Artikkel Gaasiturg kirjeldab maagaasi turgu, selle toimimist ning arenguid, lisaks muutuseid maagaasi varustuskindluse tagamisel.
- Info Eesti gaasisüsteemi kohta on kättesaadav Eleringi veebilehel SIIN ja gaasituru kohta SIIN.
- Andmed sisemaise gaasivoo kohta on kättesaadavad Eleringi veebilehel SIIN ja info piiriülese gaasivoo kohta SIIN.
- Info gaasitarnete kohta Euroopasse on kättesaadav enstog veebilehel.
Gaasiturg
Gaas on energeetikas, kodumajapidamistes ning tööstuses laialdaselt kasutatav kütus ning tooraine, mille eeliseks on kasutusmugavus, lihtne transporditavus ning laia kauplemist võimaldav maailmaturg. 1
Eestis tarbitav gaas pärineb Venemaalt ja Leedust, kus 2014. aastal alustas tööd veeldatud gaasi terminal. Suvel täidetakse Vene gaasiga ka Läti Inčukalnsi maagaasihoidlat, mille kaudu varustatakse Eestit talvel. Sel perioodil imporditakse Venemaalt gaasi minimaalselt. 2
Eesti gaasituru arendamiseks on loomas huvitavaid võimalusi kildagaasi revolutsioon Põhja-Ameerikas, mis on maagaasi naftahinnal baseerunud hinnastamismudeleid põhjalikult muutnud, samuti ka maagaasi veeldamise tehnoloogiate areng. 3
Gaasiturg Eestis
Peamine maagaasi kasutusala Eestis on kaugküte (39% tarbitavast gaasist) ja tööstus (33% tarbitavast gaasist). Vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv on aga viimastel aastatel pannud maagaasi kütteks tootjad vaatama enam kohalike taastuvkütuste kasutamise poole. Maagaasil katelseadmed on toodud joonisel 1 4
2014. aasta lõpuni puudus gaasitarnijate vaheline konkurents, mis takistas turu efektiivset toimimist. Olukord paranes 2014. aasta lõpus, mil Leedus avati veeldatud gaasi vastuvõtuterminal. 2015. aasta jaanuaris ulatus maagaasi import Eestisse 71,7 miljoni m3, millest Leedust gaasituru osalistelt ostetud ja Eestis tarbitud gaas moodustas 6,2 miljonit m3 ehk 8,6% jaanuari impordi kogumahust. Ülejäänud 91,4% gaasist importis AS Eesti Gaas. 5
Konkurentsiolukord gaasiturul paraneb veelgi, kui lähiaastatel viiakse ellu gaasitaristu projektid, mis ühendavad Eesti gaasisüsteemi Kesk-Euroopa gaasimagistraalidega (Baltimaade ja Poola gaasiühendus) ning võimaldavad gaasi vastuvõttu alternatiivseid tarnekanaleid kasutades (täiendav veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuterminal Eestis). 6
Samal ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste Balti riikide ja Soomega alustanud tööd regionaalse gaasituru arendamiseks. Koostöö käigus töötatakse välja gaasituru toimimise eeskirjad, mis loovad aluse mitme tarnijaga turuolukorrale ja piirideüleseks kauplemiseks. 7
Gaasituru ettevõtjad Eestis
Lisaks mainitud Venemaalt Eestisse gaasi importivale AS Eesti Gaasile on selleks luba ka AS Nitrofertil, kes tarnib gaasi vaid tootmiseks. 2015. aasta seisuga on lisaks impordiluba omavale Baltic Energy Partners OÜ-le maagaasi importinud ka Reola Gaas ja oma impordikavatsustest on teatanud ka AS Eesti Energia. 8
2013. aastal oli AS Eesti Gaasi osakaal jaeturul 89,2% ning ülejäänud 10,8% gaasist ostsid võrguettevõtjad AS Eesti Gaasilt edasimüügiks. 2014. aasta seisuga on väljastatud maagaasi müügiks 35 tegevusluba. 9
Konkurentsiameti poolt 2014. aastal avaldatud gaasituru võrguettevõtjate nimekiri on kättesaadav ülevaatest: Võrguettevõtjad gaasiturul. 10
Ülekandevõrgud välismaalt Eestisse
Maagaasi varustuskindlust tagab Eestis süsteemihaldur AS EG Võrguteenus, kelle valduses on 885 km ülekandevõrke ja 37 gaasijaotusjaama (Eesti ülekandevõrkude kaart on toodud joonisel 2 ). 11
