Metsa energeetiline ressurss

Artikkel Metsa energeetiline ressurss täiendab artiklit Energiaressursid. Artikli alusmaterjalid on koostatud Energiaressursside töögrupi töö tulemusena. Nimetatud tulemused on sisendiks Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukavaga seotud stsenaariumite koostamisele.

Eesti mets ja energeetika

Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniliseks energiaallikaks. Tänapäeval kasutatakse samuti märkimisväärset osa metsast küttepuiduks. Viimastel aastatel on huvi puidu, kui taastuva energiaallika vastu oluliselt suurenenud, mis on paljuski põhjustatud fossiilkütuste pidevast kallinemisest ning probleemidest selliste kütuste varustuskindlusega. Samuti kasutab võrdlemisi suur osa lokaakatelseadmetest puitkütuseid, millede efektiivsus ning automatiseeritud on suurenenud. Kasvanud on ka kaugküttekatlamajade ning koostootmisjaamade efektiivsus ning automatiseeritud. Ning mõistagi on puitkütuste kasutuse tõusule kaasa aidanud ka teadlikkuse suurenemine globaalse soojenemise valdkonnas. Eesti katelseadmed, mis kasutavad puitu kui energeetilist ressurssi, on toodud joonisel 1.¹

Eestis on puitkütuste tarbimine ja tootmine peaaegu tasakaalus. Erandiks on siinkohal pelletid (vt joonis 2 ning joonis 3), mille toodang väga suures osas eksporditakse (~80%). Puitkütuste tarbimine oli kuni 2009. aastani võrdlemisi stabiilne, kuid kasvas hüppeliselt 2010 a. Põhjuseks oli puidu kui energiaallika kasutamise kasv elektrijaamades, mida omakorda tingis taastuvallikatest elektri tootmise riikliku toetusskeemi muutmine. Kui enne 2009. aastat kasutati elektri tootmiseks keskmiselt kuni 0,2% puidu kogutarbimisest, siis 2010-2012 tõusis vastav osatähtsus vastavalt 9,2, 9,0, ja 13,6%-ni. ²

Mets on Eesti olulisem taastuv loodusvara, keskkonnakujundaja, paljude loomade ja taimede elupaik ning oluline toorainebaas tööstusele ja energeetikale. Aastakümnete pikkuse metsade jätkusuutliku majandamise korral läheneb metsade iga-aastane raiemaht juurdekasvule.

Tagamaks metsade tootlikkust ja elujõulisust ning mitmekesist ja tõhusat kasutamist, on Eesti metsanduses toimuva koordineerimiseks ning planeerimiseks koostatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Energeetikavaldkonnaga seonduvalt on arengukavas defineeritud kliimamuutuste eesmärk:

Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO₂ emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.³

Nimetatud eesmärgi indikaatorina on muuhulgas defineeritud ka puitkütuste kasutamise maht energiatootmises, mille kohaselt peaks puitkütuste maht suurenema 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a (2020)⁴. Kui 2009. aastal ulatus puidu kasutamine energeetikas 22 PJ/a, siis aastaks 2011 oli see osakaal suurenenud 32,8 PJ-ni⁵.

Joonis 2. Primaarenergia tootmine, GWh ¹³

Joonis 3. Eksporditud puit, GWh ¹⁴

Puidu energeetiline ressurss

Energia tootmiseks kasutatava puitse biomassi ressursi hinnati järgmistes valdkondades:

1. Puit raietest, sh

küttepuit;
raidmed;
kännud.

2. Puit mittemetsamaalt (elektriliini alune maa, teeääred, kraavid, haljastus jms).

3. Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest.

Energeetikas kasutatava puidu koguste hinnangute tulemusi kirjeldavad joonis 4 ning joonis 5 ning tabel 1.

