Peaartikkel Regulatsioonid kirjeldab energiaressursse, kütuseid, elektrimajandust ning soojusmajandust reguleerivaid aspekte, milledeks käesoleval juhtudel on Eesti Vabariigi seadused ning määrused, Euroopa Liidu direktiivid, seadused ning määrused ning samuti ka erinevad arengudokumendid (arengukavad). Täpsemalt ning lahtikirjutatult on regulatiivsed aspektid kajastatud vastavates alamartiklites.
Energiaressursside regulatiivne keskkond
Käesolevalt on lühidalt toodud kokkuvõte tähtsamatest Eestis leiduvatest ressurssidest, milledeks on põlevkivi, turvas ning mets.
Põlevkivi
Eesti seadused ning määrused
Põlevkivisektorit Eestis reguleerivad seadused ja määrused on toodud järgneva loeteluna:
- maapõueseadus - sisaldab põlevkivi kaevelubade väljastamisega seonduvat regulatsiooni ning samuti määrab ära maksimaalse lubatud aastase põlevkivi kaevanduse mahu tonnides;
- kaevandamisseadus - käsitleb ohutus- ja tervishoiunõudeid allmaakaevandamisobjektidel, muuhulgas põlevkivikaevandustes;
- keskkonnatasude seadus - määrab põlevkivi kaevandamisel ette nähtud tasumäärade ülem- ja alampiirid;
- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - käsitleb erinevate kütustele määratud aktsiisimäärasid, muuhulgas põlevkivile määratud aktsiisimäära
- riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad - määratakse täpsemalt iga-aastased kaevandamise tasud;
- vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist - määrab täpsemalt tasud aastate lõikes karjääridest ning kaevandustest välja pumbatava vee eest makstavad keskkonnatasud;
- nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu - klassifitseerib maavarasid ning seab neile üldnõuded;
- üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord - reguleerib põlevkivimaardlate geoloogiliste uuringute sooritamist;
- keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord - määrab põlevkivi kaevandamisel esitatavate aruannete vormi ning selle täitmise korra.
Euroopa Liidu seadused ning määrused
Põlevkivisektorit reguleerivad Euroopa Liidu seadused ja määrused on toodud järgnevad loetelus:
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ - nimetatud direktiiviga teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta on kehtestatud siseriiklikud aastas tekkiva heitkoguse piirkogused põlevkivi kasutamisel eralduvatele saasteainetele;
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/75/EL - toodud direktiiv tööstusheidete kohta koondab endasse kuus varasemat sellist probleemi käsitlevat EL direktiivi, kehtestamaks ühtset tööstusheidete regulatsiooni, mitte tegeleda üksnes eri valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase saastamise vältimise seisukohtadega;
- Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon - piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn. Espoo konventsioon) eesmärgiks on kavandatava tegevusega kaasneva olulise kahjuliku piiriülese keskkonnamõju ennetamine, vähendamine ja ohjamine;
- Euroopa Parlamend ja Nõukogu Direktiiv 2011/92/EL - (nn. KMH direktiiv) eesmärgiks on kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju hindamine keskkonnale ning KMH tulemustega arvestamine tegevusloa andmise menetluses.
Arengukavad
Põlevkivisektorit puudutavad arengukavad on toodud järgnevas loetelus:
- Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 - määratleb arengukava kehtimise jooksul põlevkivi kasutamise peamised eesmärgid ning kasutamise mahud. Vastavalt toodud arengukavale on eesmärgiks kaevandada põlevkivi aastas maksimaalselt 20 miljonit tonni ning sihiks on seda vähendada 15 miljoni tonnini aastas;
- Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 - määratleb pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks ning seab eesmärgiks vähendada põlevkivi osakaalu Eestis elektri tootmises alla 90% aastaks 2015.
