ENMAK 2030. Soojusmajanduse stsenaariumid

Artikkel Soojusmajanduse ENMAK stsenaariumid kirjeldab Eesti pikaajalise energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030+) väljatöötamise raames koostatud soojusmajanduse arengustsenaariumite lähteeldusi ning tulemusi ( joonis 1 ). Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte stsenaariumitele spetsiifilistest algeeldustest. Täpsemalt on stsenaariumite algeeldustest ning arvutustulemustest võimalik lugeda dokumendist Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest.

Joonis 1. Soojuse tootmine ning kasutamine Eestis - 2030 ¹³ ¹⁴

Üldeeldused

Lisaks joonisel 2 toodud soojuse tarbimise jaotusele ning joonisel 3 kajastatud hinnaprognoosidele lähtuti soojusmajanduse pikaajalisel kavandamisel järgmisi põhimõtetest¹:

1. Soojuse tarbimine muutub vastavalt Hoonefondi ENMAK stsenaariumitele. ², ³

2. Kaugkütte arendamisel lähtutakse eesmärgist, et sihipäraselt investeerides on kaugküte tarbijale pikaajalistest alternatiividest soodsaim võimalus soojusenergia tarbimiseks. Juhul kui selline eesmärk ei ole saavutatav, tuleb organiseeritult üle minna lokaalsetele küttelahendustele.

3. Kaugküttesoojuse tootmise ja ülekande edasiarendamise (või ka lõpetamise) aluseks on kaugküttepiirkonna kohta koostatav audit ning selle põhinev kaugküttevõrgu või soojusettevõtja tegevuskava mille täitmise osas teeb järelevalvet nii kohalik omavalitus või vajadusel '''Konkurentsiamet.

4. Võrgupiirkondade määramise (sh. uute piirkondade liitmine, olemasolevate piirkondade lahutamine, piirkondade konfiguratsiooni muutmine), soojusettevõtjate kaasamise ning nende peamiste lepingutingimuste sätestamise osas määrava ja vastutava rolli andmine kohalikule omavalitsusele.

5. Parim hinnaregulaator on konkurents ning turg.

6. Vaid piisava ja püsiva soojuskoormuse ning majandusliku otstarbekuse korral tuleks eelistada elektri ja soojuse koostootmist. Sealjuures peavad eelistatud lahendused olema majanduslikult otstarbekad ka pärast võimalike toetusperioodide lõppemist.

7. Lokaalse soojuse tootmist subsideeritakse vaid siis kui kohaliku omavalitsuse soojusmajanduse arengukava seda kaugküttepiirkonnas ette näeb.

8. Tarbimistihedus alla 1 MWh/jm/a⁴ viitab kaugküttepiirkonna jätkusuutmatusele.

Joonis 2. Soojuse tarbimine Eestis - 2012 ¹⁵, ¹⁶

Joonis 3. Stsenaariumite koostamisel kasutatud kütuste ja CO2 hinnaprognoosid ¹⁷

Soojusmajanduse stsenaariumid

Arvutused koostati kolmele soojusmajanduse stsenaariumile:

a) kaugküte;

b) reaalne;

c) energiaühistud.

Kuigi eelnimetatud stsenaariumite puhul kasutatakse erinevaid algeeldusi, on kõigi soojusmajanduse stsenaariumite eesmärgiks on tagada soojusvarustus majanduslikult kõige efektiivsemal ja keskkonnasõbralikumal moel vastavalt valitud hoonete stsenaariumitele tagamaks sotsiaalmajandusliku- ja elukeskkonna paranemine.

Kaugküte

Kaugkütte stsenaariumi puhul eeldatakse praeguse riigipoolse regulatsiooni jätkamist.

