ENMAK 2030. Transpordi stsenaariumid

Artikkel Transpordi ENMAK stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava väljatöötamise raames koostatud transpordi arengustsenaariumite lähteeldusi ning tulemusi ( joonis 1 ). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte stsenaariumitele spetsiifilistest algeeldustest. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda ENMAK 2030 transpordivaldkonna stsenaariumite aruandest.

Joonis 1. Energia kasutamine transpordisektoris - 2030 ⁵,⁶,⁷

Üldeeldused

Transpordisektori energiakasutuse stsenaariumite koostamisel lähtuti lisaks joonisel 2 ning joonisel 3 ja joonisel 4 esitatust järgnevatest üldistest eeldustest:

1. Viimase 15 aasta jooksul on transpordisektoris energia ja kütuste tarbimine suurenenud üle 33 %-i.

2. Eesti rahvaarv aastal 2030 on 1 279 865 elanikku.

3. Kütuste tarbimine transpordis oleneb peamiselt liikumisviisist ja kaubaveo liigist, transpordinõudlusest, asustusstruktuurist, sõidukite energiatarbest ning kasutatavatest energiaallikatest.

4. Maanteetranspordis on ligi 60% energia tarbimisest põhjustatud sõiduautokasutusest.

5. Transpordi energiatarbimist mõjutavad tegurid saab jaotada nelja rühma joonis 5 :

a) sõidukite tehnoloogia;

b) liikumisviis;

c) sõidukite ja infrastruktuuri kasutusviis;

d) asustusstruktuur'''.¹

Joonis 2. Energia kasutamine transpordisektoris - 2010 ⁸ ⁹, ¹⁰,¹¹,¹²

Joonis 3. Stsenaariumite koostamisel kasutatud kütuste hinnaprognoosid ¹³,¹⁴,¹⁵

Joonis 4. Stsenaariumite koostamisel kasutatud aktsiisimäärade hinnaprognoosid ¹⁶,¹⁷,¹⁸

Joonis 5. Transpordisektorit mõjutavad tegurid ¹⁹ ²⁰

Tegurd

Transpordi stsenaariumid

Transpordivaldkonnas koostati arvutused kolmele stsenaariumile:

a) mittesekkuv;

b) vähesekkuv;

c) teadmistepõhine (EE).

Mittesekkuv

Parameeter	Meetmed / tegevused
Transpordi energiatõhusus	Eraldi eesmärke ei seata
KHG heide	Eraldi mõõdetavaid eesmärke ei seata
Taastuvenergia osakaal	10 % aastaks 2020
Kütuste CO₂ jalajälg	Eesmärgid puuduvad
Sõiduautode energiatõhusus	Eesmärgid puuduvad
Ühistransport	Eesmärgiks ühistranspordi kasutuse languse vähendamine
Kergliiklus	Eesmärgid puuduvad

Vähesekkuv

Parameeter	Meetmed / tegevused
Transpordi energiatõhusus	Energiasäästliku ühistranspordi eelisarendamine Ebaökonoomsete sõiduautode ja veokite tagasihoidlik maksustamine – sellest tulenevalt tõhusama logistika taotlemine Hangete kaudu energiasäästlike sõidukite eelistamine
KHG heide	2020 - maksimaalselt 11 % KHG-heitme kasvu võrreldes 2005. aasta tasemega 2030 - KHG heide transpordisektoris sama, mis 2011. aastal
Taastuvenergia osakaal	15 % aastaks 2030
Kütuste CO₂ jalajälg	Nõrgad säästlikkuse kriteeriumid kütustele
Sõiduautode energiatõhusus	Uute autode kütusekulu vähemalt EL-i keskmine
Ühistransport	2030. aastaks püütakse oluline osa transpordinõudluse kasvust katta reisirongiliikluse arendamisega 2030. aastal on rongidega ~ 3 korda rohkem reisijakäivet kui 2012. aastal
Kergliiklus	Praeguse osakaalu hoidmine ja tagasihoidlik kasv

Teadmistepõhine (EE)