Metsast ning mittemetsamaa aladelt saadava puitse biomassi ning metsatööstuse jäätmete aastane potentsiaalne energeetiline ressurss ulatub 44 PJ-ni (12,3 TWh). 2011. aastal kasutati potentsiaalsest ressursist 31,57 PJ (8,77 TWh)⁶,⁷.

Joonis 4. Raiemahu sortimendid puuliikide kaupa ¹⁵

Joonis 5. Puidu potentsiaalne energeetiline ressurss ¹⁶

Tabel 1. Puidu potentsiaalne ja kasutatav energeetiline ressurss ¹⁷

Metsa energeetilise ressursi hindamise algeeldused

Metsa energeetilise ressursi (primaarenergiasisalduse) hindamisel lähtuti järgmistest algeeldustest:

1. Aastane raiemaht on 12 miljonit tm, lähtudes mõõduka puidupakkumise optimaalse puidukasutuse stsenaariumist⁸. Selline raiemaht kirjeldab jätkusuutlikku kasutusmäära järgmise 40 aasta jooksul.

2. Kändude puhul on kasutatavaks koguseks loetud 150 000 tm (kogumaht 778 000 tm).

3. Tööstustes (valdavalt puidutööstuses) tekkivate puidujäätmete maht ulatub 2 232 000 tm/a.

4. Mittemetsamaalt saadava küttepuu kogus on 200 000 tm.

5. Raidmete kogutekkest (1 435 000 tm) on energiaks kasutatav 50% ehk 718 000 tm.^a)

6. Aastate lõikes kogused oluliselt ei muutu.

7. Võimalikke impordi ja ekspordi mõjusid ei ole arvestatud.

8. Paberipuidu energeetilise ressursiga pole arvestatud.

9. Kõigi nimetatud ressursside puhul tuleb arvesse võtta, et nendest osa kasutatakse puidupõhiste toodete (vt peatükk Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest) valmistamisel. Eeldatavateks toormemahtudeks on:

: a) 720 000 tm puitmassi ja paberi valmistamiseks (sellest osa on paberipuu, mida pole energeetiliseks ressursiks siin arvestatud ja osa on hake mis on potentsiaali juurde arvestatud jäätmetena);; b) 440 000 tm puitplaatide valmistamiseks;; c) 1 250 000 tm puidupelletite tootmiseks (mis omakorda on energeetiline potentsiaal kuid liigub täna peamiselt eksporti).

10. Tööstuse osas võib prognoosida et peenpuu (sh ka küttepuu) kasutamine puidupõhiste toodete tootmiseks on pigem kasvav.

11. Hinnaprognoose nii pika aja peale on väga keerukas teha ja prognoos oleks väga suure veaga.

^a)Kõiki raiejäätmeid ei saa käsitleda energeetilise potentsiaalina kas majanduslikel (majanduslikult ebarentaabel), tehnilistel (oksad kasutatud harvesteride all pinnase kahjustamise vältimiseks) või ökoloogilistel (oksi on keelatud teatud kasvukohatüüpidel metsast ära viia) kaalutlustel. Energeetilise potentsiaalina on siin arvestatud vaid uuendusraiete raiejäätmeid 50% ulatuses.

Puidu töötlemise jäätmed metsatööstusest

Metsade puidukasutuse maht sõltub lisaks küpsete puistute olemasolule turunõudlusest erinevate sortimentide järele, puidukasutuse rollist energiatootmises, maksudest, toetustest jms teguritest. Lõplik raiemaht moodustub nende tegurite koosmõjul. Tuleb arvestada, et puidu kasutamisel teistes tööstusharudes tekib jäätmeid ( tabel 2), mida saab kasutada energiatootmisel.

Tabel 2. Metsatööstuse kõrvaltoodangu energia tootmiseks kasutamise võimalused ¹⁸,¹⁹

Puidu energeetilise ressursi potentsiaal

2011. aastal kasutati energeetikas puitset biomassi mahus 4 565 000 tm (8,77 TWh)⁹, ¹⁰. Puidu kasutamise suurenemine saab tuleneda nii raiemahtude suurenemisest kui ka mittetraditsioonilise küttepuidu (puit mittemetsamaa aladelt, kännud, raidmed) kasutuselevõtust.