Parameeter	Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus	Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 10 %-l KEK=E; b) kortermajad - 15 %-l KEK=E; c) mitteelamud - 10 %-l KEK=D.⁵, ⁶ Uued ehitatavad hooned vastavad EL-i energiatõhususe direktiivi nõuetele.
Soojuse tootmine	Soojuse tootmine renoveeritakse - toimub üleminek õliküttelt puitkütuste kasutamisele, maagaasi kasutamine väheneb. Ebaefektiivselt töötavates kaugküttevõrkudes (tarbimistihedus K < 1,2 MWh/(jm•a)) minnakse üle lokaal- või kohtküttele. Soojuskoormuse tagamiseks kaugküttevõrkudes võidakse kasutada suvist jahutamist kaugkütte vahendusel. Efekt on minimaalne.
Koostoomine	Koostootmisseadmete lisandumine sõltuvalt soojuskoormusest - hinnanguliselt ainult suurtes keskustes, kus suvine soojuse tarbimine tagab aastaringse majanduslikult tasuva tootmise. Koostootmise maksimeerimiseks paigaldatakse soojussalvestid
Soojuse jaotamine	Suured kaugküttevõrgud jagunevad efektiivsemateks (tarbimistiheduse kasv). Soojustorustikud renoveeritakse osaliselt (praegune olukord on selline, kus on puudu nii tootja huvist kui ka toetusteks kasutatavatest rahalistest vahenditest).
Energiaühistud	On arvestatud mõõduka huviga targa võrgu tekkeks ning energiaühistute loomiseks, kus toodetakse lisaks elektrile ka soojust.

Reaalne

Stsenaariumi "Reaalne" puhul eeldatakse aktiivset riigipoolset sekkumist energiamajanduse efektiivsuse tõstmiseks.

Parameeter	Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus	Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 20 %-l KEK=vastavalt C või D; b) kortermajad - 30 %-l KEK=C; c) mitteelamud - 15 %-l KEK=C.⁷, ⁸ Uued ehitatavad hooned vastavad EL-i energiatõhususe direktiivi nõuetele.
Soojuse tootmine	Soojuse tootmine renoveeritakse: minnakse üle puitkütuste kasutamisele, suuremates linnades kaetakse tiputarbimine maagaasi abil. Väikesed kaugküttevõrgud kaovad: piirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,4 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- või kohtküttele. Lokaal- ja kohtkütte maht kasvab. Koht- ja lokaalkütte kütuste vahekord muutub - valdavalt kasutatakse puitkütuseid.
Koostoomine	Koostootmises toimub soojuskoormuse vähenemine. Uute CHP-de kogus sama, mis kaugküttestsenaariumis.
Soojuse jaotamine	Soojustorustike renoveerimise maht kasvab ja soojusvõrkude arv ning pikkus väheneb.
Energiaühistud	Energiaühistute osakaal suureneb.

Energiaühistud

Stsenaariumi "Energiaühistud" puhul eeldatakse eelkõige riigi panustamist teadmistepõhisesse majandusse.

Parameeter	Meetmed / eeldused
Hoonete energiatõhusus	Olemasolevaid hooneid renoveeritakse aastaks 2030 järgmistes ulatustes: a) väikeelamud - 40 %-l KEK=vastavalt C või D; b) kortermajad - 50 %-l KEK=C; c) mitteelamud - 20 %-l KEK=C.⁹, ¹⁰ Uued ehitatavad hooned vastavad EL-i energiatõhususe direktiivi nõuetele.
Soojuse tootmine	Väiksemates keskuste kaugküttepiirkondades, kus tarbimistihedus K < 1,6 MWh/(jm•a) minnakse üle lokaal- ja kohtküttele. Taastuvate kütuste osakaal suureneb oluliselt - lokaal- ja kohtküttes' toimub suuremahuline päikeseenergia kasutamine. Fossiilkütuste roll muutub marginaalseks (säilib vaid suurtes linnades). Tipukoormusi kaetakse maagaasiga.
Koostoomine	Koostootmises toimub soojuskoormuse vähenemine - tööle jäävad vaid koostootmisjaamad suurtes keskustes. Koostootmisjaamade soojuskoormuse tõstmiseks kaalutakse kaugjahutuse rakendamist.
Soojuse jaotamine	Allesjäävad kaugküttevõrgud renoveeritakse täielikult ja viiakse vastavusse vähenenud soojuse tarbimisega.
Energiaühistud	Energiaühistute maht kasvab oluliselt - suureneb oluliselt oma tarbeks toodetud energia kogus. Rakendatakse *bilansielektri (Net-metering) süsteemi*.

