ENMAK 2030. Hoonefondi stsenaariumid

Artikkel Hoonefondi ENMAK stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava väljatöötamise raames koostatud hoonefondi arengustsenaariumite lähteeldusi ning tulemusi ( joonis 1 ). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte stsenaariumitele spetsiifilistest algeeldustest. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruandest.

Joonis 1. Energia kasutamine elamumajanduses - 2030 ¹¹

Üldeeldused

Hoonefondi pikaajaliste stsenaariumide koostamisel lähtuti, lisaks joonisel 2 toodud energiakasutusest, järgnevatest üldistest eeldustest:

1. Uusehituste maht aastas:

: a) elamud -' 1 %';; b) mitteelamud - 1,5 %.

2. Hoonefondi kasutusest välja langemine aastas - 0,3 %.

3. Uusehituse energiakasutuse baasväärtus on arvestatud vastavalt praegu kehtivatele miinimumnõuetele¹, millest saavutatakse energiasäästu liginullenergianõuete rakendamisega vastavalt stsenaariumi kirjeldusele.

4. Hoonete renoveerimistegevustena on käsitletud terviklikku renoveerimise lahendusi ( joonis 3 ), mis tagavad lisaks energiasäästule ka hoonete pikaealisuse ja sisekliima.²

5. Rahvastiku aastane vähenemine - 0,4 %.

6. Arvutused on koostatud 2010. aasta hindades (koos käibemaksuga).

Joonis 2. Energia kasutamine elamumajanduses - 2010 ¹², ¹³, ¹⁴, ¹⁵, ¹⁶, ¹⁷

Joonis 3. Meetmetes kasutatud tervikliku rekonstrueerimise pakettide maksumused ja 20 aasta nüüdisväärtused¹⁸

Hoonefondi stsenaariumid

Elamumajanduse valdkonnas koostati arvutused kolmele, üksteisest märkimisväärselt erinevale stsenaariumile, mis lähenevad EL kliima- ja energiapoliitika, ENMAK 2030+ ja Konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide täitmisele kardinaalselt erineval viisil ja saavutustasemel:

: a) mittesekkuv riik;; b) minimaalselt sekkuv riik;; c) teadmistepõhiselt sekkuv riik.³

Mittesekkuva riigi stsenaarium

Stsenaariumi "mittesekkuv" eeldatakse turumajanduslikule energiatõhususe paranemisele ja lähtutakse sellest, et on olulisemaid valdkondi kuhu riigi ressurssi suunata.⁴

Parameeter	Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine	Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 10 % - KEK=E; b) korterelamud - 15 % - KEK=E; c) mitteelamud - 10 % - KEK=D.
Rekonstrueerimistoetused	Korterelamute rekonstrueerimiseks 15 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes	Miinimumnõuded viiakse liginullenergiahoone tasemele
Teadlikkuse tõstmine	Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine

Minimaalselt sekkuva riigi stsenaarium

Stsenaariumi "minimaalselt sekkuv riik" korral eeldatakse, et püütakse olemasolevat ressursi majanduslikult kõige efektiivsemalt ära kasutades saavutada ENMAKi eesmärkide täitmine ning sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemine.⁵

Parameeter	Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine	Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 20 % - KEK=C või D; b) korterelamud - 30 % - KEK=C; c) mitteelamud - 15 % - KEK=C.
Rekonstrueerimistoetused	Korterelamute rekonstrueerimiseks 25 %-line toetus Väikeelamute rekonstrueerimiseks 25 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes	Miinimumnõuded viiakse liginullenergiahoone tasemele Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine Energiatõhusa uusehituse tagamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine Ehitusjärelevalve tugevdamine
Maakasutuse ja -planeerimise tõhustamine	Efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse (kvantifitseeritud transpordistsenaariumites) Planeeringute koostamisel nõutakse hoonete ja transpordi energiatarbimise ja CO2 mõju hindamist
Avaliku sektori eeskuju	3% keskvalitsuse hoonetest rekonstrueeritakse (sisaldub mitteelamute rekonstrueerimismahtudes) Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektid
Õiguskeskkonna arendamine	Seadusandluse kaasajastamiseks vajalike uuringute ja meetmete seire sisu ja maht
Teadlikkuse tõstmine	Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine

Teadmistepõhine e. pühendatud riigi stsenaarium

Selle stsenaariumi kohaselt eeldatakse, et teostatakse mitmesuguseid investeeringuid ja võetakse riske, saamaks majanduslikku kasu energiatõhususse panustamisest ning taotletakse kõrgetasemelist elukeskkonda.⁶