Eesti gaasisüsteemil puudub oma kompressorjaam ning ülekandeks vajalik rõhk tagatakse Venemaa ülekandesüsteemis asuvate kompressorjaamadega või Lätis asuva Inčulkansi maa-aluses gaasihoidlas. Eestil on Venemaga ühendus Narva ja Izborska kaudu ning Lätiga ühendus Karksi kaudu (täpsemalt on kirjeldatud Tehniline funktsioneerimine). 12
|
Joonis 2. Eesti gaasisüsteemi ülekandevõrk 53 |
|
|
Gaasi jaotusvõrgud Eestis
Eesti suurim tarbijani maagaasi edastav jaotusvõrguettevõte on AS Eesti Gaasi tütarettevõte AS Gaasivõrgud, mis haldab ligikaudu 1500 km torustikke. 13
Lisaks on Eestis veel 25 maagaasi jaotusvõrguettevõtet, millele kuulub 650 km maagaasi jaotusvõrke ehk 22% gaasivõrkude kogupikkusest. Läbi nende võrkude toimub 14% kogu jaotusteenuse mahust. 14
Võimsuse puudujääke gaasi importimisel ei esine, kuna gaasivõrk on üles ehitatud tagamaks oluliselt suuremat nõudlust. Eesti ülekandevõrgu läbilaskevõime sisendrõhul 40 bari on kuni 14 miljonit m3 ööpäevas. 15
Gaasituru reguleerimine Eestis
Eestis reguleerib gaasiturgu maagaasiseadus16, kus on kirjas nõuded gaasi importijale, ülekandjale, müüjale, edastajale ja ka turule järelvalvet teostavale Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet kooskõlastab 17:
- võrguettevõtjale võrguteenuse hinnad;
- turgu valitseva gaasiettevõtja hinna müügimarginaali tarbijale;
- liitumistasude juhendid ja metoodikad;
- võrgu- ja müügilepingute tüüptingimused.
Gaasivarustuse kvaliteedinõuded
Gaasivarustuse kvaliteedinõuded kehtestati maagaasiseaduse18 muudatustega 2007. aasta alguses. Nõuete järgi ei või riketest põhjustatud gaasivarustuse järjestikune katkestus olla pikem kui 72 tundi ja aastane katkestuste kogukestus olla üle 130 tunni. 19
Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja ning Konkurentsiameti ülesanne on kontrolliga kvaliteedinõuete täitmist. 20
Samuti avaldab Konkurentsiamet igal aastal ka aruande elektri- ja gaasituru kohta Eestis. 21
Maagaasivõrgu regulatsioon
Omandiline eraldamine
Maagaasi siseturu ühiseeskirju käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ menetlemise käigus taotles Eesti erandit ülekandesüsteemi halduri omandilise eraldamise sätte rakendamisel, lähtudes ühe gaasitarnijaga isoleeritud gaasituru staatusest. Direktiivi 2009/73/EÜ artikkel 49 näeb Eestile ette erandi ega nõua, et Eesti teostaks ülekandesüsteemi omandilist eraldamist gaasi tootjast ja müüjast seni, kui mistahes Balti riik või Soome ei ole otseselt ühendatud muu liikmesriigi kui Eesti, Läti, Leedu ja Soome ühendatud maagaasi võrku. 22
Tuginedes teiste riikide kogemustele ning Euroopa Komisjoni energiapaketi majanduslike mõjude analüüsi järeldustele elektri- ja gaasituru paketi rakendamisel, jõudis Vabariigi Valitsus maagaasiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise käigus järeldusele, et teised mudelid peale omandilise eraldamise ei taga tegelikku konkurentsi ja Eesti puhul on gaasituru arengu seisukohalt kõige proportsionaalsem reaalselt toimiv süsteemihalduri mudel müüjast ja importijast sõltumatu ülekandesüsteemi haldur (TSO - transmission system operator). Konkurentsi tekitamiseks on omandiline eraldamine vajalik, kuna puudub kindlus, et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid maagaasi tarnijatele ligipääsu tagamiseks ülekandevõrgule. 23
08.07.2012. aastal jõustus seadusemuudatus, millega Riigikogu tegi otsuse direktiivis 2009/73/EÜ nimetatud erandi mitterakendamise kohta tulevikus ning valis direktiivi täitmiseks täieliku omandilise eraldamise tee. Nimetatud muudatus loob eeldused reaalse maagaasi turu tekkimisele Eestis. 24
Tehniline funktsioneerimine