Meetmed ja tegevused

Alljärgnevalt on kirjeldatud Soojusmajanduse stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. Tegevustega tutvumiseks ja nende kommenteerimiseks klõpsake vastava meetme lingil.

5.1. Soojusenergia tõhus tootmine sh

: 5.1.1. Katelseadmete vahetamine; 5.1.2. Katlamajades üleminek taastuvatele kütustele; 5.1.3. Tarbijate üleminek koht- ja lokaalküttele; 5.1.4. Seadusandluse muutmine tõhusaks tootmiseks

5.2. Tõhus soojusenergia ülekanne sh

: 5.2.1. Soojustorustiku vahetus; 5.2.2. Seadusandluse muutmine soojuse tõhusaks ülekandeks

Stsenaariumite tulemused

Soojuse tootmise ja kasutamise muutus

Eeltoodud algeelduste põhjal koostatud soojuse kasutamise prognoose kütteliigiti võtab kokku joonis 4 . Soojuse tootmiseks kasutatavad kütused on nähtavad joonisel 5 . Üldtulemused on nähtavad tabelist 1

Joonis 4. Soojuse tootmine ning kasutamine - koondprognoos ¹⁸ ¹⁹

Joonis 5. Soojuse tootmiseks kasutatavad kütused ²⁰ ²¹

Tabel 1. Stsenaariumite oodatavad tulemused 2030. aastal ²² ²³

Muutused energiatõhususes

Stsenaariumite energiatõhususe näitajad on toodud tabelis 2 . Soojuse tarbimine kasvab seoses uute hoonete ehitamisega, vaatamata tootmisel ja ülekandel ( joonis 6 ) saavutatud säästule.

Tabel 2. Stsenaariumite energiatõhususe näitajad ²⁴ ²⁵

Joonis 6. Energiasääst mitmesuguste meetmete tulemusena ²⁶ ²⁷

Maksumuse hinnang

Stsenaariumite maksumus aastas ( joonis 7 ) ning kumulatiivselt aastani 2030 ( tabel 3 ) koosneb põhiliselt kuludest:

a) kütustele;

b) katelseadmete ning soojustorustike renoveerimisele;

c) taastuvatele kütuste ning lokaalkütte kasutamisele üleminekule.

Tabel 3. Stsenaariumite maksumuse prognoos ²⁸ ²⁹

Joonis 7. Investeeringute aastased mahud mitmesuguste meetmete rakendamisel ³⁰ ³¹

Välismõjud

Soojusmajanduse stsenaariumite koostamisel hinnatakse järgnevate välismõjude maksumusi:

a) keskkonnamõju;

b) mõju elektrivõrgule;

c) mõju transpordile;

d) väliskaubanduse bilanns;

e) mõju aktsiisilaekumisele;

f) mõju käibemaksu laekumisele;

Välismõjude maksumused on nähtavad tabelist tabelis 4

Tabel 4. Stsenaariumite välismõjud

Hinnang majandusmõjule

Elamumajanduse ning soojusmajanduse majandusmõju on hinnatud ühiselt. Hinnangut majandusmõjule kirjeldab tabel 5. Stsenaariumite mõju lühikirjeldus on nähtav alljärgnevalt¹¹, ¹²:

1. Väliskaubanduse positiivne mõju tuleneb eelkõige maagaasi impordi vähenemisest aga ka elektri ekspordi mõningasest kasvust.