Parameeter	Meetmed / tegevused
Transpordi energiatõhusus	Vähemalt 15 % sõidukipargi energiatõhususe paranemine Reisijate- ja kaubaveo energiamahukuse vähendamine: a) transpordi tõhusama maksustamine, b) sõidukite optimaalne täituvus, c) logistika arendamine, d) energiatõhusad sõidukid.
KHG heide	2020 - 10 %-line KHG heitme vähenemine 2030 - 30 %-line KHG heitme vähenemine 2050 - 65...80 %-line KHG heitme vähenemine
Taastuvenergia osakaal	25 % aastaks 2030
Kütuste CO₂ jalajälg	Tugevad säästlikkuse kriteeriumid kütustele
Sõiduautode energiatõhusus	Transpordi maksupoliitika kaudu ökonoomsete autode soodustamine Uute autode kütusekulu parem kui EL-i keskmine
Ühistransport	Ühistranspordi osakaalu kasv 35 %-ni motoriseeritud liikumisest Linnadevahelises liikluses rongiliikluse kasv 20...30 aastaga ~5 korda.
Kergliiklus	Lühikesed linnasõidud enamuses jalgsi-rattaga + hästi kombineeritud ühistranspordiga Kergliiklust soodustav avalik ruum ja liikluskorraldus linnades

Meetmed ja tegevused

Alljärgnevalt on kirjeldatud Transpordistsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Lähemalt erinevate meetmete ja nende energiasäästupotentsiaali kohta leiate ENMAK taustauuringust "Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses. Energiamajanduse arengukava 2030+ taustauuring".

Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

3.1. Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine sh

: 3.1.1. Kilomeetripõhised teekasutustasud; 3.1.2. Kütuseaktsiisi tõstmine ja maksustamispõhimõtete muutmine; 3.1.3. Linnade parkimispoliitika uuendamine autokasutuse reguleerimiseks; 3.1.4. Tallinna ummikumaksu rakendamine; 3.1.5. Ühistranspordi osakaalu suurendamine; 3.1.6. Kergliikluse arendamine linnades; 3.1.7. Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autost sõltuvuse vähendamiseks; 3.1.8. Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja kergliikluse edendamiseks; 3.1.9. Linnade ja ettevõtete liikuvuskorralduse arendamine; 3.1.10. Kaugtöötamise edendamine; 3.1.11. Autode kooskasutuse ja lühirendi arendamine

3.2. Tõhus sõidukipark sh

: 3.2.1. Energiasäästlike autode soodustused; 3.2.2. Energiaklassipõhine sõiduauto registreerimis- ja aastamaks; 3.2.3. Raudtee elektrifitseerimine; 3.2.4. Raudtee infrastruktuuri arendamine, Rail Baltic; 3.2.5. Kütusesäästliku ühistranspordiveeremi soetamine; 3.2.6. Kütusesäästlikud raskeveokid; 3.2.7. Kütusesäästlikud vedurid; 3.2.8. Säästva sõidustiili rakendamine

Stsenaariumite tulemused

Transpordi ning transpordikütuste kasutamise muutus

Stsenaariumite rakendusmise tulemusena toimuvad eeldatavad muutused transpordivahendite ning -kütuste kasutamises on toodud tabelis 1 ning joonisel 6 .

Tabel 1. Stsenaariumite valdkonnaspetsiifilised eeldused ²¹,²²,²³

Joonis 6. Energiatarbimine transpordisektoris - koondprognoos ²⁴,²⁵,²⁶

Muutused energiatõhususes

Stsenaariumite energiatõhususe näitajad on toodud tabelis 2 .

Tabel 2. Stsenaariumite energiatõhususe näitajad ²⁷,²⁸,²⁹

Maksumuse hinnang

Stsenaariumite maksumus aastatel 2015...2030 ( tabel 3 ) koosneb põhiliselt otsekuludest taristule, kütustele ning ühistranspordi toetustele.

Tabel 3. Stsenaariumite maksumuse prognoos ³⁰,³¹,³²

Välismõjud

Transpordi stsenaariumite koostamisel kvantifitseeriti järgmised välismõjud:

a) aktsiisitulu kütustelt;

b) tulu muudest transpordimaksudest;

c) sõiduautode ostmine;

d) sõiduautode hooldus;

e) kergliikluse tervisemõju.²

Stsenaariumite välismõjude hinnang on nähtav tabelist 4 .

