Artikkel Biogaasi energeetiline ressurss täiendab artikleid Energiaressursid ja Biogaas. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.
Biogaasi tootmine Eestis
2010. aastal toodeti Eesti 13 130 000 Nm3 (normaalkuupmeetrit) biogaasi, sellest enamus (9 300 000 Nm3) pärines prügilatest ( tabel 1)1.
Aastatel 2007-2010 toimus biogaasi tootmine 71 % ulatuses prügilagaasist, 23 % ulatuses reoveesettest ( tabel ). Ülejäänud biogaas kääritati sealägast. 2010. a. toodetud biogaasist 46,9 % (6 160 000 Nm3) (eelkõige prügilagaas) kasutust ei leidnud ning põletati keskkonnakaitse eesmärkidel küünalpõletis. 2010. aastal saadi biogaasist 71,8 TJ soouseenergiat ning 42,1 TJ elektrienergiat.2, 3
2012. aaastal toodeti Eestis biogaasi OÜ-s Aravete Biogaas, AS Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaamas, AS Narva Vesi reoveepuhastis, OÜ-s Saare Economics Jööri, Salutaguse PT reoveepuhastis ja AS Kuressaare Veevärk biogaasijaamades. Biogaas prügilagaas) tekib ka prügilates, kus seda kogutakse, kasutades vastavat kogumistorustikku. 2012. aastal koguti seda Väätsa, Jõelähtme, Uikala, Pääsküla ning Paikuse prügilates. Kõikide nimetatud tootmisüksuste (v.a Uikala) puhul toodetakse biogaasist (sh prügilagaasist) soojus- ja (või) elektrienergiat. Biogaasi puhastamisel biometaaniks saab seda kasutada mootorikütusena paralleelselt surumaagaasiga. Eestis täna kahjuks biometaani veel ei toodeta. Keskkonnainvesteeringute Keskusest saadud toetuste abil on arendamisel Ilmatsalu, Vinni, Oisu ja Tartu Veevärgi biogaasikompleksid. 4
|
|
Eesti biogaasi energeetiline potentsiaal
Biogaasi energeetiline ressurss
Eesti teoreetiliseks 60 %-lise CH4 sisaldusega biogaasi potentsiaaliks ( joonis 1) on hinnatud 0,8-1,5 miljardit Nm³ (biometaani (CH4 osakaal 98%) vastavalt 480-900 miljonit Nm3/a) ( joonis 2) sõltuvalt sellest kui palju maad kasutatakse rohelise biomassi kasvatamiseks. Biogaasi tootmise sisenditeks on:
- a) reovee muda;
- b) biolagunevad jäätmed;
- c) suurimad prügilad;
- d) arvel olevate sigade ja veiste läga ja sõnnik;
- e) roheline biomass kõlvikutelt, kasutamata põllumaade pindadelt ja poollooduslikelt rohumaadelt.
-
Joonis 1. Biometaani aastane kogus allikate kaupa9
Joonis 2. Eesti biogaasi energeetiline ressurss10
Biogaasi energeetilise ressursi hindamise algeeldused
Eesti tehnilis-majanduslikult kasutatav biogaasi potentsiaal on saavutatav osakaaludega allolevatest substraatidest koos arvatava kasutuselevõtu ajaga:
- 1. 15% (2020) kuni 25% (2050) looduskaitse eesmärkidel niidetud pool-looduslike kooslustega maade heinast. (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
- 2. 20% (2020) kuni 50% (2050) kasutamata põllumaadest saadavast silost (saagikus 15 t/ha, biogaasi took 155 Nm3/t VM). (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
- 3. 5% põllumajanduskõlvikutel on MAK järgi soovitatav kasutada energiakultuuride kasvatamiseks (1 078 330 hektarist 5%, on 53 917 ha, arvestatud on saagikusega 15 t/ha, biogaasi took 155 Nm3/t VM). (Seotud artikkel: Rohtse biomassi energeetiline ressurss)
- 4. 50% tekkivast reoveemudast kasutatakse biogaasi tootmiseks.
- 5. 60% kogu tekkivast sõnnikust ja lägast on võimalik toota biogaasi.
- 6. 80% liigiti kogutud biojäätmetest (toiduainetööstus, köögi- ja sööklajäätmed).
Piirangud põllumajandusmaa kasutamisel
Võimaluse kasutada biomassi biogaasi tootmisel majanduslikult otstarbekal meetodil, annab mõistlik transpordikaugus. 2014. aastal valmis Eesti Arengufondi tellimusel uuring "Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine", tuvastamaks piirkonnad, kus bioenergia tootmiseks kasutuselevõetav põllumajandusmaa ei vähenda olemasolevat, toidu tootmiseks vajalikku, maakasutust.5
Analüüsi käigus koostati Eesti kasutamata põllumajandusmaa ressursi kaart ning leiti optimaalsete transpordikaugustega piirkonnad joonis 4). Viis suurima kasutamata põllumajandusmaa ressursiga piirkonda (raadiused 15km) asuvad kõik Lõuna-Eestis, asukohtadega Kambja, Vastseliina, Puka, Kanepi ja Tarvastu vallas, moodustades kokku ~18 % kogu Eesti kasutamata põllumajandusmaa ressursist.
|
Joonis 4. Kasutusest väljas olev põllumajandusmaa Eestis - realistlik stsenaarium13 |
|
|
Biogaasi energeetilise ressursi potentsiaal
Tabelis ning joonisel 3 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut biogaasi ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.
Biogaasi tootmine ning kasutamine sõltub suuresti nõudlusest ning mitmesuguste tehnoloogiate maksumusest. Ülaltoodud graafik kirjeldab üht võimalikku stsenaariumi tehnilis-majanduslikult kasutatava biogaasi tootmisel aastani 2050. Eesti teoreetiliseks biogaasi potentsiaaliks on hinnatud 7686 - 1 3227 mln Nm3.
|
|
|
|
Biometaani kasutamine transpordis
Biometaan on praegu ainuke kodumaine taastuvkütus, mis aitaks saavutada Eesti taastuvkütuste-alaseid eesmärke transpordisektoris.
Biometaani transpordikütusena kasutamist on analüüsinud Eesti Biogaasi Assotsiatsioon. Koostöös EAS metaankütuste töörühmaga töötati 2012. aasta kevadel välja Ettepanekud biometaani kasutamise edendamiseks transpordikütusena, saavutamaks aastaks 2020 taastuvatest allikatest pärinevate mootorikütuste osakaaluks 10 %. Eesti biometaani potentsiaali kirjeldab tabel 3.
Infot teiste riikide kogemusest biometaani kasutamisel transpordikütusena võib lugeda dokumendist "Ülevaade metaankütuste kasutamise kogemustest transpordis Rootsis, Saksamaal, Austria ja Itaalias".
Täiendavat lugemist
Viited
- Eesti Konjuktuuriinstituut. Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal, Tallinn 2011.↩︎
- OÜ Mõnus Minek. Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine, Tartu 2012.↩︎
- Vohu, V. Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
- OÜ Mõnus Minek. Eesti biogaasisektori ülevaade: hetkeseis ja vajadused, 2011.↩︎
- Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