Parameeter	Meetmed / eeldused
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine	Olemasolevaid hooneid rekonstrueeritakse 20 aasta jooksul järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 40 % - KEK=C või D; b) korterelamud - 50 % - KEK=C; c) mitteelamud - 20 % - KEK=C; d) koolimajad ja lasteaiad - 40 %.
Rekonstrueerimistoetused	Korterelamute rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus Väikeelamute rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus Mahajäetud korterelamute lammutamise toetus Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimiseks 35 %-line toetus
Energiatõhusus uusehitustes	Liginullenergiahoone nõuete kiirendatud rakendamine Liginullenergiahoonete ehitamise toetus Energiaühistute seadusandluse väljatöötamine nearby taastuva tootmiseks Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine Energiatõhusa uusehituse tagamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine Ehitusjärelevalve tugevdamine
Maakasutuse ja -planeerimise tõhustamine	Efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse (kvantifitseeritud transpordistsenaariumites) Infratasu (100 €/m2 30% hoonetest) rakendamine detailplaneeringuga maa väärtustamiseks ja ehituse suunamiseks Planeeringute koostamisel nõutakse hoonete ja transpordi energiatarbimise ja CO2 mõju hindamist
Avaliku sektori eeskuju	3% keskvalitsuse hoonetest rekonstrueeritakse (sisaldub mitteelamute rekonstrueerimismahtudes) Rohemärgised ja rohelised riigihanked) Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektid Korterelamupiirkondade terviklik ruumiline korrastamine Avaliku sektori omanduses oleva üürielamufondi ehitamine, pensionifondide rahade paigutamine sihtasutusse (100 korterit aastas) Miljööaladel ehituspärandi säilitamise toetamine
Õiguskeskkonna arendamine	Seadusandluse kaasajastamiseks vajalike uuringute ja meetmete seire sisu ja maht
Teadlikkuse tõstmine	Valdkondliku pädevuse tõstmiseks koolituse korraldamine

Meetmed ja tegevused

Alljärgnevalt on kirjeldatud Elamumajanduse stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

4.1. ENMAK:Meede:Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine energiasäästu saavutamiseks ja sisekliima parandamiseks sh

: 4.1.1. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; 4.1.2. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine; 4.1.3. Lokaalsete taastuvenergialahenduse toetamine; 4.1.4. Kasutusest välja langenud korterelamute lammutamise toetamine

4.2. Energiatõhusa uusehituse soodustamine sh

: 4.2.1. Liginullenergiahoonete nõuete kiirendatud rakendamine; 4.2.2. Liginullenergiahoonete tüüpprojektide tellimine; 4.2.3. Liginullenergiahoone ehitamise toetamine; 4.2.4. Energiaühistute loomise toetamine; 4.2.5. Madalenergiamajade ehitamiseks vajaliku oskusteabe loomine ja teadlikkuse tõstmine; 4.2.6. Ehitusjärelevalve tugevdamine

4.3. Maakasutuse- ja planeerimise tõhustamine sh

: 4.3.1. Planeeringuprotsessis energiakasutuse ja CO₂ mõju hindamine KSH raames; 4.3.2. Olemasolevates keskustes linnakeskkonna tihendamist ja efektiivsemaid transpordi- ja taristulahendusi võimaldavate ja eelistavate muudatuste viimine planeerimisseadusse ja selle rakendusaktidesse; 4.3.3. Taristutasu rakendamine detailplaneeringuga maa väärtustamiseks ja ehituse suunamiseks

4.4 Avaliku sektori eeskuju energiasäästu saavutamisel sh

: 4.4.1. Avaliku sektori hoonete energiasäästlikuks rekonstrueerimine 3% ulatuses aastas; 4.4.2. Rohemärgiste ja roheliste riigihangete soodustamine; 4.4.3. Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektide teostamine; 4.4.4. Avaliku sektori omanduses oleva energiasäästliku üürielamufondi loomine; 4.4.5. Korterelamupiirkondade terviklik ruumiline renoveerimine hoonetevahelise elukeskkonna parandamise eesmärgil; 4.4.6. Miljööaladel ehitus- ja kultuuripärandi säilitamise toetamine

Stsenaariumite tulemused

Energia kasutamise muutus

Kui esimese stsenaariumi rakendumisel kasvab hoonefondi energiakastus aastaks 2030 1 %-i võrra (tulenevalt uusehitiste mõjust), siis teises ja kolmandas stsenaariumis toimub energia kasutamise vähenemine vastavalt 8 % ja 18 %. Energia kasutamist Eesti elamutes mitmesuguste stsenaariumite rakendumise korral saab näha jooniselt 4 .