AS EG Võrguteenus omanduses on Eesti ülekandevõrk 885 km, sh ka 37 gaasijaotusjaama (GJJ) ning 3 gaasimõõtejaama (GMJ), mis on kajastatud joonisel . AS EG Võrguteenus on maagaasiseaduse mõistes alates 01.08.2013 ainult ülekandesüsteemi operaator (varemalt ka jaotusteenuse osutaja) ja gaasisüsteemi süsteemihaldur. 25
AS EG Võrguteenus rendib lepingu alusel transiidiühenduse varasid Misso kandis AS-lt Eesti Gaas. Enne süsteemihalduri sertifitseerimist peab AS EG Võrguteenus saama ka transiiditorude omanikuks (maagaasiseaduse 10.04.2014 muudatus). 26
Eesti gaasi ülekandesüsteem on välja kasvanud endise Nõukogude Liidu gaasivõrgust ning on seetõttu ühendatud Venemaa ja Läti gaasisüsteemidega. Eesti lõunaosa läbib veel kaks transiittorustiku (Izborsk - Inčukalns (DN 700, PN 55 bar) ja Valdai-Pihkva-Riia (DN 700, PN 55 bar), mille kaudu toimub gaasi transportimine suvekuudel Venemaalt Lätti ja sealt talvekuudel tagasi. Nimetatud torustikust toimub ka Misso piirkonna varustamine gaasiga (mõõtmine Misso GMJ-s ning jaotus Misso GJJ-s). Eelpool nimetatud transiiditorustikud ja mõõtmisjaam on AS Eesti Gaas omanduses. AS EG Võrguteenus kasutab neid rendilepingu alusel. 27
Konkurentsiameti ülesanded seoses maagaasituruga
Maagaasiseaduse28 kohaselt on Konkurentsiametile antud direktiivist 2009/73/EÜ ning määrustest (EÜ) 715/2009 ja (EÜ) 994/2010 tulenevad reguleeritava asutuse õigused ja kohustused ulatuses, mille alusel Konkurentsiamet teostab maagaasiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigustaktide täitmise, sealhulgas maagaasituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelvalvet seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. 29
Konkurentsiameti kohustused on sätestatud maagaasiseaduse peatükis 5 "Riiklik Järelvalve". 30
Konkurentsiamet on seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu. Ametil õigused ja kohustused turu jälgimiseks nii eelkirjeldatud maagaasiseaduse kui ka konkurentsiseaduse alusel. 31
Konkurentsi edendamine maagaasiturul
Maagaasi hulgiturg
Käesolevalt maagaasi hulgiturul konkurents puudub (AS Nitrofert kasutab imporditud maagaasi vaid enda tootmise tarbeks), tegutseb vaid üks ettevõte - AS Eesti Gaas. Gaasituru arenguid Eestis viimase 10 aasta jooksul iseloomustab tabel 1 . 32
Maagaasi hulgiturul konkurentsi tekkimise eelduseks on uute ning konkureeriva hinnaga alternatiivsete gaasimüüjate/pakkujate turule sisenemine (nt LNG terminal regioonis, või Lätiga ühenduse kaudu gaasi pakkuja, kes ei ole seotud OAO-ga Gazprom). 33
Viimastel aastatel on toimunud oluline gaasitarbimise langus, mida nähakse ka edasises perspektiivis, milles on paljuski põhjuseks kaugkütte ettevõtjate üleminek gaasilt taastuvatele kütustele. Täiendavaks põhjuseks on ka soojuse tarbijate üha tõusam energiakasutus. 34
Maagaasiseaduse kohaselt gaasi hulgimüügil ja müügil mittekodutarbijatele hindasid ei reguleerita. AS Eesti Gaas müüb ainsa hulgimüüjana gaasi kokkuleppehinnaga nii oma ülekandevõrguga ühendatud mittekodutarbijatele kui ka edasimüügiks teistele gaasi võrguettevõtjatele. Ainsal hulgimüüjal AS-il Eesti Gaas on kuni 31.12.2015. aastani kehtiv gaasi ostumüügileping Venemaa ettevõtjaga OAO Gazprom. 35
|
|
Maagaasi jaeturg
Maagaasi jaeturg jaotub erinevate maagaasi kasutatavate tegevuste vahel vastavalt joonisel 3 toodule. Toodetud biogaas kasutatakse lokaalselt elektri ja soojuse tootmiseks. 36
Sarnaselt hulgiturule on ka jaeturu osas AS Eesti Gaas turgu valitsevas seisundis. 2013. aastal oli AS-i Eesti Gaas osakaal jaeturul kasvanud 89,2%-ni ning ülejäänud 10,8% jaeturul müüdavast gaasist osteti 24 gaasi jaemüüja poolt AS-ilt Eesti Gaas edasimüümiseks oma tarbijatele. 37