Turvas
Eesti seadused ning määrused
Eesti turbasektorit ning maavara kasutamist reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ja määrused on toodud järgnevas loetelus:
- Maapõueseadus - sisaldab turba kaevandamisega seonduvat regulatsiooni;
- Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad - vastavalt Maapõueseadusele määrab Vabariigi Valitsus määruses nimetatu;
- Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri - vastavalt Maapõueseadusele ning vastavalt keskkonnaministri määruselel kinnitatakse määruses nimetatu;
- Säästva arengu seadus - käsitleb loodusvarade kasutamise põhimõtteid;
- Keskkonnatasude seadus - määrab turba kaevandamisel ette nähtud tasumäärade ülem- ja alampiirid;
- Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad - vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele määratakse iga-aastased kaevandamise tasud;
- Nõuded maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistu - klassifitseerib maavarasid ning seab neile üldnõuded, mille järgi turvas on ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist
Euroopa Liidu seadused ning määrused
Euroopa Liidu seadused ning määrused, mis reguleerivad turba kasutamist on toodud järgneva loeteluna:
- Märgalade kaitse konventsioon (Ramsari konventsioon) - Ramsari konventsiooni näol on tegu rahvusvahelise lepinguga, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.
Arengukavad
Arengukavad, mis on seotud turbaressursi reguleerimisega, on toodud järgnevalt:
- Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2011-2014 on Keskkonnaministeeriumi strateegiline tegevusplaan. Muuhulgas seatakse eesmärgiks korrastada 3% mahajäetud korrastamist vajavatest turbaaladest.
Mets
Eesti seadused ning määrused
Eestis metsandust reguleerivad seadused ning määrused on toodud järgnevalt loeteluna:
- Metsaseadus - seab metsa haldamise üldreeglid, riigi ülesanded metsanduse reguleerimiseks ning samuti on Metsaseaduse järgi ette nähtud Eesti Metsanduse Arengukava koostamine iga kümne aasta tagant. Metsaseadus sätestab ka riigile kuuluvas metsas uuendusraie jaoks vajaliku kasutusõiguse hinna kriteeriumid;
- Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord - käsitleb riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müüki ning kehtestab metsamaterjali hinna määramise kriteeriumid;
- Keskkonnatasude seadus - näeb ette, et õiguse eest teha uuendusraiet riigile kuuluvas metsas, on vajalik maksta loodusvara kasutusõiguse tasu. Vastava loodusvara kasutusõiguse tasu suurus määratletakse Metsaseaduses sätestatud viisil.
Euroopa Liidu seadused ning määrused
Metsandust reguleerivad Euroopa Liidu seadused ja nõmäärused on toodud järgnevalt:
- Euroopa Liidu direktiiv 28/2009 - sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni.
Arengukavad
Metsandust puudutavad arengukavad on toodud järgnevalt:
- Eesti Metsanduse Arengukava Aastani 2020 - on 2010. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud dokument, mis seab eesmärgid metsaressursi kogusuurusele, juurdekasvule, iga-aastastele hooldus- ning uuendusraie mahtudele ning muule hooldustegevusele aastatel 2011 kuni 2020;
- Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 - on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud arengukava, mis seab peamised eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks aastaks 2020;
- Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - seab eesmärgiks toota taastuvatest allikatest vähemalt 15% kogu toodetud elektrist aastaks 2015;
- Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 - seab eesmärgiks rakendada meetmeid, mis edendavad Eestis biomassi ning bioenergia kasutust ning suurendavad nende energiaallikate osalust kogu energiatarbimises;
- Biomassi tegevuskava - on Euroopa Liidu poolt väljastatud tegevuskava mis analüüsib biomassi kasutamise olukorda Euroopa Liidu energeetikas ning selle edendamise võimalusi.