Joonis 4. Energiatarbimine elamumajanduses - koondprognoos ¹⁹

Muutused energiatõhususes

Stsenaariumite energiatõhususe näitajad on toodud tabelis 1 .

Tabel 1. Stsenaariumite energiatõhususe näitajad ²⁰

Maksumuse hinnang

Stsenaariumite maksumus aastas ( joonis 5 ) ning kumulatiivselt aastani 2030 ( tabel 2 ) koosneb põhiliselt:

Joonis 5. Meetmetega saavutatav aastane energiasääst ning meetme maksumuse hinnang ²¹

Tabel 2. Stsenaariumite maksumuse prognoos ²²

: a) uusehitusest (erasektori investeeringust 18,1...18,7 mlrd €) ning; b) rekonstrueerimise maksumustest, mis muutub vahemikus 0,97...4 mlrd €.

Kui võtta arvesse energiasääst ja rekonstrueerimise ehitushangetest laekuv otsene maksutulu, siis on kõige väiksema kogumaksumusega teadmistepõhine stsenaarium.⁷

Välismõjud

Elamumajanduse stsenaariumite koostamisel kvantifitseeriti järgmised välismõjud:

: a) sisekliima tagamisega saavutatav rahaline kokkuhoid;; b) kinnisvaraväärtuse tõus;; c) otsene tööhõive.⁸

Välismõjude hinnangud on nähtavad tabelist 3 .

Tabel 3. Stsenaariumite välismõjud ²³

Hinnang majandusmõjule

Elamumajanduse ning soojusmajanduse majandusmõju on hinnatud ühiselt. Hinnangut majandusmõjule kirjeldab tabel 4 . Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt⁹,¹⁰:

Tabel 4. Stsenaariumite majandusmõju hinnang - elamu- ja soojusmajandus 2015-2030 ²⁴, ²⁵

: 1. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb eelkõige maagaasi impordi vähenemisest aga ka elektri ekspordi mõningasest kasvust.; 2. Väliskaubanduse negatiivne mõju tekib läbi kasvava ostujõu ja sellest tuleneva – inimeste kätte jääv raha kulutatakse osaliselt ka importtoodetele.; 3. Investeeringute mõju sisemajandusele on positiivne: töömahu kasvu ehitussektoris (hoonete rekonstrueerimine ja uusehitus).; 4. Tootmistegevuse mõju: väheneb metsamajanduse toodang (hakk- ja halupuit), samas jääb see piiratud ressurss muuks kasutamiseks/väärtustamiseks.; 5. Oluline mõju (SKP-le, maksud) tekib ostujõule läbi küttekulude vähenemise.; 6. Mõju valitsussektori tuludele: täiendavad maksutulud (ostujõud, investeeringud) ületavad makstud toetusi, kuid soojusmajanduses (kaugküte ja kütused) väheneb imporditud fossiilse kütuse kasutamine, millelt ärajäävad aktsiisi ja käibemaksu laekumised muudavad valitsussektori tulu negatiivseks.; 7. Stsenaariumitel on oluline positiivne mõju keskkonnale ja ressursikasutusele.

Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Stsenaariumite ettekanded

Kuupäev	Ettekande nimi ja esitaja	Ettekande esitamise koht
03.2014	'''Kurnitski, J. Org, M. ENMAK 2030+ elamumajanduse stsenaariumid	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
03.2014	Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
3.12.2013	Kurnitski, J.; Arjakas, P. Elamumajanduse stsenaariumid

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2014	Ettekanne	Hoonete T&A vajadus
2012	Uuring	Energiasäästlik käitumine elanikkonnas
2012	Artikkel	Energiatarbimine kodumajapidamistes
2012	Uuring	Leibkondade energiatarbimine
2013	Uuring	Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest
2013	Uuring	Inglisekeelne kokkuvõte Eesti energiatarbimisest
2012	Uuring	Üürieluaseme kättesaadavus ja vajadus. Üliõpilaste hinnangute analüüs
2012	Raamat	Madal- ja liginullenergiahooned. Büroohoonete põhilahendused eskiis- ja eelprojektis
2013	Ettekanne	Energiateenusettevõtete turu käivitamise võimaluste analüüs
2013	Uuring	Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud

Viited

Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded, (06.03.2014).↩︎
Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring: Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, 2013.↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE03&ti=ELEKTRIENERGIA+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE03: Elektrienergia bilanss], (08.10.2013).↩︎
Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE04&ti=SOOJUSE+BILANSS&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE04: Soojuse bilanss], (14.11.2013).↩︎
Energiatarbimine ↩︎
Kurnitski, J.; Arjakas, P. ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014↩︎
Energiatarbimine kodumajapidamistes ↩︎
Energiatarbimine teenindussektoris ↩︎