Turgu valitsev ettevõtja (Eesti Gaas AS) on kohustatud kodutarbijatele müüdavas gaasi hinnas sisalduva müügimarginaali kooskõlastama Konkurentsiametiga. Kooskõlastatud müügimarginaali liidab ettevõtja gaasi impordihinnale. 38
|
Joonis 3. Maagaasi kasutamine aastal 201455 |
Efektiivse konkurentsi edendamine maagaasi jaeturul
Konkurents maagaasi jaeturul on survestatud importija poolt, sest gaasi ainus importija tegutseb ka jaeturul. Gaasi edasimüüjad ei saa gaasi müüa AS-st Eesti Gaas märkimisväärselt odavamalt, sest viimase poolt edasimüüjatele kehtestatud müügihind on seatud tasemele, mis üldjuhul raskendab ettevõtjatel AS Eesti Gaas jaeturu hindadega konkureerimist. 39
Klientide arv gaasi jaeturul on ca 50,5 tuhat klienti, kelledest ligi 48,5 tuhat on kodutarbijad. 2012. aastal vahetas gaasimüüjat 1913 (neist 1810 kodutarbijat) ja 2013. aastal vahetas gaasimüüjat 83 tarbijat (neist 56 kodutarbijat). Seega 2013. aastal vahetas gaasi tarnijat 0,2% klientidest. Klientide liikumise peamine suund viimastel aastatel on olnud väikeste võrguettevõtete-gaasimüüjate juurest turgu valitseva ettevõtja AS Eesti Gaas juurde. 40
Konkurentsiameti hinnangul olukorras, kus Eestis on vaid üks gaasi importija ning kes on samal ajal ka turgu valitsev jaemüüja, ei kujune Eestis likviidset ja efektiivset gaasi jaeturgu. 41
Maagaasi varustuskindlus
Nõudluse ja pakkumise tasakaal
Gaasi võib käsitletakse kütusena, mis lubab asendada kõrge süsinikuheitega fossiilseid kütuseid seniks, kuni inimkonnal on võimalik üle minna täielikult kliimaneutraalsetele energiaallikatele. 42
Teisalt pole Eesti riik, energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaalutlustest lähtuvalt, saanud toetada viimastel aastatel gaasi laialdasemat kasutamist. Monopoolse gaasituru tingimustes pole mõeldav liigne energeetiline sõltuvus Euroopa Liidu välise riigi ühe tarnija poolt müüdavast kütusest. Eesti gaasiturul on tekkinud olukord, kus ühelt poolt on gaasituru väiksuse tõttu vähe huvilisi, kes sooviks siin gaasi müüa, teisalt on ühe tarnija ja ühe tarneahela tõttu gaasi laiem kasutamine piiratud. See on viinud Eesti gaasi tarbimise langustrendi. Gaasi nõudluse ajalugu ning lähiaastate prognoos on toodud joonisel 4 . 2014.aasta gaasi tarbimine prognoos kahaneb eelkõige AS-i Nitrofert tarbimise lõppemisega seoses tootmise seiskumisega. 43
Eestis on gaasi tarbimine olnud pakkumisega tasakaalus. Arvestades Eesti ülekandesüsteemi ühenduste läbilaskevõimet on võimalus gaasi importida oluliselt suuremas mahus, kuid tulenevalt gaasikütuse konkurentsiolukorrast prognoositakse tarbimise oluliselt vähenemist 2014. aastal. 44
|
|
Prognoosid
Üldine Eesti tarbimise languse prognoos on eeskätt seotud tööstusettevõtjate poolt mahtude vähendamisega ja tegevuse lõpetamisega ning gaasitarbimise struktuuri muudatusega ( taastuvkütuste kasutamise laienemisega). Tänane riiklik energeetika arengukava ei toeta investeeringuid gaasil töötavatesse seadmetesse ja sellega seoses prognoositakse, et tulevikus gaasitarbimise kogus Eestis langeb veelgi. 45
Tarbimise vähenemise peatamiseks ja turule uute importijate tulemise toetamiseks on vaja paralleelselt asutda põhjalikult läbikaalutud samme nii gaasile uute kasutusalade leidmiseks kui ka alternatiivsete tarneahelate arendamiseks. Konkurentsiamet näeb võimalust maagaasi ulatuslikumas kasutamises transpordikütusena ja lokaalses soojuse tootmises. 46