Joonisel 6 on kirjeldatud Energiaressursside töögrupi hinnangut metsa energeetilise ressursi potentsiaalile aastani 2050. Tegemist on ühega võimalikes prognoosidest. Täpsemalt on mitmesuguste ressursside kasutuselevõtuprognoose käsitletud ENMAK-i stsenaariumites.

Joonis 6. Puidu energeetilise ressursi potentsiaal ²⁰

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2010	Arengukava	Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
2012	Aruanne	Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011
2012	Uuring	Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale
2011	Uuring	Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2012	Analüüs	Aastaraamat Mets 2010
2009	Artikkel	Estimation of Estonian Woodfuel Resources
2011	Artikkel	Potential of Biomass in Narva Region Regarding Oil-Shale and Biomass Co-firing
2007	Uuring	Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine
2013	Uuring	Biomassi kasutamine energeetikas Lõuna-Eesti regioonis
2011	Uuring	Tartumaa taastuvate olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade
2007	Ülevaade	Ülevaade Eesti bioenergia turust 2006. aastal
2008	Ülevaade	Ülevaade Eesti bioenergia turust 2007. aastal
2011	Ülevaade	Ülevaade Eesti bioenergia turust 2010. aastal
2012	Ettekanne	Eesti bioenergia turg 2010. aastal
2005	Käsiraamat	Biokütuse kasutaja käsiraamat
2014	Veebileht	The Bioenergy System Planners Handbook
2014	Ülevaade	Sustainable Use of Biomass
2008	Uuring	Bioenergia tururegulatsioonid Eestis
2009	Uuring	Saare maakonna metsade bioenergia ressursid
2010	Teabematerjal	Puitkütus
2013	Aruanne	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne
2013	Lühikokkuvõte	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lühikokkuvõte
2013	Kokkuvõte	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Kokkuvõte
2014	Analüüs	Peenpuidu väärindamise turumajanduslik analüüs
2014	Uuring	Erametsade infrastruktuuri uuring
2014	Analüüs	Puidu ühismüügi analüüs
2009	Aruanne	Outlook for the Estonian Wood Markets. Challenges & Opportunities
-	Analüüs	Forest management and protection in Estonia
2014	Aastaraamat	Mets 2013. Aastaraamat
2013	Aastaraamat	Mets 2011. Aastaraamat
2012	Aastaraamat	Mets 2010. Aastaraamat
2010	Aastaraamat	Mets 2009. Aastaraamat
2008	Aastaraamat	Mets 2008. Aastaraamat
2013	Aruanne	Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris
2014	Ettekanne	Puiduenergia ENMAK 2030+ valguses
2014	Ettekanne	Metsaomaniku ja riigi energiatõhusus puidu turule toomiseks
2014	Ettekanne	Puit - soojus ja elekter, kas ka autokütus
2014	Ettekanne	Puiduenergia kogumine praktiku silmade läbi
2014	Ettekanne	Eesti pank Eesti metsade toeks
2014	Ettekanne	Igaüks võib saada metsaomanikuks
2013	Ettekanne	Ühismets, kas võimalik ka Eestis
2014	Ettekanne	Mets, kui kindel tuluallikas
2013	Ettekanne	Siseriiklikud metsandustoetused 2014
2014	Ettekanne	Metsaseaduse muudatused
2013	Ettekanne	Käibemaks ja maksustatava käibe teke metsaühistul (MTÜ)
2013	Ettekanne	Puiduturu arengud, võimalused ja eripärad
2013	Ettekanne	Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ja lähiümbruses
2013	Ettekanne	Bioenergeetika olulisus metsaomanikule
2012	Ettekanne	Metsandustoetused ja puiduenergia
2012	Ettekanne	Puitu on ja raiuda tohib