Kütuste regulatiivne keskkond
Artikkel Kütuste regulatiivne keskkond käsitleb kütustega, kütuste tootmise, tarbimise ning transiidiga seonduvaid regulatiivseid aspekte. Kütuste aktsiisimäärad on esitatud joonisel 1
|
Joonis 1. Kütuste aktsiisimäärad 2005-2018 a.1 |
|
|
Vedelkütused
Eesti Vabariigi seadused ja määrused
Eesti Vabariigi seadused ning määrused kütuste regulatiivse keskkonna kohta on toodud järgnevalt:
- vedelkütuse seadus - reguleerib vedelkütuste käitlemise korda, nõudeid vedelkütustele ning riikliku järelvalve teostamist seaduses mainitud nõuete täitmisel;
- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - käsitleb vedelkütuste aktsiisiga maksustamise korda ning aktsiisimäärasid ning muuhulgas ka aktsiisist vabastamise korda;
- vedelkütusevaru seadus - näeb ette, et riigil peab igal ajahetkel olema kasutuskõlblik vedelkütusevaru mis on võrdne 90 päeva keskmise vedelkütuse tarbimise mahuga;
- välisõhu kaitse seadus - reguleerib vedelkütuseid puudutava seire teostamist;
- vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika- seab Eestis kasutatavatele vedelkütustele keskkonnaalased piirangud;
- nõuded vedelkütusele - on vastavalt Vedelkütuse seadusele väljastatud dokument, mis seab vedelkütuste tüüpidele, kaasa arvatud biokütustele, standardid millele kütused peavad vastama. Antud määrus ei kehti põlevkiviõlile;
- vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral - seab üldise reeglistiku Vedelkütusevaru seadusest lähtuvalt tegutseva riikliku vedelkütusevaru eest vastutava asutuse tegevusele ning vedelkütustega varustamise tarnimisraskuste korral;
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused
Euroopa Liidu seadused ja määrused on toodud järgnevalt:
- Euroopa Liidu direktiiv 119/2009 - Euroopa Liidu Nõukogu poolt välja antud direktiiv, mis kohustab liikmesriike looma ning haldama vastavalt oma siseriiklikule tarbimisele toornafta ja naftatoodete varusid. Antud direktiiv on aluseks Vedelkütusevaru seadusele.
Arengukavad
Kütuste regulatiivse olukorra kohta koostatud aruanded on esitatud järgnevalt:
- Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ - uus energiamajanduse arengukava käsitleb ka vedelkütustega seonduvaid eesmärke aastani 2030;
- Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - seab riigile muuhulgas ka mitmeid vedelkütustega seonduvaid eesmärke. Aastaks 2012. ette nähtud vedelkütusevaru loomine (täidetud) ning aastaks 2020 viia taastuvate kütuste osakaalu transpordisektoris vähemalt 10% suuruseks.
Maagaas
Eesti Vabariigi seadused ja määrused
Eesti Vabariigi seadused ning määrused on toodud järgnevalt:
- maagaasiseadus - reguleerib maagaasi impordi, ülekande ja müügiga seonduvaid tegevusi ning gaasivõrgu korraldust lähtudes Euroopa Liidu määrusest 715/2009;
- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - seab aktsiisimaksu Eestis tarbitavatele kütustele, muuhulgas maagaasile;
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on kajastatud järgnevalt:
- Euroopa Liidu direktiiv 73/2009 - kehtestab kogu Euroopa Liidule ühised reeglid maagaasi ülekandele, tarbijatele jaotamisele ning salvestamisele. Antud direktiiv puudutab peamiselt maagaasi, veeldatud maagaasi, biogaasi ning biomassist toodetud gaasi;
- Euroopa Liidu määrus 713/2009 - kehtestab Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti loomise. Ameti ülesandeks on anda Euroopa Liidu direktiivides 2009/72/EÜ ning 2009/73/EÜ käsitletud põhivõrguettevõtetele, reguleerivatele asutustele ning ülekandesüsteemi halduritele arvamusi ja soovitusi, et aidata mainitud asutustel täita nendes direktiivides ette nähtud reguleerimisülesandeid;
- Euroopa Liidu määrus 715/2009 - käsitleb maagaasivõrke, maagaasihoidlaid ning veeldatud maagaasi terminalidega seonduvat reeglistikku.
Arengukavad
Koostatud arengukavad on toodud järgnevalt:
- Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ - uus energiamajanduse arengukava käsitleb ka maagaasiga seonduvaid eesmärke aastani 2030;
- Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - seab riigile mitmeid maagaasiga seonduvaid strateegilisi eesmärke. Aastaks 2018 on eesmärgiks rajada maagaasiühendus, mis ühendab Balti riikide maagaasivõrgu mõne muu Euroopa Liidu riigiga.