Kuna kaugkütte arengus on näha siirdumist kohalikele taastuvatele kütustele ja kaugküttepiirkondade vähenemisele, siis võiks üheks arvestatavamaks gaasinõudluse tekitamise teguriks olla maagaasist lokaalselt gaasiküttel põhineva soojuse tootmine. Teiseks pakub gaas võimalust tuulegeneraatorite kõikuva võimsuse tasakaalustamiseks elektrienergia tootmist kaasaegsete kombineeritud gaasiturbiini seadmetega. Viimaseks oleks tarvis arendada maagaasi kasutamist transpordikütusena. 47
Vahendid tipunõudluse või defitsiidi katmiseks
Meetmed tipunõudluse (gaasi tiputarbimine toodud joonisel 5 ) või varustuse defitsiidi katmiseks võivad olla kas infrastruktuurilised või tarnimisega seotud. 48
Gaasi varustuskindlust käsitlev Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 994/2010 nõuab gaasi infrastruktuuri toimepidevuse jätkumist võrgu suurima elemendi tööst väljalangemisel, nn N-1 kriteeriumi täitmist ka juhul, kui rike tekib maksimaalkoormusel. N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. N-1 kriteerium väljendatuna %-des peab olema võrdne või suurem kui 100%. Sel juhul vastab infrastruktuur tarbijate varustuskindluse nõuetele. Kuna Eesti N-1 on suurem 100%-st, siis infrastruktuuriline tipunõudluse või varustuse defitsiidi katmine on tagatud. 49
Kuna Eesti gaasisüsteemi varustab maagaasiga ainult üks Euroopa Liitu mittekuuluv tarnija, siis selle tarnija tarneraskuste korral puudub Eestil võimalus selle kompenseerimiseks alternatiivsete tarnijate abil. Kehtiv seadusandlus ja AS Eesti Gaas lepingute süsteem ei võimalda praktiliselt gaasimüüjal tarbijatele pakkuda turumeetmeid tarnehäirete korral gaasitarbimise vähendamiseks. Seni kui puuduvad alternatiivsed maagaasi tarnijad, saab Eestis kasutada tarnehäirete korral ainult tarbimist piiravaid mitteturumeetmeid, millistena vastavalt maagaasiseadusele võib rakendada 50:
- piirata gaasiga varustatust isikutel, kes kasutavad gaasi muul otstarbel kui soojuse tootmine;
- lubada piirata soojust tootvate ettevõtjate gaasiga varustamist;
- lubada alandada elamute kütteks väljastatava vee temperatuuri;
- kohustada soojust tootvaid ettevõtjaid kasutama kütusena reservkütust.
|
|
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2011 |
Aruanne |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Aruanne |
|
|
2015 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Ülevaade |
|
|
2012 |
Teemaleht |
|
|
2011 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Bakalaureusetöö |
|
|
2014 |
Ettekanne |
|
|
2013 |
Ettekanne |
|
|
2012 |
Intervjuu |
|
|
2015 |
Magistritöö |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2011 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Ülevaade |
|
|
2009 |
Ülevaade |
|
|
2012 |
Ettepanek |
|
|
2012 |
Aruanne |
|
|
2013 |
Aruanne |
Energiasäästudirektiivi 2012 27 EL rakendamise võimaluste analüüs |
|
2015 |
Aruanne |
|
|
2015 |
Aruanne |
Eleringi gaasituru arendamise tegevuskava 2020. Konsultatsioonidokument |
|
2015 |
Aruanne |
Regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi lühiajalised gaasituru arendamise meetmed |
Viited
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Gaasiturg.↩︎
- Konkurentsiamet. Võrguettevõtjad gaasiturul.↩︎
- Riigi Teataja. Maagaasiseadus.↩︎
- Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2015.↩︎
- Artikkel. Imporditavad gaaskütused↩︎
- Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
- Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE06&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI%2A&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE06: Kütuse tarbimine kütuse liigi järgi]. (14.11.2015).↩︎