2012	Ettekanne	Wood Energy in Europe. A UK Market Perspective
2012	Ettekanne	Puiduenergia kasutamine fossiilsete kütuste asemel Liiva kaugküttesüsteemis
2012	Ettekanne	Global usage perspectives of biomass
2012	Ettekanne	Taastuvenergia osatähtsus Eestis ja biomassi osatähtsus
-	Ettekanne	Business models for local energy production
2012	Ettekanne	Metsaühistute metsamajandusalase koostöö toetamine
2011	Ettekanne	Tooraine kvaliteet raidmete kasutamisel energia tootmiseks
2011	Ettekanne	Näide Soome puiduenergia kasutamise edulugudest. Kuidas lahendatakse probleeme Soomes
2010	Ettekanne	Puiduenergia kasutamise tehnoloogilised aspektid
-	Ettekanne	Puidu osatähtsus riigi energiapoliitilistes arengutes
2012	Ettekanne	Biomassist energiat, kas mõju puiduhinnale on tingitud sellest
2007	Uuring	Bioenergiastrateegia Balti mere regioonis
2006	Aruanne	Biomassi kättesaadavus ja maksumus maanteesõidukikütuste toorainena Euroopa Liidus
2011	Ettekanne	Biokütuste potentsiaalist Eestis
2004	Analüüs	Biodiisli tootmise alustamise tasuvuse analüüs
2007	Uuring	Biofuels - is the cure worse than the disease?
2007	Uuring	Biofuels - at what cost?
2007	Raport	Well-to-wheels analysis of future automotive fuels and powertrains in the european context
2005	Projekt	Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine
-	Väljaanne	Põllumajanduses kasutatavate biogaasiseadmete gaasitootlus
2007	Lõpparuanne	Maaressurss
2007	Aruanne	Rohtsete energiakultuuride uuringud
2007	Lõpparuanne	Puittaimede kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis
-	Aruanne	Päideroo, teraviljade ja kanepi kasutusvõimalused energiakultuurina Eestis
2007	Lõpparuanne	Galeega ja lutsern energiakultuuridena Eestis nii kuiva massina otsepõletamiseks kui toore massina edasiseks ümbertöötlemiseks
2008	Lõpparuanne	Biomassi tehnoloogiauuringud ja tehnoloogiate rakendamine Eestis
2007	Vahearuanne	Energiakultuuride tootmise tasuvusuuring
2014	Bakalaureusetöö	Eesti metsamaa investeeringu tootluse ja riski analüüs ning sobivus inflatsiooniriski maandamiseks
2012	Aruanne	Rohetöökohtade potentsiaal Eestis
2014	Aruanne	Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamine
2013	Aruanne	Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis
2014	Aastaraamat	Taastuvenergia aastaraamat 2014
2013	Lõpparuanne	Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring 2012

Viited

Eesti Maaülikool. Tehnikainstituut. Puiduenergia - väljaanne metsaomanikule 2012.↩︎
Tallinna Tehnikaülikool. Eesti Maaülikool. Puitkütuste ja puitkütuseks sobiliku toorme kasutus Eestis. Lõpparuanne 2013 ↩︎
Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, Tallin 2012.↩︎
Keskkonnaministeerium. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Täitmise aruanne 2011, Tallin 2010.↩︎
Statistikaamet. KE023: ENERGIABILANSS KÜTUSE VÕI ENERGIA LIIGI JÄRGI. (06.08.2013).↩︎
Estonian Development Fund. Final Report. Energy Resources of Estonia, 2013.↩︎
Artikkel. Metsa energeetiline ressurss↩︎
Erametsakeskus. Eesti katlamajade andmetabel. 31.03.2015↩︎
Statistikaamet. KE024: Energiabilanss kütuse või energia liigi järgi, TJ]. (16.02.2015).↩︎
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Riistop, M., 2013.↩︎