Tabel 4. Stsenaariumite maksumuse prognoos ³³,³⁴,³⁵

Hinnang majandusmõjule

Hinnangut majandusmõjule kirjeldab tabel 5 . Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt³, ⁴:

1. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb peamiselt kütuste impordi vähenemisest.

2. Kütuste tarbimise vähenemine mõjutab vähe kodumaist tootmist/majandust (SKP-d), küll aga vähendab olulisel määral maksutulusid.

3. Investeeringute ja teehoolduse mahtude vähenemine mõjutab eelkõige ehitussektorit ja seeläbi SKP-d.

4. Tootmistegevusele transpordimeetmed olulist mõju ei avalda, mõju majandusele tuleb läbi impordi vähenemise ja vabanenud vahendite suunamise sisemajandusse (ostujõu kasv).

5. Mõju valitsussektori tuludele: vähenevad aktsiisitulud ja käibemaks ning kasvab dotatsioon, selle kompenseerivad auto/tee/ummiku jm maksud;

6. Transpordi valdkonna meetmetel on oluline positiivne mõju ressursikasutusele (fossiilsed kütused, primaarenergia tarbimine) ja keskkonnale (CO₂);

Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Tabel 5. Stsenaariumite majandusmõju hinnang - transpordistsenaariumid 2015-2030 ³⁶, ³⁷,³⁸,³⁹

Stsenariumite ettekanded

Kuupäev	Ettekande nimi ja esitaja	Ettekande esitamise koht
03.2014	Jüssi, M. ENMAK 2030+ transpordi stsenaariumid	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
03.2014	Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
25.10.2013	Jüssi, M., Transpordi energiasäästupotentsiaal-uuringu peamised tulemused, Säästva Eesti Instituut	MKM-i Energeetikanõukogu

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2007	Ülevaade	Environmentally Friendly Vehicles, Experiences and Definitions
2012	Uuring	Läänemere piirkonna transpordi juhtumiuuringu analüüs
2011	Uuring	Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest
2010	Ettekanne	Säästva transpordi raporti poliitikasoovitused
2012	Ülevaade	Ülevaade ENMAK transpordi energiasäästu töörühmale SEI varasemates uuringutes kasutatud transpordipoliitika meetmete mõju ja kuluefektiivsuse hinnangutest
2014	Uuring	Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses. Energiamajanduse arengukava 2030+ taustauuring
2010	Uuring	Säästva transpordi raport
2012	Uuring	Tallinna Autobussikoondise linnaliinibusside alternatiivkütuste kasutuselevõtu asjaolude selgitamine
2011	Uuring	Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas
2013	Uuring	Elektertransport ja selle mõju elektrisüsteemi talitlusele

Viited

Jüssi, M.; Rannala, M. ENMAK 2030+. Transpordi ja liikuvuse stsenaariumid, Tallinn 2014↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
ENMAK 2030. Transpordi stsenaariumite tulemused. 03.09.2014↩︎
ENMAK 2030. Transpordi stsenaariumid. Õhusaaste. 04.09.2014↩︎
European Commission Directorate-General for Mobility and Transport. EU transport in figures, statistical pocketbook 2012, (14.10.2013).↩︎
Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KE061&ti=K%DCTUSE+TARBIMINE+MAJANDUSHARU+JA+K%DCTUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/01Aastastatistika/&lang=2 KE061: Kütuste tarbimine majandusharu ja kütuse liigi järgi], (14.11.2013).↩︎
Energiatarbimine transpordisektoris ↩︎
Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.↩︎
Jüssi, M., Poltimäe, H., Luts, H., Metspalu, P., Antov, D., Energiasäästupotentsiaal Eesti transpordis ja liikuvuses, Energiamajanduse arengukava 2030+ taustauuring, SEI-Tallinn, Hendrikson ja Ko, TTÜ, Tartu 2013↩︎
ENMAK 2030+ tarbimise töögrupp,(22.10.2013)↩︎