Biokütused
Eesti Vabariigi seadused ja määrused
Biokütuste keskkonda reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ning määrused on toodud järgnevalt:
- maagaasiseadus - sätestab, et selles loetletud nõuded gaasile kehtivad ka biogaasile, biomassist saadavale gaasile, kui need vastavad maagaasi kvaliteedinõuetele ning neid saab gaasivõrgu kaudu edastada;
- vedelkütuse seadus - kehtib lisaks konventsionaalsetele vedelkütustele ka biokütustele, kui ei ole märgitud vastupidiselt;
- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - käsitleb Eestis kasutatavatele kütustele rakendatud aktsiisimäära;
- vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika - sätestab biokütuste säästlikuse kriteeriumid, mille täitmisel vabastatakse biokütus kütuseaktsiisist.
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused
Euroopa Liidu erinevad direktiivid ning määrused on esitatud järgnevalt:
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ (Renewable Energy Sources Directive (RES-D)) - kliimapaketi direktiivide seaduse üldosa, mis sätestab kütusekasutuse keskkonnaalased eesmärgid Euroopa Liidus ja liikmesriikide rolli nende saavutamisel;
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/30/EÜ (Fuel Quality Directive (FQD)) - sätestab kütuste dekarboniseerimise mehhanismi KHG heidete vähendamise eesmärgil;
- Renewable Energy Directive (RED) - sätestab projekti seisukohast olulise asjaolu, et biomassist kütuse tootmisel eelistatakse koostootmist elektri- ja soojusjaamades tulenevalt suuremast KHG heidete kärpest;
- REACH - kemikaalide käsitluse pakett, mis reguleerib EL-s kasutatava kütuse tootjate toormeallika deklareerimist, mis muutus kõigile tootjatele kohustuslikuks alates 1.jaanuarist 2011;
- Indirect Land Use Change (ILUC) - esindab Euroopa Liidu seisukohta maakasutuse muutusele avalduva kaudse mõju osas. Biokütuste tootmisel tekkivat mõju maakasutuse muutusele võetakse arvesse KHG heidete arvestamisel biokütuste tootmisprotsessis;
- Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised - sätestab biokütuste tootmise keskkonnasõbralikkuse tingimused, millele vastates kvalifitseeruvad riigiabile biokütuste tootjad.
Arengudokumendid
Dokumendid on esitatud järgnevalt:
- Euroopa Liidu biokütuste strateegia - seab aluse Euroopa Liidu ühtsele biokütuste kasutamise edendamise poliitikale.
Elektrimajanduse regulatiivne keskkond
Eesti Vabariigi seadused
Elektrimajandus on Eestis reguleeritud põhiliselt viie seadusega, mis on toodud järgnevalt:
- Elektrituruseadus - peamine elektrimajanduse korraldust reguleeriv dokument. See seab üldise raamistiku elektrituru toimimiseks Eestis. Vastavalt Elektrituruseadusele peab põhivõrku haldav ettevõte olema sõltumatu ning eraldatud elektrit tootvatest ning müüvatest ettevõtetest;
- Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - sätestab elektrienergia aktsiisiga maksustamise põhimõtted ning aktsiisistamisest lähtuvad nõuded elektrienergia tootmisele, edastamisele ning sellega kauplemisele. Elektrienergiale sätestatud aktsiisimäärad on esitatud joonisel 2;
- Välisõhu kaitse seadus - reguleerib elektri tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside kvootide riikliku reservi jaotamist ning kasvuhoonegaasi kvootidega edasise kauplemise korda. Riiklik reserv jaotatakse enampakkumisel ning tasuta investeerimisplaani alusel.;
- Keskkonnatasude seadus - käsitleb keskkonna kasutuse tasusid, loodusvarade kasutusõiguse tasusid ning ka keskkonda jäätmete ning heitmete tekitamise eest ette nähtud tasusid. Elektrimajandusele tähtsaimad tasud on soojuselektrijaamades ja muudes põletusseadmetes tekkivates heitgaasides sisalduvate saasteainete eest makstavad tasud;
- Tööstusheite seadus - seab suurtele põletusseadmetele saasteainete heite piirväärtused;
- Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Seadus reguleerib üldgeoloogilist uurimistööd ning geoloogilisi uuringuid. Samuti käsitletakse maavara kaevandamist, välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseadusega;
|
Joonis 2. Elektrienergiale sätestatud aktsiisimäärad 2005-2018 a. |
Eesti Vabariigi määrused
Elektrimajandust reguleerivad Eesti Vabariigi määrused on toodud järgnevalt:
- Võrgueeskiri - määrus, mille eesmärk on reguleerida nõudeid elektripaigaldiste ühendamisel elektrivõrguga, varustuskindluse nõudeid ning varustuskindlusest tulenevaid tehnilisi nõudeid;
- Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral - seab võrguettevõtte poolt pakutava võrguteenuse jaoks vajalikud kvaliteedinormid ning kirjeldab võrgutasude vähendamise korda, kui antud kvaliteedinorme ei täideta;
- Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord - määrus, mille alusel määratatakse ebaseadusliku tarbimise korral ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ning võrguteenuse maht ning nende hind;
- Tõhusa koostootmise nõuded - seab nõuded tõhusa koostootmise määramiseks;
- Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast - määrus, mis sätestab taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu määramise reeglid;
- Perioodil 2013–2019 elektri tootmise eest eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute eelneva tõhususe võrdlusalus - määrab vastavalt Välisõhu kaitse seadusele ära võrdlusnivoo, mille alusel jagatakse tasuta kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikuid elektritootjatele, kes alustasid elektri tootmist hiljem kui 2007. aastal;
- Elektri tootmise eest perioodil 2013–2019 tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord - sätestab vastavalt Välisõhu kaitse seadusele tasuta jagatavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute eest tehtavate investeeringute sooritamise korda, järelvalvet ning aruandlust;
- Biomassist elektrienergia koostootmise juhis - määrus, mis sätestab nõuded, mille puhul on tegu biomassist koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eest õigus saada Elektrituruseaduses ette nähtud toetust;
- Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord - määrus, mis sätestab lubatud süsinikdioksiidi ühikute enampakkumise korra;
- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused - sätestab süsinikdioksiidi kvootide enampakkumisel saadud tulu kasutamise aruandluse nõuded;
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord - määrus, mis seab nõuded erinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lubade taotlemisele, lubade tingimustele ning vastavale seirele;
- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu - määrus, mille alusel üel 20 MW soojusvõimsusega põletusseade, välja arvatud ohtlikke või olmejäätmeid põletav seade, mis tegeleb elektri tootmisega kohustatud taotlema süsinikdioksiidi heitkoguse luba;
- Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded - määrus mis vastavalt Tööstusheite seadusele seab nii olemasolevatele kui ka uutele ehitatavatele elektri tootmiseks kasutatavatele põletusseadmetele saasteainete kontsenatratsioonide lubatud väärtused heitgaasides ning samuti kohustusliku väävliärastuse taseme nõuded vastavalt põletusseadmete soojusvõimsusele;
- Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist - sätestab vastavalt Keskkonnatasude seadusele pinnavee kasutamise tasumäärad jahutusveena aastate kaupa;
- Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad - seab aastased piirkogused Eesti Vabariigi territooriumil ning samuti ka eraldi suurte põlevkivi kütusena kasutavate seadete poolt õhku paisatud heitgaaside kogustele.
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused elektrimajanduse regulatiivse korralduse kohta on toodud järgnevalt:
- Euroopa Liidu direktiiv 72/2009 - on aluseks ühtsete reeglite loomiseks elektrituru korraldamisel Euroopa Liidu riikides;
- Euroopa Liidu määrus 714/2009 - eesmärgiks on kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased eeskirjad ning suurendada konkurentsi elektrienergiasiseturul;
- Euroopa Liidu määrus 713/2009 - eesmärgiks luua Energiasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;
Arengukavad
Erinevad koostatud arengukavad on esitatud:
- Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ - uus arengukava omab võrreldes eelnevate energiamajanduse arengukavadega palju laiemapõhjalist tegevuskava, ühendades endas Elektrimajanduse arengukava, Biomassi ja bioenergia kasutamise arengukava ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava ning seab lähtepositsiooni taastuvenergia tegevuskava, energiasäästu tegevuskava ja hoonete renoveerimise kava koostamisele;