2. Väliskaubanduse negatiivne mõju tekib läbi kasvava ostujõu ja sellest tuleneva – inimeste kätte jääv raha kulutatakse osaliselt ka importtoodetele.

3. Investeeringute mõju sisemajandusele on positiivne: töömahu kasvu ehitussektoris (hoonete rekonstrueerimine ja uusehitus).

4. Tootmistegevuse mõju: väheneb metsamajanduse toodang (hakk- ja halupuit), samas jääb see piiratud ressurss muuks kasutamiseks/väärtustamiseks.

5. Oluline mõju (SKP-le, maksud) tekib ostujõule läbi küttekulude vähenemise.

6. Mõju valitsussektori tuludele: täiendavad maksutulud (ostujõud, investeeringud) ületavad makstud toetusi, kuid soojusmajanduses (kaugküte ja kütused) väheneb imporditud fossiilse kütuse kasutamine, millelt ärajäävad aktsiisi ja käibemaksu laekumised muudavad valitsussektori tulu negatiivseks.

7. Stsenaariumitel on oluline positiivne mõju keskkonnale ja ressursikasutusele.

Täpsemad stsenaariumite majandusmõju lähteandmed ning tulemused on nähtavad ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüsi arvutusmudelist. Mudeli seletuskiri on leitav siit.

Tabel 5. Stsenaariumite majandusmõju hinnang - elamu- ja soojusmajandus 2015-2030 ³², ³³

Stsenaariumite ettekanded

Kuupäev	Ettekande nimi ja esitaja	Ettekande esitamise koht
03.2014	Vali, L. Soojusmajanduse stsenaariumid	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
03.2014	Grünvald, O. ENMAK 2030 majandusmõjude analüüs	ENMAK 2030+ tutvustamiskoosolekud
25.10.2013	Vali, L. Soojusmajanduse stsenaariumid	MKM-i Energeetikanõukogu

Täiendavat lugemist

Aasta	Kategooria	Pealkiri
2013	Uuring	Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades
2013	Uuring	Eesti soojusmajanduse analüüs 2013
2013	Uuring	Kaugkütte energiasääst
2013	Uuring	Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine
2006	Ettekanne	Kaug- ja lokaalkütte perspektiivid
2012	Uuring	Viiratsi soojamajanduse tulevikuperspektiivide analüüs
2009	Uuring	Eesti väikesoojatootjate ja energeetka arenguprioriteetide kaardistamine maapiirkondades
2011	Uuring	Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel
2013	Uuring	Kõrgtemperatuurse soojussalvesti kasutamise võimalused
2013	Uuring	Energiaühistu ja nutikas mikrovõrk

Viited

ENMAK 2030 elamumajanduse valdkonna arengukava stsenaariumite aruanne, 2014↩︎
Hoonefondi ENMAK stsenaariumid.↩︎
Vabamägi, A. 5 väikeasula kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslike auditite „Kaugkütte võrgupiirkonna jätkusuutlikkuse, efektiivsuspiiri ja energiasäästupotentsiaali määramine“ kokkuvõte, 2013.↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs, Tallinn 2014.↩︎
Grünvald, O.; Lokk, A. ENMAK 2030+ stsenaariumite majandusmõju analüüs. Arvutusmudel, Tallinn 2014.↩︎
Vali, L. Aruanne energiamajanduse arengukava soojusmajanduse tegevuskava koostamisest. Eesti Arengufond, Tallinn 2014.↩︎
ENMAK 2030. Soojusmajanduse stsenaariumite tulemused, 04.09.2014.↩︎
Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst, Tallinn 2013.↩︎
Vali, Lembit. Kaugkütte energiasääst. Lisa 2, Tallinn 2013.↩︎
Rahvusvaheline Energiaagentuur. World Energy Outlook. 02.12.2013.↩︎