootmine. Turvas21 |
Eesti turba ressurss
Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks6:
- a) rabade alumises kihis ja madalsoodes kogu lasundi moodustavaks hästilagunenud turbaks;
- b) rabade pealmises kihis paiknev vähelagunenud turvas.
Kuigi vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamine jaguneb ligikaudu pooleks, moodustab vähelagunenud turvas ~15 % ning hästilagunenud turvas ~85 % Eesti turbavarudest. Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes.7
Seisuga 31. detsember 2011. oli Eesti Vabariigi turbabilansis hästilagunenud turba aktiivset tarbevaru 153 846 300 tonni ning aktiivset reservvaru 81 290 700 tonni. Ressursi ammendamise kiirus on jäänud vahemikku 0,8 - 1 mlj t/a ( joonis 4). Teoreetiliselt on võimalik ammutada aastas 2,6 mlj t turvast. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel samuti varu kategooria muutmiste tulemusel ka väheneda (eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute mõjul). Need muutused ning nende ulatus ei ole seaduspärane ning prognoositav. 8, 9
Turba aastane juurdekasv jääb vahemikku 0,5...1,0 mm/a10.
|
|
Turba energeetiline ressurss
Turba energeetilise ressurssi hindamise algeeldused
Turvast ei kasutata ainult energia tootmisel: suurt osa kaevandatavast turbast kasutatakse väetise- või aiandusturbana. Energeetikatoormena kasutatakse11, 12:
- a) freesturvast, mida toodetakse vähelagunenud kõrgsooturbast;
- b) turbabriketti, mille tootmiseks kasutatakse hästilagunenud madalsooturvast;
- c) tükkturvast;
- d) turbagraanuleid.
Lähtudes eelnevast, kasutati turba energeetilise ressursi hindamisel järgmisi algeelduseid13:
- 1. Turba aastane kaevandamismäär on 2,63 mln t - see ajas ei muutu.
- 2. Aastasest tegelikust turba kaevandamismahust (0,8 - 1 mln t/a) kasutatakse praegu energia tootmisel ~30 % (316 000 t).
- 3. 2050. aastaks suureneb turba kaevandamismaht lubatuni ning sellest 30 % (796 000 t) kasutatakse energia tootmisel.
Turba energeetilise ressursi potentsiaal
Tabelis 1 ning joonisel 5 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut turba energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.
|
|
Turba kaevandamiskulud
Seotud artikkel: Energiaressursside regulatiivne keskkond
Turba kaevandamiskulud sõltuvad konkreetse turbaala keskkonnatingimustest, geoloogilistest tingimustest, kasutatavast tehnoloogiast, kaevandatava turbavaru liigist ja kasutuseesmärgist ning ilmastikuoludest14.
Vähe- kui ka hästilagunenud turba kaevandamisõiguse tasumäärad on vastavalt 1,4 ja 1,15 €/t15.
Turba kasutusvõimalused tulevikus
Energeetikas kasutatav turvas põletatakse Eestis praegu enamaltjaolt puistena või küttebriketina. Kuivõrd mõlemal juhul on eelduseks turba piisavalt madal niiskusesisaldus ning peamiseks niiskuse alandamise viisiks on turba kuivatamine päikese ja tuule käes, siis on ka turba tootmine praegu sesoonne.16
Lisaks vahetule põletamisele saab turvast energeetikas kasutada järgmiste protsesside abil:
- a) turba poolkoksistamine;
- b) turba hüdrokrakkimine;
- c) hüdrotermiline söestamine;
- d) turbast kiirpürolüüsi abil vedelkütuse tootmine;
- e) gaasistamine.17
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2005 |
Määrus |
Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad |
|
2014 |
Veebileht |
|
|
2014 |
Õppematerjal |
|
|
2008 |
Õppematerjal |
|
|
2012 |
Uuring |
Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt. Uuringu kokkuvõte |
|
2012 |
Veebileht |
Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamise uuringu aruanded |
|
2010 |
Ettekanne |
|
|
2014 |
Uuring |
|
|
2014 |
Uuring |
|
|
2014 |
Ettekanne |
Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis |
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
Ammendatud freesturbavälja reoveesettega töötlemisel tekkiv mõju ökosüsteemi seisundile |
|
2012 |
Pilootprojekt |
|
|
2014 |
Aastaraamat |
Viited
- Strandberg, M. Turbakasutuse ökoloogiliselt tasakaalustatud viisidest: II osa Turbakasutuse tehnilistest ja energeetilistest võimalustest, 2014.↩︎
- Riigi Teataja. Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad. (21.08.2013).↩︎
- Statistikaamet KK501: MAAVARADE KAEVANDAMINE MAAKONNA JÄRGI (1992...2010). (21.08.2013).↩︎
- Statistikaamet KE06: KÜTUSE TARBIMINE KÜTUSE LIIGI JÄRGI. (21.08.2013).↩︎
- Keskkonnateabe Keskus. Eesti keskkonnanäitajad 2012, Tallinn 2012.↩︎
- SA Eestimaa Looduse Fond. Melioleeritud turbamaardlate kasutusvõimaluste hindamine. Pilootprojekt, Tartu 2012.↩︎
- TÜ geoloogiamuuseum. Turvas. (21.08.2013).↩︎
- Paist, A., Poobus, A. Soojusgeneraatorid. 3. Turvas. (21.08.2013).↩︎
- Keskkonnaministeerium. Uued keskkonnatasude määrad 2012. aastal. (28.08.2013).↩︎
- Strandberg, M. Strandberg, M. Ökoloogilisemast turbakasutuse võimalusest Eestis, 20.02.2014↩︎
- Artikkel. Turba energeetiline ressurss↩︎
- Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
- Statistikaamet. KE02: Energiabilanss. (03.12.2015).↩︎
- Tarmo All, e-kiri (04.01.2013).↩︎
- Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