- Elektrimajanduse arengukava 2018 - iga viie aasta tagant koostatav dokument, milles hinnatakse elektri tootmise ja tarbimise eeldatavaid mahte kümne aasta perspektiivis ning muid elektrimajandusega seonduvaid aspekte viie aasta perspektiivis;
- Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 - Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kinnitab Euroopa Liidu direktiivi 28/2009 eesmärki suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu energia summaarses lõpptarbimises Eestis 25% tasemele aastaks 2020;
- Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 - sätestab riigi tähtsaimad eesmärgid keskkonnasäästmise valdkonnas;
- Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - sätestab põhilised energiamajanduse arengusuunad Eestis. Prioriteetideks on elanikkonnale pideva energiavarustuse tagamine, Eesti energiaavarustuse ning -tarbimise säästlikumaks muutmine ning tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustuse tagamine;
- Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020) - 10. novembril 2010. aastal välja antud Euroopa Liidu dokument, mis sätestab peamised Euroopa Liidu eesmärgid energiasektoris, "20/20/20";
- Euroopa Energiapoliitika - arengudokument, mis käsitleb Euroopa Liidu eesmärke, et tagada jätkusuutlik, varustuskindel ning konkurentsivõimeline energia;
- Euroopa Liidu Taastuvenergia tegevuskava - 10. jaanuaril 2007. aastal ning sätestab Euroopa Liidu jaoks peamised taastuvenergia eesmärgid aastani 2020;
- Energia tegevuskava aastani 2050 (Energy roadmap 2050) - 15. detsembril 2011. aastal välja antud dokument, mis käsitleb pikajaalisi energiateemalisi eesmärke Euroopa Liidus. Dokumendi fookuses on uuritud probleeme seoses Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissioonide vähendamisega samal ajal kui on tagatud energia varustuskindlus ja konkurentsivõime.
Soojusmajanduse regulatiivne keskkond
Eesti Vabariigi seadused
Soojusmajandust reguleerivad Eesti Vabariigi seadused on toodud järgnevalt:
- kaugkütteseadus - reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus. Kaugkütteseadus käsitleb ka soojuse hinna kujundamise reeglistikku;
- välisõhu kaitse seadus - käsitleb soojusenergiat tootvatele põletusseadmetele kehtivat kasvuhoonegaaside heitkvootide kauplemise süsteemi;
- tööstusheite seadus - seab piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljunud heitgaasides sisalduvatele saasteainetele. Vastavalt põletusseadme suurusele ja tüübile on piiratud näiteks vääveloksiidide, lämmastikoksiiside, raskemetallide ning muude saasteainete kontsentratsioon heitgaasides;
- keskkonnatasude seadus - seab keskkonnatasud paiksetest saasteallikatest, mille alla kuuluvad ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning soojakatlad, eritatavatele saasteainetele;
- alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus - paneb paika kütuste kasutamisel rakendatavad aktsiisimaksud (aktsiisimäärad on vaadeldavad joonisel 1). Aktsiisimaksust on vabastatud tahked kütused, mida kasutatakse kodumajapidamistes soojaallikana.
Eesti Vabariigi määrused
Soojusmajandust reguleerivad Eesti Vabariigi määrused on esitatud:
- suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded - sätestab suurte põletusseadmete heitgaasides sisalduvate saasteainete lubatud kontsentratsioonide piirväärtused vastavalt põletusseadmete tüübile ja suurusele;
- tõhusa koostootmise nõuded - määrus, mis seab nõuded tõhusa koostootmise määramiseks;
- lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord - määrus, mis sätestab lubatud süsinikdioksiidi ühikute enampakkumise korra;
- kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused - sätestab süsinikdioksiidi kvootide enampakkumisel saadud tulu kasutamise aruandluse nõuded;
- kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord - määrus, mis seab nõuded erinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste lubade taotlemisele, lubade tingimustele ning vastavale seirele;
- kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu - määrus, mille alusel üle 20 MW soojusvõimsusega põletusseade, välja arvatud ohtlikke või olmejäätmeid põletav seade, mis tegeleb elektri tootmisega, kohustatud taotlema süsinikdioksiidi heitkoguse luba;
- paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad - seab aastased piirkogused Eesti Vabariigi territooriumil ning samuti ka eraldi suurte põlevkivi kütusena kasutavate seadete poolt õhku paisatud heitgaaside kogustele;
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused, mis tegelevad soojusmajanduse regulatiivse keskkonnaga, on toodud järgnevalt:
- Euroopa Liidu direktiiv 28/2009 - sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni;
- Euroopa Liidu direktiiv 2012/27/EL - kehtestab ühise meetmete raamistiku energiatõhususe edendamiseks Euroopa Liidus, et tagamaks liidu 2020. aasta energiatõhususe 20 % peaeesmärgi täitmise ja rajamaks teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast seda tähtaega;
Arengukavad
Soojusmajandust reguleerivad koostatud arengukavad on esitatud:
- Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ - Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ omab võrreldes eelnevate energiamajanduse arengukavadega palju laiemapõhjalist tegevuskava, ühendades endas elektrimajanduse, biomassi ja bioenergia kasutamise, Eesti eluaseme valdkonna jm;
- Energiamajanduse riiklik arengukava 2020 - sätestab põhilised energiamajanduse arengusuunad Eestis;
- Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 - Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kinnitab Euroopa Liidu direktiivi 28/2009 eesmärki suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu energia summaarses lõpptarbimises Eestis 25% tasemele aastaks 2020;
- Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 - sätestab riigi tähtsaimad eesmärgid keskkonnasäästmise valdkonnas;
- Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020) - Euroopa Liidu dokument, mis sätestab peamised Euroopa Liidu eesmärgid energiasektoris, "20/20/20";
- Euroopa Energiapoliitika - käsitleb Euroopa Liidu eesmärke, et tagamaks jätkusuutlik, varustuskindel ning konkurentsivõimeline energia;
- Euroopa Liidu Taastuvenergia tegevuskava - sätestab Euroopa Liidu jaoks peamised taastuvenergia eesmärgid aastani 2020;
- Energia tegevuskava aastani 2050 (Energy roadmap 2050 - käsitleb pikajaalisi energiateemalisi eesmärke Euroopa Liidus. Dokumendi fookuses on uuritud probleeme seoses Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissioonide vähendamisega samal ajal kui on tagatud energia varustuskindlus ja konkurentsivõime;
- Eesti konkurentsivõime kava "Eesti 2020" - kirjeldatakse konkurentsivõime tõstmiseks püstitatud eesmärke 2015. ja 2020. aastaks. Lisaks sisaldab kava peamisi konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi;
- Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013 - kirjeldab Valitsuse tegevusi ühes kitsas energiapoliitika valdkonnas – kütuste ja energia kokkuhoiul. Nimetatud programm koondab eesmärgid ning neist lähtuvad tegevusvaldkonnad energiakasutuse efektiivsuse tõstmiseks, keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja loodusressursside ratsionaalseks kasutamiseks Eestis aastatel 2007-2013.
Täiendavat lugemist
|
Aasta |
Kategooria |
Pealkiri |
|---|---|---|
|
2014 |
Ettekanne |
Keskkonnatasude muutmise põhimõtted ja eesmärk, peamised muudatused. Ettekanne |
|
2014 |
Uuring |
|
|
2013 |
Uuring |
|
|
2013 |
Uuring |
|
|
- |
Arengukava |
|
|
2010 |
Tegevuskava |
|
|
- |
Aruanne |
|
|
2010 |
Aruanne |
Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (Energy 2020) |
|
2007 |
Aruanne |
|
|
2007 |
Tegevuskava |
|
|
2011 |
Tegevuskava |
|
|
2014 |
Tegevuskava |
|
|
2007 |
Aruanne |
|
|
2014 |
Aruanne |
Riigikontroll. Keskkonnatasud, maksud, arengukavad ja põlevkivisektor |
|
2008 |
Arengukava |
|
|
2014 |
Uuring |
|
|
2014 |
Uuring |
|
|
2014 |
Uuring |
Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030 |
|
2014 |
Uuring |
Estonian oil shale mining and oil production macroeconomic impacts study |
|
2013 |
Aruanne |
|
|
2007 |
Rakendusuuring |
Transpordis kasutatavas kütuses biokütuse osatähtsuse suurendamiseks vajalikud meetmed |
|
- |
Arengukava |
|
|
2008 |
Arengukava |
|
|
2013 |
Eelnõu |
|
|
2014 |
Arutelu |
|
|
2010 |
Eelnõu |
|
|
2013 |
Arengukava |
|
|
2014 |
Arengukava |
|
|
2015 |
Aastaraamat |
Viited
- Riigi Teataja. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, (07.12.2015).